Obsah (6)

§ 121§ 151§ 104§ 2§ 210§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Mai

) § 151 lg 2 p-le 1 koosmõjus

§ 121

lg 2 p-dega 1 ja 2 võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (

§ 121

lg 2 p 2).

§ 121

lg 2 p 2¹ sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leidis, et kaebusega kaitsta soovitava õiguse riivet ei saa praegusel juhul pidada intensiivseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 151lg-st 2 jättis kohus kaebuse läbi vaatamata.

Kohus selgitas, et kaebuse esitamise eest makstud riigilõivu kaebajale ei tagastata, kuna kaebuse tagastamise aluseks on

§ 151

lg-st 2 (

§ 104lg 5 p 3).

Kohus märkis, et kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja muid menetluslikke taotlusi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X.X. esitas 29.12.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.12.
2. a määrus ning kohustada halduskohut jätkama menetlust, tagades tõendite kogumise, kohtuistungi korraldamise ja kaebaja väidete sisulise läbivaatamise kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 8 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga ning kohaldada EIK praktikat ja rahvusvahelist õigust ning vajadusel jätta kohaldamata riigisisene õigus, mis on vastuolus EÕIK-ga. Kaebaja väitel kohaldas kohus

§ 151

lg-t 2 vastuolus seaduse tekstiga, kuna nimetatud säte keelab jätta kaebuse läbi vaatamata

§ 121lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

Ka hindas kohus ekslikult kaebaja õiguste riivet väheintensiivsena. Kaebaja märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei kao selle tõttu, et isik on vabanenud. Kahju tekkis vanglas viibimise ajal ja nõue on esitatud vanglas viibimise ajal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 29.12.

1. a määruse tühistamist ning asja halduskohtule tagasi saatmist. Ringkonnakohus selgitab, et ringkonnakohtul ei ole võimalik kohustada halduskohut tagama tõendite kogumist, kohtuistungi korraldamist ja kaebaja väidete sisulist läbivaatamist vastavalt viimase soovitule, vaid ringkonnakohus saab üksnes lahendada vaidlustatud määruse peale esitatud määruskaebust. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu poolt välja toodud põhjustel ei olnud kaebuse läbi vaatamata jätmine põhjendatud ning ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule.
2. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada. 7.

§ 210

lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. 8. Esmalt selgitab ringkonnakohus kaebajale, et viimase arusaam, et

§ 151

lg 2 keelab jätta kaebuse läbi vaatamata

§ 121lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, ei ole õige.

Nimelt sätestab

§ 151

lg 2 p 1, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121lg 2 sisaldab punkte 1, 2, 2¹, 2² ja 3.

2

1. Tartu Halduskohus jättis 29.12.
2. a määrusega kaebuse läbi vaatamata, märkides määruses, et juhindus

§ 151lg-st 2.

Lisaks viitas halduskohus

§ 151

lg 2 p-le 1 koosmõjus

§ 121

lg 2 p-dele 1 ja 2 ning tsiteeris

§ 121lg 2 p-i 2¹.

Ringkonnakohtule jääb halduskohtu määruse põhjendustest arusaamatuks, millisel alusel halduskohus kaebaja kaebuse kokkuvõttes läbi vaatamata jättis. Kuna halduskohtu määruse põhjendustest nähtuvalt hindas kohus nii kaebuse eduväljavaateid, kaebusega kaitsta soovitava õiguse riive intensiivsust kui ka kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkust, siis jääb ringkonnakohtule arusaamatuks halduskohtu põhjenduste pinnalt ka kaebuse läbi vaatamata jätmise õiguslik alus. Seejuures märkis halduskohus, et kaebaja ei viibi enam Viru Vanglas, vaid on vabanenud ning sellest tulenevalt ei näinud halduskohus põhjust arvata, et vangla oleks käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt. Halduskohus leidis, et juba sel põhjusel ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga. Riigivastutuse seadus ega

ei välista kahju hüvitamise (s.h vangla käitumise õigusvastasuse kindlaks tegemise) kaebuse lahendamist kohtus olukorras, kus kinnipeetav ehk kaebaja on kohtumenetluse kestel kinnipidamisasutusest vabanenud.

1. Eeltoodut arvestades ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 29.12.
2. a määruse ning saadab asja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Ringkonnakohus leiab, et

§ 175lg 3 alusel tuleb määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 3