4-25-4114 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2026, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-4114 Kohtukoosseis Väärteoasi Pavel Gontšarov, Orvi

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna menetlusgrupi poolt edastati Pärnu Maakohtule 10.11.2025 kohtulikuks arutamiseks ja KarS § 48 alusel aresti mõistmiseks Tamor Jürgensi suhtes kootatud väärteoprotokoll koos väärteotoimikuga asjas nr 2570,25,
3. Pärnu Maakohus tunnistas 20.11.2025 otsusega T. Jürgensi süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja karistas teda arestiga 15 päeva. 2.
4. T. Jürgens kohtuistungile ei ilmunud, ilmumata jätmise põhjused on teadmata. Kohtukutses on isikule selgitatud, et kui ta ei saa ilmuda, siis ta peab kohtule sellest viivitamata teatama ja kui ta ei ilmu, siis kohus vaatab asja läbi ilma tema osavõtuta.

§ 90lg 1 võimaldab eelkirjeldatud tingimustel arutada ilma isiku osavõtuta.

2.

1. T. Jürgensi ütluste kohaselt tunnistas ta end teo toimepanemises süüdi, samuti oli teadlik, et tal juhiluba pole ja et on juba politseile selle eest vahele jäänud. 12.10.2025 isikusamasuse tuvastamise protokoll kinnitab, et 12.10.2025 kell 8.40 tuvastati PPA andmeregistrist T. Jürgens, kuna tal ei olnud esitada isikut tõendavat dokumenti ja juhiluba. 12.10.2025 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et T. Jürgens kõrvaldati sõiduki Volvo V70 reg nr XXXXXX 1 4-25-4114 juhtimiselt 12.10.2025 kell 8.35 LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Asjaolu, et T. Jürgens oli eelnevalt, s.o enne 12.10.2025 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kinnitab 19.05.2025 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. 13.10.2025 Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt T. Jürgensile ei ole Eestis juhtimisõigust tõendavat dokumenti väljastatud. Seega T. Jürgensi suhtes 19.05.2025 tehtud juhtimiselt kõrvaldamise otsus oli 12.10.2025 kehtiv ja ta oli isikuks, kes oli kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
2. Maakohus leidis, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et T. Jürgens on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo, mis täidab LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. 2.
3. Maakohus asus seisukohale, et T. Jürgens pani mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise toime kavatsetult. T. Jürgens teadis, et tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti teadis, et politsei oli ta mootorsõiduki juhtimiselt 19.05.2025 kõrvaldanud ja kõrvaldamise alus ei olnud ära langenud. T. Jürgensi seletuse kohaselt juhtis ta mootorsõidukit, sest tahtis minna tööle. Seega oli mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta tema teadlik ja eesmärgipärane valik. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et T. Jürgensi poolt toime pandud tegu vastab LS § 201 lg 2 sätestatud väärteokoosseisule, tegu on õigusvastane ja T. Jürgens on selle toime panemises süüdi. 2.
4. T. Jürgens rikkus kahte liiklusseaduse normi, tegu on toime pandud kavatsetult, maakohus leidis, et tema teosüü on keskmine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendab süü tunnistamine. Karistusregistri teatis näitab, et T. Jürgens on karistatud 19.05.2025 toimepandud teo eest LS § 201 lg 1 järgi 19.06.2025 väärteootsusega rahatrahviga 113 trahviühikut, s.o 904 eurot; otsus jõustus 05.07.
5. Eelnev karistus juhtimisõiguseta juhtimise eest näitab, et tegemist ei ole juhusüüteoga ja varasem rahatrahv ei ole mõjutanud teda loobuma mootorsõiduki juhtimisest kuigi tal juhtimisõigus puudub. Maakohus leidis, et T. Jürgensi puhul on tegemist isikuga, keda eelnevalt määratud rahatrahv ole mõjutanud liiklussüütegude toimepanemisest loobuma, karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb T. Jürgensit karistada arestiga. Olukorras, kus T. Jürgens rikub tahtlikult liiklusreegleid, sest tal oli vaja tööle minemiseks autot juhtida, näitab, et ta seab esiplaanile isiklikud huvid ja ei hooli teiste liiklejate turvalisusest. Seega on T. Jürgensile karistust mõistes vaja arvestada ka õiguskorra kaitsmisega ajal, mil T. Jürgens kannab aresti, ei ole võimalik tal liikluses mootorsõiduki juhina osaleda. Kohus karistas T. Jürgensit arestiga sanktsiooni keskmises määras. 2.
6. T. Jürgens kohtuistungile ei ilmunud, ei taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, maakohus arutas väärteoasja ilma tema osavõtuta, maakohtul ei olnud võimalik tema nõusolekut üldkasuliku töö kohaldamiseks küsida ja aresti üldkasuliku tööga asendada ei olnud võimalik. Seetõttu puudus maakohtul alus hinnata, kas aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks olla põhjendatud. Apellatsioon
7. Tallinna Ringkonnakohtule edastas apellatsiooni maakohtu otsusele T. Jürgens, kes märgib, et ei hoidnud kohtuistungist teadlikult kõrvale ning selgitab, et uskus, et istung on võimalik viia läbi ilma tema osavõtuta, aga ta ei olnud teadlik, et sel juhul on kohtul võimalik määrata ainult arest. Kui ta oleks olnud teadlik sellest, oleks ta kohtuistungil osalenud ja avaldanud soovi aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. Seega palub ta maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega asendada arest üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Esmalt tuleb märkida, et esitatud apellatsioon ei vasta

§ 139nõuetele, kuna märgitud ei ole kas apellant soovib kohtuistungist osa võtta.

Selline asjaolu annab aluse jätta kaebus käiguta ja võimaldada isikul puudused kõrvaldada. Siiski leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul 2 4-25-4114 puudub mõistlik põhjus kaebuse käiguta jätmiseks, sest ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 5.

§ 2

kohaselt, kui

-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu.

§ 2valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus kohaldatud karistuse osas ammendavalt põhjendatud. Seejuures on maakohus toonud ka välja, et isikule on kohtuistungi toimumise aeg olnud teada, samuti on selgitatud, millised on tagajärjed, kui ta istungile ei ilmu – st et asja on võimalik arutada ilma tema osavõtuta. Maakohtule ei ole T. Jürgens teatanud enda mitteilmumisest, samuti ühtegi põhjust, mis tal takistaks seda teha. Seda, et kaebajal sisuliselt objektiivseid põhjuseid, miks ta maakohtu istungile ilmuda ei saanud, polnud, kinnitab ta ka ise ringkonnakohtule esitatud kaebuses, kus märgib, et tema arusaamise kohaselt ei olnud tema osavõtt vajalik. See on ka tõsi ning nii ongi maakohus arutanud väärteoasja ilma isiku osavõtuta. Seega olukorras, kus T. Jürgens ise otsustas istungile mitte ilmuda, pidi ta aru saama, et tema seisukohta asja arutamisel ei ole võimalik välja selgitada ning seda mh ka karistuse osas. Sellest tulenevalt ei saa kaebaja ka eeldada, et kohus kaaluks temale enim sobiva karistuse kohaldamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjas esitatud andmete ja tõendite alusel kujundanud oma siseveendumuse ning sellest lähtuvalt leidnud, et praegusel juhul on vajalik ja võimalik T. Jürgensi suhtes karistusena üksnes aresti kohaldamine. Vaid asjaolu, et kaebaja ei nõustu maakohtu seisukohaga ja soovib, et arest asendataks üldkasuliku tööga, ei anna alust otsuse tühistamiseks. Seega on ringkonnakohtu hinnangul isiku esitatud apellatsioon perspektiivitu ning tuleb jätta läbi vaatamata.
2. Arvestades eeltoodut ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3