VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-23-11854 15. detsember 2025, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosa

) §-dest 96 ja 97 nähtub, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida antakse

§ 100

lg-te 1 ja 4 kohaselt üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa. Seega, kostja on hageja vanem ja hagejale ülalpidamist andma kohustatud isik (

§ 96

) ning hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik

§ 97p 2 tähenduses.

Alates 1. jaanuarist 2022 ei ole enam ühtset miinimumelatise suurust, vaid igakuine elatis arvutatakse

§ 101

alusel, mis võib iga lapse puhul olla erinev, kuna

§ 101

lg-tes 5-7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise suurust ja tõendamiskoormise jaotust (Riigikohtu 31.03.

1. a otsus 2-17-6713/196, p 34; 22.06.
2. a otsus 2-19-19160/42, p 14).

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa (lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg 2). Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil (lg 4). Vanem ei pea Tsiviilasi nr 2-23-11854 6 andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (lg 6). Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (lg 7). 3

§ 101alusel.

Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ei viibinud kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei ole alust vähendada elatise suurust

§ 101lg 6 järgi.

Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101

lg 1 järgi eelduslikult sama sätte alusel arvutatud summa ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13 teine lõik ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna hageja nõudis ajavahemikul 1. juulist 2023 kuni 2. novembrini 2023 elatist suuremas ulatuses kui

§-i alusel väljaarvutatud miinimumsuurus, pidi ta oma kulutuste suurust tõendama. Hageja ei ole esitanud tõendeid kulutuste suuruse kohta, mis ületavad

§-s 101 sätestatud elatise miinimummäära. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja elab kostjast lahus. Ka puudub vaidlus, et kostja ei tasunud hagejale elatist alates 1. juulist 2023, seega on kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Elatise tagasiulatuvalt välja mõistmist võimaldab

§ 108

, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et kuna kostja ise tunnistab, et ei tasunud hagejale elatist alates 2023. a juulist, siis põhjendatud on hageja elatise nõue alates 1. juulist 2023 ning seda üksnes

§ 101alusel väljaarvutatud suuruses.

Kostja oli nõus tasuma 2023. a juuli ja augusti eest elatist 230 eurot iga kuu. Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes

§-s 102 sätestatud alustel.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 nähtub, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on Tsiviilasi nr 2-23-11854 6 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. 4

§ 101alusel väljaarvutatud suuruses alates 1.

juulist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni

1. Septembril 2038 alljärgnevalt: - ajavahemikul
2. juulist 2023 kuni
3. märtsini 2024 – 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - ajavahemikul
4. aprillist 2024 kuni
5. märtsini 2025 – 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - ajavahemikul
6. aprillist 2025 kuni
7. märtsini 2026 – 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); -

§ 101

alusel võib väljaarvutatav elatise suurus muutuda tulenevalt baassumma indekseerimisest ja perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 kohasest brutokuupalga muutusest alates

1. aprillist (esimene kord
2. aprillist 2026) ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus on seisukohal, et kostja poolt hageja emale esitatud nõudmised anda aru elatisraha kulutamise kohta on asjakohatud. Eeldatakse, et elatis seadusega ettenähtud miinimummääras katab lapse esmavajadused, seega ei pea hageja nende suurust tõendama ei kohtule ega kostjale. Eelneva alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kui kostja tasus elatist vabatahtlikult alates
3. juulist 2023, tuleb seda arvestada käesoleva kohtuotsuse täitmisel. Hageja palub elatis kanda E S (hageja ema) pangakontole nr XXX Swedbank, selgitusega „Elatisraha“
4. kuupäevaks. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva kindlaks. Kohus leiab, et tuleb rahuldada hageja taotlus. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja

§ 102alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

Hagi tagamise tühistamine Kohus

1. novembri
2. a määrusega tagas hagi ja kohustas kostjat maksma tsiviilasja nr 2-2311854 menetluse ajal N K ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Elatis kanda iga kuu
3. kuupäevaks E S pangakontole nr XXX. TsMS § 445 lg 2 järgi, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu 5