Obsah (9)

§ 317§ 407§ 444§ 162§ 138§ 144§ 172§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Mari-Ann Veiermann Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-119003 Tsiviilasi Aktiva Finance G

) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused

1. Viru Maakohus menetleb Aktiva Finance Group OÜ hagi V.V vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja Elisa Eesti AS (esialgne võlausaldaja) vahel 31.07.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr xxxx. Elisa Eesti AS ütles lepingu üles 27.10.2023 põhjusel, et kostja rahalised kohustused olid täitmata hoolimata meeldetuletusest. Elisa Eesti AS loovutas müügilepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja nõue koosneb põhivõlast 209 eurot, sissenõudmiskuludest 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivistest kuni 15.09.25 (kaasa arvatud) summas 90, 61 eurot ning alates 16.09.25 kuni põhinõude summas 209 euro täitmiseni lepingujärgses määras viivised 0,065% päevas.
2. Kohus võttis 24.10.2025 määrusega hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kostjale on määrus koos hagi ja selle lisadega kätte toimetatud 09.11.25 Ametlikes Teadaannetes

§ 317lg 5 alusel avalikult 09.11.2025 kell 00:00.

Vastamise tähtaeg saabus 01.12.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt hagile vastust esitanud. 3.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2 2-25-119003 4. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja on nõudnud sissenõutavaks muutunud viivise 90, 61 eurot seisuga 15.09.2025 väljamõistmist. Väljamõistetava põhivõla summa on 209 eurot. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Ka hageja ise on esitanud nõude välja mõista viivised alates hagi esitamisest ehk 16.09.2025 kuni põhinõude summas 209 euro täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summat nii, et otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületa põhivõlga. Kohus piirab viivise summat 16.09.2025 alanud perioodi eest vastavalt summaga 118, 39 eurot (209-90,61). 5. Juhindudes

§ 407lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

Menetluskulud 6. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

7. Vastavalt

§ 138

lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

1. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõivu 75 eurot. Kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja.
2. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv 65 eurot, mis on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja kulu 20 eurot, mis kaasnes maksekäsu kiirmenetluse algatamise avalduse esitamisega.

§ 172

lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 488 märkega 1 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Seega mõistab kohus kostjalt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 65 eurot ja kantud kulu 20 eurot hageja kasuks välja.

1. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista lepingulise esindaja õigusabikulu 4 tunni ja 30 minuti eest kogumaksumusega 780 eurot ja 50 senti. Hageja lepingulise esindaja tunnihindeks on 169 eurot 1 h kohta. Hageja lepingulise esindaja töö on seisnenud järgmistes menetlustoimingutes: 10.
2. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine - fikseeritud tasu 20 eurot avalduse eest; 10.
3. Nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs. Hagiavalduse ettevalmistamine. Hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule- ajakuluga 2 h ja tasuga 338 eurot; 10.
4. Hageja 08.10.25 vastuse koostamine, kohtule esitamine- ajakuluga 1, 5 h ja tasuga 253, 50 eurot; 10.
5. Hageja 17.10.25 vastuse koostamine, kohtule esitamine- ajakuluga 0,75 h ja tasuga 126,75 eurot; 3 2-25-119003 10.
6. Hageja 28.10.25 seisukoha koostamine, kohtule esitamine- ajakuluga 0, 25 h ja tasuga 42, 25 eurot.
7. Kohtu hinnangul ei ole hagi alus keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule kuulub hageja majandustegevuse koosseisu. Samas ei ole hageja suutnud puudusi hagiavalduses ühekorraga kõrvaldada, vaid kohus on olnud sunnitud tegema 23.09.25 ja 09.10.25 hagiavalduse käiguta jätmise määrusi. Sellistel asjaoludel tekkinud õigusteenuse kulu ei ole põhjendatud kostja kanda jätta.
8. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku 3 tundi.
9. Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ja mõistlik. Hageja lepinguline esindaja ei kuulu Eesti Advokatuuri ja tal ei kaasne liikmelisusest tulenevaid täiendavaid kulusid kutsekindlustuse, liikmemaksu, nõutavatele tingimustele vastava advokaadibüroo pidamise kulusid. Eeltoodu tõttu tuleb lepingulise esindaja tunnitasu vähendada. Kohtupraktika kohaselt on mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetud kohtupraktikas 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-15592, p 60). Seega arvestades, et hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat, asi ei olnud keerukas ning pigem mahult väike, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot ehk kokku lepingulise esindaja tasu 240 eurot. Kohus mõistab

§ 175lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 3 tunni eest.

1. Seega tuleb kostjal (75+65+20+240). kokku hüvitada hagejale menetluskuludena 400 eurot
2. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. Mari-Ann Veiermann Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 4