4-25-3630/20

4-25-3630 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2026, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-3630 Kohtukoosseis Väärteoasi Pavel Gontšarov, Orvi Koik ja Inna Ombler Artur Golodovi väärteoasi LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. novembri
3. a otsus, millega tunnistati Artur Golodov süüdi LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 2 järgi ning karistati teda arestiga 11 päeva Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Artur Golodov (isikukood 38307170260; e-post XXX), apellatsioon RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB: Jätta Artur Golodovi esitatud apellatsioon Harju Maakohtu
4. novembri
5. a otsuse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklussüütegude menetlusgrupi poolt edastati Harju Maakohtule 07.10.2025 kohtulikuks arutamiseks ja KarS § 48 alusel aresti mõistmiseks Artur Golodovi suhtes koostatud väärteoprotokoll koos väärteotoimikuga asjas nr 2315,25,
8. Harju Maakohus tunnistas 27.11.2025 otsusega A. Golodovi süüdi LS § 227 lg 2 ja LS § 201 lg 2 järgi ning karistas teda arestiga 11 päeva. 2.
9. Maakohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja ning menetlusaluse isiku selgitused, leidis, et A. Golodovi süü talle ette heidetavas väärteos LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 2 järgi on tõendamist leidnud. Kohtuistungil ei vaielnud A. Golodov ka rikkumistele vastu ning tema kohtuistungil antud ütlused kattuvad väärteoasjas kogutud tõenditega. 2.
10. Menetlusalune isik ei eitanud, et juhtis 18.09.2025 väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit Mercedes Benz E220 reg. märgiga XXXXXX (takso) ning seda ilma juhtimisõiguseta. Kinnitas, et 07.09.2025 oli politsei 1 4-25-3630 poolt teda kinnipeetud ja siis ei olnud talle täpselt selge, kas tal on juhtimisõigus või ei ole. Maakohtu hinnangul menetlusaluse isiku sellised väited tõele ei vasta. Alles 07.09.2025, st 11 päeva varem oli A. Golodov juba sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja teadis väga hästi, et juhtimisõigus temal puudub: karistusregistri kohaselt selle väärteo eest karistati teda 02.10.2025 otsusega rahatrahviga 1000 eurot (tasumata). Juhtimisõiguse puudumist kinnitab ka väljavõte detailandmete päringust isiku kohta ning teo toimepanemise aega ja kohta toetavad ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused. Seega on kohtuväline menetleja õigesti tuvastanud, et 18.09.2025 kell 11:37 Tallinnas, Peterburi tee 58b A. Golodov juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, juhtimisõigus taastamata, juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kuna A. Golodov teadis, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, pani ta liiklusrikkumise toime otsese tahtlusega. Karistusregistrist nähtub selgelt, et 07.09.2025 toimepandud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest karistati A. Golodovi rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 1000 eurot, otsus on jõustunud. Seega paljasõnalisteks jäävad A. Golodovi ütlused, et ta ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmise kohta. 2.
11. Kiiruse ületamine A. Golodovi poolt on ammendavalt tõendatud kiirusmõõturi salvestisel olevate andmetega, salvestis vastab VTMS § 31 lg 11 nõuetele ja on lubatav tõend. Maakohtu hinnangul pani A. Golodov kiiruse ületamise toime samuti otsese tahtlusega, sest liikudes Tallinnas Peterburi tee 58b läheduses Smuuli tn suunas ei ole võimalik eksida, milline kiirusepiirang kehtib, tegemist on tiheda liiklusega teelõiguga ja kohaga, kus ees on suure liikluskoormusega ristmik. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 50 km/h ning sõites 85km/h+/-3 km/h valgusfooriga reguleeritud ristmiku suunas, ületas A. Golodov tahtlikult lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2.
12. Süüd raskendavad või kergendavad asjaolud maakohtu hinnangul puuduvad, A. Golodov ei ole kahetsust avaldanud. Kuna nii mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kui ka kiiruse ületamine osateod olid ajalisruumilises tihedas seoses ning kantud ühtsest tahtlusest, tuleb LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 esimesest lõikest. Kuigi kiiruse ületamist on võimalik lugeda eraldiseisvaks teos, ei pidanud maakohus õigeks selle eest mõista eraldi karistust trahvi näol, kohus mõistis põhikaristuse LS § 201 lg 2 kvalifitseeritava teo eest. 2.
13. Maakohtu hinnangul ei ole A. Golodovi võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga. Kuigi karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 63 lg 1, vastas A. Golodovi tegevus mitmele süüteokoosseisule ning tema käitumine oli liikluskorda ohustav. 07.09.2025 oli A. Golodov juba kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt ning uus liiklusnõuete eiramine 18.09.2025 näitab menetlusaluse isiku hoolimatut ja ükskõikset suhtumist ühiskonna jaoks olulistesse väärtustesse ning õiguskorra kaitsmise huvides oli õiguskaitseorganite tõhus sekkumine vajalik. Karistusregistri andmetel on A. Golodovil mitu kehtivat liiklusalast kriminaal- ja väärteokaristust, kus karistuseks mõistetud rahatrahvid on olnud tasumata ja asendatud teiseliigilise karistusega. Seega rahatrahvi mõistmine ilmselgelt ei ole süüdlase käitumist mõjutanud ega ole põhjendatud ka käesoleval juhul. A. Golodov omab kehtivat kriminaalkaristust ka süstemaatilise juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest KarS § 4231 järgi, kuid selle toimepanemise ajast 07.01.2023 on möödunud mitu aastat, mistõttu 2 4-25-3630 käesoleva väärteo toimepanemisega ei moodustu veel kuriteokoosseis. Maakohtu hinnangul ei saa A. Golodovi süüd hinnata ka keskmisest oluliselt suuremaks. Rikkumine tuvastati n-ö rutiinse kontrolli käigus ning asjaolude selgitamiseks alustati väärteomenetlus. Arvestades veel karistust raskendavate asjaolude puudumist, tuleb A. Golodovile mõista karistus sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, s.o 11 päeva aresti, mis on aga eelmisest karistusest (10 päeva arsti) suurem karistus. 2.
14. Maakohus ei pidanud võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga, sest A. Golodov on juba korduvalt teinud üldkasulikku tööd ja selline karistusliik ei ole teda mõjutanud käituma seaduskuulekalt, samuti ei suuda A. Golodov kinni pidada käitumiskontrolli nõuetest, sest varem korduvalt temale mõistetud tingimuslike karistusi on sel põhjusel täitmisele pööratud. Samuti rahatrahvi asenduskaristusena kohaldatud üldkasulik töö on A. Golodovi suhtes kohtumäärusega täitmisele pööratud, sest A. Golodov ei ole üldkasulikku tööd ära teinud vaatamata ka tähtaja pikendusele. Apellatsioon
15. Tallinna Ringkonnakohtule edastas apellatsiooni maakohtu otsusele A. Golodov, kes palub maakohtu otsus tühistada või muuta osas, mis puudutab karistuse liiki ja täitmise korda ning määrata aresti asemel üldkasulik töö või lubada aresti kanda ositi. Kaebaja palub arvestada kohtul tema töist ja perekondlikku olukorda ning et aresti kandmine takistaks tal täita nendest tulenevaid kohustusi. Tema töö on vahetustega, üldkasulikku tööd saab ta teha vabadel päevadel. Üldkasulik töö võimaldaks tal karistust kandes teha kasu ka ühiskonnale, säilitades samal ajal töökoht ning vältides ebaproportsionaalselt rasket mõju tema elule. Alternatiivselt palub ta aresti kandmise jagada osadeks võttes arvesse tema töökoormust ja perekondlikku olukorda. See võimaldaks tal jätkata tööd ja vältida põhjendamatut kahju samal ajal täites kohtulahendit. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Esmalt tuleb märkida, et esitatud apellatsioon ei vasta VTMS § 139 nõuetele, kuna märgitud ei ole kas apellant soovib kohtuistungist osa võtta. Selline asjaolu annab aluse jätta kaebus käiguta ja võimaldada isikul puudused kõrvaldada. Siiski leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul puudub mõistlik põhjus kaebuse käiguta jätmiseks, sest ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
17. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.
18. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus kohaldatud karistuse osas ammendavalt põhjendatud. Seejuures on maakohus võtnud arvesse isiku varasemat karistatust ja tema suhtes kohaldatud meetmeid ning ringkonnakohus nõustub, et isiku puhul, kes on liiklussüütegusid ka varasemalt toime pannud ja pole täitnud talle määratud üldkasuliku töö tunde, ei ole põhjust talle määratavat aresti uuesti üldkasuliku tööga asendada. Asenduskaristus ei ole seni oma eesmärki täitnud ning nähtuvalt A. Golodovi iseloomustavatest andmetest, ei ole ta ka võimeline seda nõuetekohaselt täitma. Kuigi kaebaja palub võimaldada tal määratud arest kanda ositi, pole ta esitatud kaebuses toonud välja, milles seisneb tema perekondlik või tööalane olukord täpselt, st mis on need asjaolud, mille pinnalt peaks kohus otsustama, kas võimaldada tal aresti ositi kanda. Üksnes praegune üldsõnaline taotlus selleks alust ei anna. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjas esitatud andmete ja tõendite alusel kujundanud oma siseveendumuse ning sellest 3 4-25-3630 lähtuvalt põhjendatult leidnud, et praegusel juhul on vajalik ja võimalik A. Golodovi suhtes karistusena üksnes aresti kohaldamine. Vaid asjaolu, et kaebaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, ei anna alust otsuse tühistamiseks. Üldkasuliku töö tegemise soovi on kaebaja avaldanud ka juba maakohtu istungil ning maakohus on vastava seisukohaga otsuse tegemisel arvestanud, kuid ammendavalt põhjendanud, miks käesolevalt ei täidaks üldkasulik töö oma eesmärki ning miks ei ole alust arvata, et A. Golodov selle kohustuse täitmisega ka hakkama saaks. See tähendab, et maakohus on kaebuses esitatud argumente üldkasuliku töö tegemise osas juba käsitlenud. Kuna kaebusest ei nähtu, et maakohus oleks jätnud osuse tegemisel mõne olulise asjaolu arvesse võtmata, on ringkonnakohtu hinnangul isiku esitatud apellatsioon perspektiivitu ning tuleb jätta läbi vaatamata.
19. Arvestades eeltoodut ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4