← Eesti

2-24-146300/12

Obsah (6)§ 62§ 3141§ 444§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2025, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1

§ 62lg 2).

Hagi alus Hageja esitas 01.04.2025 hagiavalduse, 10.06.2025 täienduse, 30.06.2025 täienduse ja tervikteksti. Hagi on menetlusse võetud 06.08.

  1. Kostja on hageja elektrienergia klient olnud alates 10.06.2021, mil ta kanti automaatselt üle Elektrum Eesti kliendiportfelli seoses endise teenusepakkuja Imatra Elektri AS Eesti klientide portfelli ülevõtmisega.
  2. aasta veebruaris viis hageja läbi paketi ja hinnakirja ümberhindamise, millest teavitati kostjat e-kirja teel. Teavituses anti teada, et alates 01.04.2023 rakendub hinnastamine Nord Pool elektribörsi Eesti piirkonna tunnihinna alusel, millele lisandub müügimarginaal 0.0075 EUR/kWh ning kuutasu 1,85 EUR. Uueks paketiks sai „BÖRSI KLÕPS“. Vastavalt kehtivatele üldtingimustele ja lepingu korrale oli kostjal õigus hinnamuudatusega mittenõustumisel paketti vahetada või leping lõpetada, esitades vastava teatise hiljemalt 28.02.
  3. Kostja ei esitanud tähtajaks vastuväidet ega vahetanud paketti ega teatanud lepingust loobumisest, mistõttu rakendus hageja poolt välja pakutud hinnakujundus. Elektrienergia mõõtepunkt xxx on XXX, Eesti. Üldsätete punkti 3.
  4. kohaselt müüdud elektrienergia eest esitatud arve tasumisega viivitamisel peab klient maksma viivist iga viivitatud päeva eest 0,07% tasumata summalt. Kostja ei tasunud hageja poolt esitatud arveid nõuetekohaselt. Hageja ütles kostjaga lepingu erakorraliselt üles alates 31.12.
  5. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega on 25.08.2025 saadetud kostja e-posti aadressile xxx ja loetakse

§ 3141lg 2 ja lg 3 p 1 alusel kättetoimetatuks 29.08.2025.

Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (18.09.2025) hagile vastanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 422,50 eurot. Hagilt hinnaga 2 284,19 eurot tasutakse riigilõivu 350 eurot. Enammakstud riigilõiv 35 eurot on hagejale tagastatud 09.09.2025 määrusega.

§ 138

lg 2 ja 4842 kohaselt on riigilõiv 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja 2 mõista. Hageja esindaja tunnitasu on 169 eurot tund ilma käibemaksuta. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu peab kohus põhjendatuks esindaja ajakulu 2 tundi 30 minutit. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 300 eurot (2,5h*120). Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.