KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn Tsiviilasja number 2-22-14932 Tsi

) § 661 lg-st

1. poolte kokkuleppest ja MENETLUSE KÄIK Hageja esitas 05.10.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse, mis on menetlusse võetud 06.10.
2. Hageja ja kostja II esitasid 19.01.2026 kohtule kompromisslepingu, mis on hageja lepingulise esindaja ja kostja II seadusliku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Pooled paluvad kinnitada kohtul kompromiss kirjalikus menetluses ja lõpetada tsiviilasja nr 222-14932 menetlus. Vastavalt

§-dele 430 ning 432 teatavad pooled, et nad on teadlikud tsiviilasja kohtuliku kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh. menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled loobuvad edasikaebeõigusest. Hageja tagastada pool käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust ehk 245 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 3. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 4. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud riigilõivu 490 eurot, millest pool, so 245 eurot tagastatakse hagejale 6. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Bergson kohtunik