Obsah (13)

§ 4034§ 401§ 9§ 404§ 408§ 410§ 19§ 20§ 403§ 396§ 415§ 113§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-4852 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi S. S. I.

§ 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. 4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud 4.1.

§ 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408lg 1).

Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama).

§ 410

lg 1 kohaselt

§ 404

lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu 3 sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb tühisuse tagajärg (

§ 408lg 1).

4.

1. Hageja on kohtule esitanud pdf formaadis krediidikonto lepingu nr KK3388259 (dtl 14), millel ei ole kummagi poole allkirju. Leping sisaldab kostja nime, isikukoodi ja kuupäeva 12.03.
2. Kohus juhtus 11.11.2025 hageja tähelepanu, et vaatamata sellele, et kohus on menetlusse võtmise määruses üksikasjalikult selgitanud, mida ja kuidas tuleb nõude eeldustena esile tuua, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud,  millisel viisil, millal ja mis sisuga tahteavalduse kostja tegi lepingu sõlmimiseks, kas, millisel viisil ja millal kostja nõustus lepingutingimustega ning konkreetselt milliste tingimustega, kas ja millisel viisil olid kostjale üldtingimused kättesaadavaks tehtud, kas, millisel viisil ja millal esitati lepingutingimused püsival andmekandjal kostjale.  kas, millal ja millises summas anti krediit kostja kasutusse,  millal ja millises summas kostja tagasimakseid tegi. Hageja vastas: kostjale on kuupäeval 12.03.2019, st enne lepingu nr. KK3388259 sõlmimist saadetud e-kirjaga lepingueelne teave ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht tutvumiseks (Lisa 1). Kostja on tingimustega nõustunud, neid aksepteerinud ja lepingu sõlminud (Lisa 2). Hageja ei ole seega vaatamata kohtu korduvatele tähelepanujuhtimistele esile toonud, millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse kostja tegi lepingu sõlmimiseks. Hageja viidatud lisa 2, mis peaks hageja arvates tõendama tingimustega nõustumist, on info@smsmoney.ee aadressilt 12.03.2019 kostjale saadetu e-kiri. Krediidiandja toimingut ei saa kuidagi käsitleda kostja tahteavaldusena. Hageja on kohtule esitanud faili „Krediidikonto analüüs“ (dtl 30), milles on pealkiri „Taotluse andmed“ ning selle all taotluse kuupäev 12.03.2019 13:40, laenulimiit 700, KKM 49%. Hageja on esitanud ka 12.03.2019 kell 13:40 kostjale saadetud e-kirja (dtl 182), millele on lisatud lepingueelse teabe leht ning Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Kirja sisus on märgitud, et taotlus krediidikonto avamiseks on vastuvõetud ja suunatud läbivaatusele. Hageja on tõendina esitanud 12.03.2019 kell 13:51 kostjale saadetud e-kirja (dtl 183), pealkirjaga „Krediidikonto lepingu KK3388259 dokumendid“. Kirjale olid lisatud Placet Group OÜ üldtingimused, laenuleping, hinnakiri ja fail nimega „Kampaania“. Hageja on seega tõendanud, et kostjale saadeti lepingudokumendid, kuid seda, millised lepingutingimused kostjale laenutaotluse täitmise ajal esitati ning et kostja kinnitas lepingu tingimustega tutvumist ja nõustumist, tõenditest ei nähtu.

§ 9

lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kostjale saadetud tingimused olid pakkumus (

§ 19

). Seega pidi kostja selleks, et lepingut sõlmituks lugeda, tegema nõustumuse (

§ 20

). Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks pärast hageja poolt kostjale lepingutingimuste saatmist teinud otsese tahteavalduse.

§ 20kohaselt võib nõustumus väljenduda ka teos.

Ilmselgelt teoga väljendatud tahteavaldus ei saa sisaldada kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid. Samas sätestab

§ 408

lg 2, et krediidileping, mis ei sisaldanud kõiki nõutud andmeid, muutub siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). 4 4.

1. Hageja väitel muudeti lepingut nr KK3388259 16.05.
2. Hageja ise ei ole esile toonud, millal ning millisel viisil kostja limiidi tõstmist taotles. Hageja esitatud failis „Krediidikonto analüüs“ on pealkiri Krediidikonto lepingu muutmine 16.05.2019 (dtl 36) ja selle alla on märgitud taotluse andmed: kuupäev 16.05.2019 16:03, laenulimiit 1400, KKM 45,85%. Hageja on esitanud ka 16.05.2019 kell 16:03 kostjale saadetud e-kirja (dtl 186), millele on lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Kirja sisus on märgitud, et taotlus krediidikonto avamiseks on vastuvõetud ja suunatud läbivaatusele. Hageja on esitanud tõendina ka 16.05.2019 kell 16:12 kostjale saadetud e-kirja (dtl 187), pealkirjaga „Krediidikonto KK3388259 lepingu muutmise taotlus on rahuldatud“. Hageja on kohtule esitanud pdf formaadis krediidikonto lepingu nr KK3388259 põhitingimuste muutmise kokkuleppe (dtl 20), millel ei ole kummagi poole allkirju. Leping sisaldab kostja nime, isikukoodi ja kuupäeva 16.05.
3. See dokument oli lisatud kostjale 16.05.2019 saadetud e-kirjale. Nii nagu ka algse lepingu sõlmimise osas, ei ole hageja ka limiidi tõstmise, s.o lepingutingimuste muutmise osas esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks teinud otsese tahteavalduse muudetud lepingu tingimustega nõustumiseks. 4.
4. Kohus tegi hagejal ettepaneku esitada pangast alla laetud maksekorraldused kostjale raha välja maksmise kohta, kohtule on teada varasematest menetlustest, et hageja enda loodud, „Maksekorraldus“ pealkirja kandvad failid ei pruugi ühtida tegelikult välja makstud summadega ning ei ole seega usaldusväärsed tõendid. Hageja esitas uued tõendid (dtl alates 188), milles osad väljamaksed on siiski kajastatud hageja enda loodud pdf failis teadmata allikast kopeeritud ridadena. Faili esimene kopeeritud blokk näib pärinevat mingist krediidiandja enda infosüsteemist, mitte pangakonto väljavõttest. Hageja on ka ise selgitanud, et kahjuks on võlausaldajal tänaseks päevaks mõned kontod suletud ja ei ole enam ligipääsu väljavõttele. Krediidikonto lepingu alusel teostas hageja kostjale väljamakseid kokku 3920 eurot. Eelkirjeldatud faili järgi oleks krediidiandja kostjale välja maksnud 3920 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja poolt raha kastutusse võtmist, sh korduvalt ja ka peale limiidi toitmist, saab käsitleda kui teoga avaldatud tahteavaldust lepingutingimustega nõustumiseks. 4.
5. Krediidi kulukuse määr lepingus oli 49%. Kuivõrd hageja ei ole esitanud krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks võetud maksete kuupäevi ja summasid, sai kohus krediidi kulukuse määra kontrollida üksnes minuraha.ee kalkulaatoriga. Selle järgi jäi krediidi kulukuse määr lepingus märgitu piiresse ega ületanud seega
6. a I poolaastal kehtinud maksimaalset määra (mis oli 60,03%).
7. Vastutustundliku laenamise põhimõte 5.1.

§ 4034

kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, 5 üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (

§ 4034 lg 3).

Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 5.

1. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud otsuse punktis 2.
2. toodud väited. Hageja esitatud failis „Krediidikonto analüüs“ (dtl 31) on pealkirja „Taotluse andmed“ all hageja poolt väidetud andmed sissetuleku, majapidamiskulude ja finantskohustuste kohta. Samas failis pealkirja „otsuse tegemise aluseks olevad päringud“ all on välja toodud sissetulek 6 kuu keskmine 3104,33 eurot, „Konto väljavõtte kontroll 19.12.2018 13:51“. Päringute all on 12.03.2019 kuupäevaga taust.ee päring, dokumendi kehtivuse kontroll, maksuamet, Ametlikud Teadaanded. Päringu vastuseks on, et maksehäired puuduvad. Hageja on tõendina esitanud kostja konto lõpuga nr 6223 väljavõtte (dtl alates 39), mis sisaldab kirjeid perioodi 01.06.2018-18.12.2018 kohta. Kohus palus hagejal selgitada, miks on konto väljavõte kogutud väidetavat laenutaotlust. Hageja sellele sisulist selgitust ei andnud, leides, et ükski õigusakt ei reguleeri, millal konto väljavõte koguda tuleb. Kohus saab hageja esitatust aru siiski nii, et konto väljavõte koguti eelnevalt sama krediidiandja poolt kostjale antud laenu väljastamise protsessis. Hageja selgitas, et lepingu sõlmimise hetkel oli kostjal kehtiv leping sama krediidiandjaga nr 31003356002, mille kuumakse oli 78,73 eurot, kuid see ei ole tuvastatav pangakonto väljavõttest. Kohus saab aru nii, et see leping sõlmiti
3. a detsembris ning selleks kogutigi käesolevas asjas esitatud konto väljavõte. Hageja selgitustest ilmneb, et 3 kuud hiljem krediidikonto lepingu sõlmimisel ning omakorda 2 kuud sellest hiljem limiidi tõstmisel, uut konto väljavõtet ei kogutud. Konto väljavõte tõendab hageja väiteid kostja sissetuleku kohta, samuti nähtub konto väljavõttelt hageja poolt väidetud kostja finantskohustuse tasumine (SEB panga laenuleping nr 2018021218/L180013348 240,80 eurot kuus; konto väljavõttelt nähtub ka selle laenu, summas 5000 eurot võtmine, 10.09.2018). Konto väljavõttelt ei nähtu, et kostja oleks teinud ülekandeid teistele kontodele, samuti pidi nõude aluseks oleva lepingu kohaselt krediidi väljamaksmine toimuma samale kontole, mille väljavõte koguti. Konto väljavõttelt nähtub, et 6 kostja tasus üüri 650 eurot Vibu tn korteri eest (mis oli ka märgitud lepingusse kostja elukohana) ning korteriühistule ca 100-200 eurot kuus. Sellega haakub, et kostja avaldas enda igakuisteks majandamiskuludeks 1000 eurot, hiljem 1200 eurot. Kohus saab aru, et krediidiandja oli
4. a lõpus kontrollinud kostja poolt esitatud andmete õigusust, selles veendunud, ning laenu andmisel märtsis ja limiidi tõstmisel mais tugines seega kostja esitatud andmetele (olles kostjalt andmed uuesti kogunud) ilma neid kostja konto väljavõttelt üle kontrollimata. Riigikohus on 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega kuigi vastutustundliku laenamise kohustust tuleb täita enne iga laenu andmist, sh limiidi tõstmist, ei tähenda see, et ka iga kord tuleks vältimatult koguda kostja konto väljavõte. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei olnud krediidiandjal põhjust kahelda kostja poolt esitatud andmete õigsuses. Kuigi kostja kulutas väga palju, ei saa siiski öelda, et krediidiandjal oleks pidanud tekkima kahtlus, et kostja ei suuda võetud kohustusi täita. Eeltoodu põhjal ei saa kohus järeldada, et krediidiandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust.
5. Hageja nõuded 6.
6. Hageja väitel jäi kostja maksete tasumisega viivitusse alates 06.01.2024 nii põhiosamaksete kui intressi tasumisega. Hageja on esitanud makseteatised (dtl 101-103). 01.01.2024 dateeritud makseteatises on märgitud, et kasutatud limiit seisuga 01.12.2023 oli 1151,93 eurot, tagastatud kuu jooksul 108 eurot, kasutatud limiit seisuga 31.12.2023 on 1043,93, perioodi 01.12.2023 - 31.12.2023 eest arvestatud intress on 34,13 eurot ning arve summa on 62,13 eurot, tasumise tähtajaga 06.01.
7. 01.02.2024 dateeritud makseteatises on märgitud, et kasutatud limiit seisuga 31.01.2024 oli jätkuvalt 1043,93, perioodi 01.01.2024 - 31.01.2024 eest arvestatud intress 33 eurot ja arve kokku 128,87 eurot, millest detsembri ja jaanuari eest põhisummad on 28 eurot kuus, intressid 24,13+33 eurot, viivis 0,74 eurot ja tasulised meeldetuletused 5 eurot. 01.03.2024 dateeritud makseteatises on märgitud, et kasutatud limiit seisuga 29.02.2024 oli jätkuvalt 1043,93, perioodi 01.02.2024 - 29.02.2024 eest arvestatud intress oli 30,87 eurot. Arve kogusumma on 194,26 eurot, mis sisaldas eelmise arve komponente ning lisaks veebruari põhiosamakset 28 eurot, intressi, veel 5 eurot meeldetuletuskirja tasu, ning viivist. Hageja väitel on leping üles öeldud 22.03.2024, selle kuupäeva seisuga oli kostja põhivõlg 1043,93 eurot, kuid kuna kostja on hagejale tasunud 482 eurot, siis nõuab hageja põhivõlana 561,93 euro tasumist. Hageja on esitanud ka faili „Laenu tagasimaksed (KK3388259)“ (dtl 193), milles on toodud kõik kostja poolt lepingu kehtivuse ajal tehtud maksed. Selle järgi tasus kostja viimase makse krediidiandjale
8. a detsembris. Kostja ei ole kohtule vastanud ega seega eeltoodut ka ümber lükanud. 6.
9. Hageja on kohtule esitanud 07.03.2024 kell 4:05 kostjale saadetud e-kirja (dtl 195) pealkirjaga „Lepingu KK3388259 ülesütlemise hoiatus“, e-kirjale oli lisatud sama fail, mille 7 hageja esitas koos hagiga (dtl 28). Failis on kirjas, et võlg tuleb tasuda hiljemalt 21.03.2024 ning et kui kostja võlga selleks kuupäevaks ei tasu, loeb krediidiandja lepingu lõppenuks alates 22.03.
10. Kuivõrd hageja on esile toonud, et 22.03.2024 seisuga oli kostjal tasumata kolm järjestikust makset, mille tasumise tähtaeg oli möödunud, krediidiandja oli kostjale andnud täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hageja on tõendanud, et üles ütlemise teade saadeti kostjale epostiga, tuvastab kohus, et leping on üles öeldud ning tagastamata laenu tasumise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohus mõistab

§ 396lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 alusel välja põhivõla 561,93 eurot.

6.3. Hageja nõuab tasumata intresse 34,13+33+30,87 eurot, kokku 98 eurot. Eelpoolviidatud hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, milliselt laenujäägilt, millise perioodi eest need on arvestatud. Intressimäär lepingu järgi oli peale limiidi tõstmist 39.97 % aastas. Kohus mõistab tasumata intressid kostjalt

§ 396lg 1, § 397, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 alusel välja.

6.4. Hageja nõuab hagis viivist 561,93 eurolt alates viimase laekumise järgnevast päevast s.o 29.08.2024 kuni põhivõla tasumiseni intressimääraga võrdses määras s.o 39,97%. Kohus märgib, et kostjale saadetud tarbijakrediidi teabelehes oli märgitud, et maksetega hilinemisel on krediidiandjal õigus nõuda viivist võrdses määras intressimääraga. Teabelehes oli välja toodud intressimäär päeva- ja aastamäärana. Riigikohus (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) on leidnud, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud tagajärjed, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12). Kolleegium ei toeta laenulepingu puhul tõlgendust, mille kohaselt kehtiva lepingu korral võib krediidiandja nõuda võlgnikult kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületavat intressi, kuid lepingu rikkumise ja selle ülesütlemise korral on sama suur viivisekokkulepe tühine. Sellisel juhul oleksid lepingut rikkuvad võlgnikud paremas seisus (s.o peaksid kokkuvõttes tasuma vähem raha) võrreldes nende võlgnikega, kes lepingut korrektselt täidavad. Selline lepingu rikkumist julgustav tõlgendus ei oleks seaduse mõttega kooskõlas. Küll aga ei ole välistatud kostja taotlusel

§ 113

lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine

§ 113lg 8 ja § 162 kohaselt.

Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis lepingujärgses määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt välja viivise lepingujärgses määras 561,93 eurolt alates 29.08.

1. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on viivisearvestus 293,93 eurot. 6.
2. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu üldtingimuste punkti 5.
3. alusel. Hageja esitatud üldtingimuste punktis 5.
4. on sätestatud, et Laenusaajal on Laenu täielikul ennetähtaegsel tagastamisel õigus Leping lõpetada, teatades sellest Laenuandjale kirjalikult koos Laenu ennetähtaegse tagastamise teatega. See punkt ei puuduta seega kuidagi võla sissenõudmiskulude hüvitamist.

kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et

§ 113

1 on loodud eesmärgiga lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 113 1 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut 8 kinnitab ka

§ 1132

eelnõu seletuskiri.

§ 1132

ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Hageja ei ole esile toonud, et kostjaga oleks olnud sõlmitud kokkulepe võla sissenõudmiskulude hüvitamise määrade osas ega tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses. Seetõttu jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

1. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine 7.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hageja on sama lepingu alusel nõude esitanud eelnevalt maksekäsu kiirmenetluses (2-24144140) ning on maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkinud, et krediidi kulukuse määr on 45,85%, samas kui hagis on hageja ise esile toonud, et krediidi kulukuse määr lepingus oli 49%. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on hageja põhivõlana nõudnud 973,37 eurot, hagis 561,93 eurot. Hagis väidab hageja, et viimane laekumine hagejale toimus 29.08.2024, maksekäsuavalduse esitas hageja 04.12.
3. Seega ei saanud põhivõla summa erineda ka sel põhjusel, et kostja oleks vahepeal teinud täiendavaid makseid. Isegi kui arvestada võla sissenõudmiskulud 40 eurot põhivõla alla (sest neid maksekäsu kiirmenetluses hageja eraldi ei nõudnud kõrvalnõuete all), ei tuleks põhivõlana kokku ikkagi sellist summat, nagu hageja märkis maksekäsu kiirmenetluse avaldusse. Kohus on seisukohal, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduses valeandmeid põhivõla suuruse ning krediidi kulukuse määra kohta. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged. Lisaks märgib kohus, et hageja ei ole hagis ega ka hiljem vastuseks kohtu küsimustele toonud välja nõude aluseks olevaid vajalikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on hageja suhtunud hagi esitamisse lohakalt ja sisutult. Sellise kvaliteediga õigusabi kulusid ei ole põhjendatud teiselt poolelt välja mõista. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. 9 TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus ei anna lahendi edasikaebamiseks luba. 7.
4. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 10