Obsah (10)

§ 201§ 234§ 2§ 90§ 38§ 91§ 200§ 227§ 242§ 223

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. september 2024, Viljandi kohtumaja Väärteoasi (number ja menetlus) nr 4-24-1368 (kohtuvälises menetluses nr 2840,2

) § 201 lg 2; § 234 lg 1 Kohtuistungi toimumise aeg 02.09.2024 RESOLUTSIOON Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 48 ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 113, kohus o t s u s t a s: 1. Tunnistada R.M süüdi 22.03.2024.a. toime pandud väärteos

§ 201

lg 2 ja

§ 234lg 1 järgi ning mõista talle Kar

S § 63 lg 1 alusel ja

§ 201 lg 2 järgi karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

1. VTMS § 205 lg 2 alusel kohustada R.M-i ilmuma aresti kandmiseks Tartu Vanglasse (aadress Turu 56, Tartu linn) hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
2. Aresti kandmise alguseks lugeda R.M Tartu Vanglasse saabumise aeg.
3. Kui R.M ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele teatab Tartu Vangla VTMS § 205 lg 4 alusel sellest kohtule ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta Tartu Vanglasse.
4. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale ning saata kohtuotsus täitmiseks Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud VTMS § -des 136 - 139, mille kohaselt põhjendustega kohtuotsusele on kohtumenetluse pooltel õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa (resolutsiooni) kuulutamisest s.o hiljemalt
5. september
6. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis alates
7. september
8. Apellatsiooniõiguse kasutamata jätmisel jõustub kohtuotsus ilma põhjendusteta. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
9. Menetluse käik 1.
10. 22.03.2024.a. koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Viljandi Politseijaoskonna patrullpolitseinik Andrus Pulst väärteoasjas nr 2840,24,000275 väärteoprotokolli (tl 1-1p) selle kohta, et 22.03.2024 kella 17.37 ajal Viljandimaal, Mulgi vallas, Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt
11. kilomeetril menetlusalune isik R.M juhtis mootorsõidukit Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx xxx , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud, ei peatunud ja eiras tahtlikult politseisõiduki poolt siniste ja punase märgutuledega antud peatumismärguannet. Eelmärgituga rikkus R.M

§ 90

lg 1 p 1 ja

§ 38lg 1 nõudeid.

Väärteo kvalifikatsioon

§ 201

lg 2 ja

§ 234lg 1 järgi.

1.

1. 19.04.2024.a. on samas väärteoasjas kohtuvälise menetleja ametnik PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi uurija Eveliin Allik koostanud kohtualluvuse saatmise määruse, millega saatis VTMS § 71 alusel väärteoasja arutamiseks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale. Kohtuväline menetleja pidas R.M väärteoasja saatmist arutamiseks maakohtule põhjendatuks, kuna väärteoasja menetluses on selgunud, et olenemata varasematest karistustest jätkab menetlusalune isik õigusrikkumiste toimepanekuid ning arvesse võttes varasemate rahatrahvide tasumata jätmisi taotleb kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku suhtes rangema karistusviisi – aresti kohaldamist (tl 16). 1.
2. Väärteoasja kohtulikul arutamisel 02.09.2024 menetlusalune isik R.M oma käitumisega rikkus kohtuistungi korda ja takistas menetlust, mistõttu kohus VTMS § 88 lg 2 alusel eemaldas R.M kirjaliku määrusega istungiruumist kogu istungi ajaks (tl 34-35). Kohtuistungil ei allunud R.M kohtu korraldusele esitada oma isiku andmeid ja esitada kehtiv isikut tõendav dokument, keeldub vastamast kohtuniku küsimustele, miks tal ei ole kehtivat isikuttõendavat dokumenti, ei vasta kohtuniku küsimusele, öelda oma sünniaeg ja elukoht. R.M segas oma käitumisega kohtuistungi läbiviimist, rääkides kohtuniku selgitustele koguaeg vahele. Kuna menetlusalune isik käitus maakohtu viisil, mis tingis tema kohtuistungilt eemaldamise, siis sellega võttis menetlusalune isik endalt võimaluse ütlusi anda ning küsitleda tunnistajat (RKKKo nr 3-1-1-45-13, p 13). 1.
3. Kohtuvälise menetleja ametnik - Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlustalituse eriasjade uurija Piret Vaher leidis 02.09.2024 kohtuistungil, et tõendamist on leidnud, et menetlusalune isik R.M on toime pannud talle süüks arvatava väärteo ja ta on 2 selle toime pannud otsese tahtlusega. Kuigi menetlusalune isik teadis, et tal puudub juhtimisõigus, ei hoidnud see teda eemale juhtimisest. Karistuse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et menetlusalusel isikul on kehtivad väärteokaristused, millest liiklusalaseid on neli. Menetlusalune isik ei ole vajalike järeldusi talle määratud karistustest teinud ja ta on otsustanud taaskord liiklusnorme eirata pannes toime käesoleva väärteo. Menetlusalusele isikule on määratud karistusteks rahatrahve ja aresti. Need aga ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada seadusekuulekamalt käituma. Kohtuvälise menetleja ametnik leidis, et menetlusaluse isiku suhtes tuleks taaskord kohaldada aresti. Kuna eelmine määratud arest oli 15 päeva, siis nüüd ei saaks see olla väiksem. Kohtuvälise menetleja ametnik taotles menetlusalusele isikule karistusena 20päevase aresti kohaldamist. 1.
4. R.M on esitanud kohtuotsusele apellatsiooniteatise posti teel (tl 48-57).
5. Kohtuotsuse põhjendused 2.
6. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja ametniku seisukoha ja tunnistaja Urmas Fi ütlused, uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab et R.M on rikkunud

§ 90

lg 1 p 1 ja

§ 38

lg 1 nõudeid, millega on toime pannud

§ 201

lg 2 ja

§ 234lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 2.2. Esmalt võtab kohus seisukoha süüteo faktilistes asjaoludes ning süüküsimuses. I Mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta väärteona liiklusseaduse (

) § 201 lg 2 järgi, kui juhtimisõigus on ära võetud 2.

1. Kohus leiab, et väärteo etteheite põhjendatuse hindamisel tuleb anda hinnang selle kohta, kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas s.o 22.03.2024 kella 17.37 ajal Viljandimaal, Mulgi vallas, Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt
2. kilomeetril menetlusalune isik R.M juhtis mootorsõidukit Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx xxx , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. 2.
3. Väärteoasja kohtulikul arutamisel tunnistajana ülekuulatud abipolitseiniku U.F ütlustest nähtub, et 22.03.2024 oli ta koos politseiametnik R.Kga patrullis ja sõites Viljandi – Karksi-Nuia maanteel Viljandi linna ääres teatati R.Kile kella 17.15 paiku välijuhi poolt, et Karksi-Nuia suunas sõidab juht, kel pole juhtimisõigust, juhtimisõiguseta isik juhib sõidukit Porsche Cayenne. Politseiametnikud märkasid eelmärgitud sõidukit 15-20 minuti pärast s.o kella 17.37 paiku ja andsid peatumismärguande punaste-siniste vilkuritega kohe, kui nad seda sõidukit märkasid. Tunnistaja U. F juhtis politseisõidukit ja sõideti Porsche Cayenne’i järel. Hoolimata politsei poolt antud peatumismärguandest sõiduk vähendas küll kiirust, kuid seisma ei jäänud, mistõttu politseiametnikud sõitsid sellele sõidukile kõrvale, kuid sõiduk ei peatunud. Kõrvuti sõideti üle kilomeetri, kuid peatatav sõiduk seisma ei jäänud. Tunnistaja U. Fi kinnitusel Porsche Cayenne’i juhtinud isik kindlasti märkas peatumismärguannet, kuna ta vähendas oluliselt kiirust, kuid sõiduki juht jätkas sõitu. Tunnistaja püüdis talle ette keerata. Lõpuks sõiduki kiirus vähenes ja ta peatus. Porsche Cayenne saadi lõpuks peatuma Mulgi vallas, Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee 68 kilomeeril. Tunnistaja U. Fi kinnitusel sõidukit juhtis sama mees, kes ilmus kohtuistungile. Politseiametnik R.K esitas sõidukit juhtinud isikule politseiametniku töötõendi. R.K tegeles sõidukijuhilt isikuttõendava dokumendi küsimisega, kuid juht ei allunud korraldustele. Juht ei nõustunud sündmuskohal politseiga absoluutselt koostööd tegema. Politseiametnik R.K paigaldas sündmuskohal isikule käerauad ja ta pandi politseiautosse. Käerauad paigaldati, kuna isik ei olnud nõus autost välja tulema, ta hakkas politseiametnikele vastu ega allunud korraldustele, oli agressiivselt meelestatud. Ka sõidukis juhi kõrvalistmel olnud naine ei allunud politseiametnike korraldustele, tuli autost välja ja sõimas tunnistajat. Sõiduk anti üle sõidukit juhtinud isiku pojale. Politseijaoskonnas olles lubas sõidukijuht tunnistaja ära likvideerida. 3 Tunnistaja U. Fi ütlustega väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ilma juhtimisõiguseta sõidukit juhtinud isiku käitumise kohta ja tema poolt sõiduki peatamise märguande eiramise kohta riimuvad kohtuistungil avaldatud politseiametniku R.Ki tunnistajana kohtueelses menetluses antud ütlused (tl 5-6p). Ka tunnistaja R. Ki ütlustest nähtub, et 22.03.2024.a. koos abipolitseinik U.Figa liiklusjärelevalvet tehes, said ta teate, et mööda Imavere-Viljandi-KarksiNuia maanteed liigub Karsksi-Nuia suunas sõiduk Porsche registrinumbriga xxx xxx , mida juhib meesterahvas, kellel on juhtimisõigus peatatud. Nad jõudsid politsei operatiivsõidukiga eelmärgitud sõidukile järele Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt
4. kilomeetril. Vaatamata politsei operatiivsõiduki siniste ja punase märgutuledega peatumismärguandele ei reageerinud sõidukit Porsche juhtinud meesterahvas, seejärel sõitsid politseiametnikud operatiivsõidukiga eelmärgitud sõiduki kõrvale, kuid ka see ei mõjunud. Sõiduk peatus alles pärast seda, kui nad sõitsid mittepeatunud sõidukist natuke ette poole ja surusid ta tee äärde seisma. Sõidukijuhti kontrollima minnes, selgus, et sõidukit juhtis meesterahvas ja kõrval istus naisterahvas. Meesterahvaga oli tunnistaja R. K varasemalt tööalaselt kokkupuutunud ja tema eesnimi on R.M. Tunnistaja R. K esitas sõidukijuhile politsei töötõendi, kuid sõidukijuht tunnistajale mootorsõiduki juhtimist tõendavat dokumenti ei esitanud. Sõiduki uksed olid lukustatud ja vestlus toimus läbi avatud akna peenikese prao. Kui politseiametnikud olid juhti hoiatanud, et nad on sunnitud kasutama politseigaasi, avas ta lõpuks autoukse. Politseiametnikud tõmbasid juhi autost jõuga välja ja kasutasid käeraudu, kuna isik vehkis kätega ja oli agressiivselt meelestatud. Sõidukijuht toimetati Viljandi Politseijaoskonda isiku kindlakstegemiseks ja menetlustoimingute läbiviimiseks.
5. märtsil 2024.a. koostatud isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 2-2p) tõendab, et 22.03.2024 kell 19.03 tuvastati isikuandmete kontrollimisel APOLLO andmekogu kaudu, et isikuks, kes juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ning ei esita isikut tõendavat dokumenti, osutus R.M i.k. XXX elukoht xxxxxxxxx, xxxxx xxxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxxx. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 22.03.2024 (tl 3-3p) tõendab, et R.M 22.03.2024 juhtis sõidukit Porsche Cayenne registrimärgiga xxx xxx ja ta on 22.03.2024 kell 17.37 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud

§ 91lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Isik on kõrvaldatud juhtimiselt kuni juhtimise õiguse saamiseni. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 17.02.2024 (tl 14-15) tõendab, et R.M 17.02.2024 juhtis sõidukit Porsche Cayenne registrimärgiga xxx xxx ja ta on 17.02.2024 kell 09.10 kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt

§ 91lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Toimikus oleva Transpordiameti liiklusregistri 19.04.2024 väljavõttetega on tõendatud, et R.M-il on juhtimisõigus äravõetud ajavahemikuks 25.01.2024 – 24.07.2024 ning mootorsõiduki Porsche Cayenne S E-Hybrid registreerimismärgiga xxx xxx omanik on xxxxx OÜ ning sõiduk on registreeritud liiklusregistris ning (tl 10-11). Karistusregistri väljavõttega on tõendatud, et Aavo R.M on PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna 08.01.2024 otsusega väärteoasjas nr 2840,23,001473/8 karistatud m.h

§ 234

lg 1 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ning otsus jõustus 25.01.2024 (tl 1213, tl 42-44). Väärteoprotokollist tl 1-1p nähtub, et Aavo R.M ei soovi väärteo etteheite kohta ütlusi anda ja ei ole nõus allkirja andma väärteoprotokolli koopia kättesaamise ja selle kohta, et talle on kohtuvälise menetleja poolt selgitatud VTMS §-i 19 järgi menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. Toimikulehtedel 7-8 on väärteoprotokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 22.03.2024 koopiad, mille Aavo R.M on posti teel tagastanud kohtuvälisele menetlejale. 4 Eelmärgitud koopiatele on Aavo R.M poolt märgitud, et ta ei nõustu nende dokumentidega ja peab neid kehtetuks. 2.5.

§ 90

lg 1 p -de 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ja kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud vastavalt

§-le 91.

§ 91

lg 1 kohaselt on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine liiklusjärelevalve teostaja või muu korrakaitse organi otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.

§ 91

lg 2 p 3 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

§ 201

lg 2 näeb ette väärteokorras vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Vastavalt väärteoprotokollis sisalduvale väärteokirjeldusele heidetakse menetlusalusele isikule ette mootorsõiduki juhtimist omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui mootorsõiduki juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. 2.

1. Eelnevalt käsitatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud Aavo R.M poolt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteorikkumise toimepanemine, mille kohaselt 22.03.2024 kella 17.37 ajal Viljandimaal, Mulgi vallas, Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt
2. kilomeetril menetlusalune isik R.M juhtis mootorsõidukit Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 25.01.2024 kuni 24.07.
3. Eelmärgitu on tõendatud tunnistajate U. Fi ja R.Ki ütlustega ja toimikus olevate kirjalike tõenditega. R.M-il mootorsõiduki juhtimiseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus puudus, seetõttu koostati talle 22.03.2024 kell 17.37 juhtimiselt kõrvaldamise otsus

§ 91lg 2 p 3 alusel.

Karistusregistri registriteatega on tõendatud, et R.M-i on PPA Lõuna prefektuuri poolt 08.01.2024 karistatud m.h

§ 234

lg 1 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks ja otsus on jõustunud 25.01.

1. Samuti nähtub, et R.M on varasemalt (s.o enne 22.03.2024) mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud s.o 17.02.2024 kell 09.
2. R.M on realiseerinud talle etteheidetava väärteo objektiivsed tunnused. 2.
3. Subjektiivsest küljest on R.M

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud otsese tahtlusega Kar

S § 16 lg 3 järgi, kuna isik läks mootorsõidukit juhtima, kuigi eelnevalt teadis, et ta seda teha ei tohi juhtimisõiguse puudumise tõttu ning teda oli varem juhtimiselt karistusena kõrvaldatud. Vastavalt KarS § 16 lg 3 isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 2.8. Kohus leiab, et R.M on realiseerinud

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud R.M teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. II Sõiduki peatamise märguande eiramine väärteona liiklusseaduse (

) § 234 lg 1 järgi 2.

1. Kohus leiab, et väärteo etteheite põhjendatuse hindamisel tuleb anda hinnang selle kohta, kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas s.o 22.03.2024 kella 17.37 ajal Viljandimaal, Mulgi vallas, Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt
2. kilomeetril menetlusalune isik R.M juhtis mootorsõidukit Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx xxx , ei peatunud ja eiras tahtlikult politseisõiduki poolt siniste ja punase märgutuledega antud peatumismärguannet. 2.
3. Asjas tunnistajana ülekuulatud abipolitseinik U. Fi ja politseiametnik R.Ki kohtuistungil avaldatud riimuvate ütlustega on tõendatud, et nad said 22.03.2024.a. kella 17.15 paiku 5 politseiametniku töötelefonile teate, et mööda Imavere-Karksi-Nuia maanteed liigub maastur Porsche reg. nr xxx xxx , mida juhib meesterahvas, kellel on juhtimisõigus ära võetud. Politseiametnikud jõudsid kell 17.35 paiku operatiivsõidukiga sõidukile Porsche järgi ImavereViljandi-Karksi-Nuia mnt 67 kilomeetril ja nad andsid sõidukijuhile politsei operatiivsõiduki siniste ja punase märgutuledega peatumismärguande sõites ise sõiduki taga. Sõidukijuht peatumismärguandele ei reageerinud ja sõidukit ei peatanud. Seejärel sõitsid politseiametnikud operatiivsõidukiga sõiduki Porsche kõrvale, kui ka see ei mõjunud. Seejärel sõitsid politseiametnikud operatiivmärkides sõidukiga natuke ettepoole püüdes sõidukile Porschele ette keerata. Lõpuks jäi sõiduk Porsche tee äärde seisma. Mootorsõiduki juht ei esitanud politseiametnikele mootorsõiduki juhtimist tõendavat dokumenti ja keeldus oma isikut tuvastamast. Kuna tunnistaja R.K oli sama isikuga eelnevalt tööalaselt kokku puutunud, siis ta teadis, et isiku eesnimi on R.M, kuid perekonnanime ei mäletanud. Sõiduki uksed olid lukustatud ja isik keeldus politseiametnikega koostööst. Isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 2-2p) tõendab, et 22.03.2024 kell 19.03 tuvastati isikuandmete kontrollimisel APOLLO andmekogu kaudu, et isikuks, kes juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ning ei esitanud isikut tõendavat dokumenti, osutus R.M i.k. XXX. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 3-3p) tõendab, et R.M 22.03.2024 juhtis sõidukit Porsche Cayenne reg. märgiga xxx xxx ja ta on 22.03.2024 kell 17.37 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud

§ 91lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Isik on kõrvaldatud juhtimiselt kuni juhtimise õiguse saamiseni. 2.11.

§ 38

lg 1 sätestab, et juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.

§ 200

lg 1 p 3 kohaselt peatamise märguande juhile annab liiklusjärelevalve teostaja m.h ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Tunnistajate U. Fi ja R. Ki ütlustega on tõendatud, et väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas teostasid nad politseiametnikena liiklusjärelevalvet operatiivsõidukiga s.o alarmsõidukiga ning olles märganud politseivälijuhi poolt kirjeldatud juhtimisõiguseta isiku poolt juhitavat sõidukit andsid sinise punase töötava vilkuriga peatamise märguande. Tunnistaja U. Fi ütlustega on tõendatud, et politseiametnikud sõitsid 22.03.2024.a. töötavate vilkuritega alarmsõidukiga menetlusaluse isiku juhitud sõiduki taga ja kõrval suhteliselt pikka aega, läbides enam kui 1 kilomeetri, mille vältel pidi menetlusalune isik R.M märkama peatumismärguannet. Tunnistaja U. Fi ülustest tuleneb, et juhtimisõiguseta isik pärast politseiametnike poolt peatumismärguande andmist vähendas enda juhitud sõidukil sõidukiirust ja see asjaolu tõendabki, et R.M märkas politseiametniku poolt antud peatamise märguannet.

§ 234

lg 1 näeb ette väärteokorras vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. Hoolimata peatamise märguande märkamist jätkas R.M mootorsõiduki juhtimist ning sellega eiras tahtlikult politseiametnike juhitud alarmsõidukilt antud peatamise märguannet. 2.

1. Eelnevalt käsitletud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteorikkumise toimepanemine, mille kohaselt 22.03.2024 kella 17.37 ajal Viljandimaal, Mulgi vallas, Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt
2. kilomeetril menetlusalune isik R.M juhtis mootorsõidukit Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx xxx ei peatunud ja eiras tahtlikult politseisõiduki poolt siniste ja punase märgutuledega antud peatumismärguannet. R.M väärteo objektiivne teokoosseis on tõendatud tunnistajate U. Fi ja R.Ki ütlustega ja toimikus olevate kirjalike tõenditega: isikusamasuse tuvastamise protokolli ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 22.03.
3. 6 2.
4. Subjektiivsest küljest on R.M

§ 38

lg 1 rikkumise, mis on kvalifitseeritud

§ 234lg 1 järgi toime pannud otsese tahtlusega Kar

S § 16 lg 3 järgi, kuivõrd juhtides väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit, ta ei peatunud ja sellega eiras tahtlikult politseisõidukiga (s.o alarmsõidukiga) sinise ja punase vilkuriga antud peatamise märguannet. 2.14. Kohus leiab, et R.M on realiseerinud

§ 234

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud R.M teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 2.

1. Kohtu seisukoht karistuse osas. 2.15.
2. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

§ 201

lg 2 sätestab mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 234

lg 1 kohaselt sõidukijuhi po olt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Antud juhul on menetlusalune isik R.M väärteod toime pannud ühe teoga mootorsõidukit väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas juhides. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul näeb raskeima karistuse ette

§ 201lg 2. Kar

S § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Eeltoodust tulenevalt on sanktsiooni keskmine määr aresti kohaldades viisteist päeva aresti. 2.15.2. Karistusliigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest. Karistusregistri registriteatega (tl 12-13, tl 42-44) R.M karistatuse kohta on tõendatud, et isikut on varasemalt korduvalt karistatud erinevate liiklusalaste süütegude eest väärteo korras järgnevalt: Tartu Maakohtu 09.04.2024.a. otsusega karistati R.M-i 17.02.2024.a. toimepandud väärteo eest

§ 201lg 2 järgi 15-päevase arestiga.

PPA Lõuna prefektuuri 19.04.2023.a. otsusega karistati R.M-i

§ 227

lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut s.o 200 eurot (rahatrahv tasutud 25.10.2023). PPA Lõuna prefektuuri 08.01.2024.a. otsusega karistati R.M-i

§ 227

lg 2 ja

§ 242

lg 1 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut s.o 260 eurot (rahatrahv tasumata);

§ 223

lg 1 järgi 7 rahatrahviga 50 trahviühikut s.o 200 eurot (rahatrahv tasumata) ja

§ 234lg 1 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

PPA Lõuna prefektuuri 24.01.2024.a. otsusega karistati R.M-i

§ 227lg 2 järgi rahatrahviga 79 trahviühikut s.o 316 eurot (rahatrahv tasumata).

2.15.

1. R.M süü temale etteheidetavas väärteos on keskmine arvestades asjaolu, et juhtimisõigust omamata juhtis mootorsõidukit päevasel ajal suure liiklustihedusega maanteel ning sõidukis viibis lisaks temale veel ka reisija. Sellise tegevusega pani R.M ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. R.M süü suurust mõjutab väärteo toimepanemise subjektiivne külg (teod on toimepandud otsese tahtlusega). 2.15.
2. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik R.M-i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. R.M-ile on varasemalt liiklusalaste süütegude eest korduvalt kohaldatud karistusi väärteokorras. Vaatamata varem kohaldatud karistustele on R.M jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist. Antud juhul on oluline tähele panna, et isik on varem toimepannud väärtegusid, millised on kvalifitseeritavad

§ 201

lg 2 ja

§ 234lg 1 järgi ning muid liiklusalaseid rikkumisi.

Varasematest korduvatest liiklusalastest väärteorikkumistest ja karistustest saab järeldada, et määratud karistused ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja ta ei ole hoidunud uute liiklussüütegude toimepanemisest. Oluline on veel seegi, et varasemalt kohaldatud rahatrahvid on suuremas osas tasumata. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd eelnevad karistused ei ole sundinud teda hoiduma uute väärtegude toimepanemisest. Ka Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-58-13 p-s 10 leidnud, et samalaadseid süütegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. 2.15.

1. Kohus ei tuvastanud asjas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 järgi. 2.15.
2. Sellest tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik R.M tuleb süüdi tunnistada temale etteheidetava väärteo toimepanemises. Kuna menetlusalune isik on varem toimepannud samalaadseid ja ka teisi liiklusalaseid rikkumisi, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud teos puuduvad, siis R.M süü on keskmi ne ning talle on põhjendatud mõista karistusena arest i sanktsiooni keskmises määras. Kohaldatav karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü suurusega ning üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega, et mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud R.M tunnistada süüdi 22.03.2024.a. toime pandud väärteos

§ 201

lg 2 ja

§ 234lg 1 järgi ning mõista talle Kar

S § 63 lg 1 alusel ja

§ 201lg 2 järgi karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 8