← Eesti

3-25-3310/4

Obsah (5)§ 119§ 121§ 2§ 201§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud kohtulahend Asja läbivaatamine Tartu Ringkonnakohus Mai

§ 119lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kaebaja esitas 10.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta soovis mittevaralise kahju hüvitamist summas 2500 eurot. Kaebuse kohaselt avanes kaebaja aknast vaade suitsetajatele tehtud varjualusele, kus käivad suitsetamas Tartu Vangla töötajad. Kaebaja jaoks on inimväärikust alandav, et teatud isikud on seadusest kõrgemal ning neile on tagatud privileegid, mida enamusel vanglas viibivatel isikutel ei ole. Kaebaja inimväärikust alandab asjaolu, et suitsetamisala on ehitatud täpselt S-hoone akende alla ja aknast välja vaadates näeb ta suitsetavaid isikuid. Lisaks taotles kaebaja riigilõivust vabastamist ning riigi õigusabi andmist.
  2. Tartu Halduskohus tagastas 17.10.2025 määrusega kaebaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 2 1 alusel (resolutsiooni p 2); jättis kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata 3-25-3310 (resolutsiooni p 3) ja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: 1) Kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p-i 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne. Õigusaktidest ei tulene, milline vaade peab kambri aknast avanema. Kohtupraktikas on sedastatud, et suitsetamise keeld vanglas ei põhjusta kinnipeetavatele nii intensiivseid kannatusi ja ebameeldivusi, et võiks rääkida inimväärika kohtlemise õiguse riivest. Esitatud kaebust ei saa pidada edukaks. Suitsetamine on vangla territooriumil keelatud kõikidel isikutel (Tartu Vangla kodukorra punkt 2.3). Asjaolu, et vanglaametnikel on võimalik suitsetada väljaspool vangla territooriumi, ei tähenda, et selline õigus peab olema tagatud ka kinnipeetavale, kuna vanglaametnike ja kinnipeetavate puhul ei ole tegemist võrreldavate gruppidega. Haldusasjas nr 3-25-2835 on kohus kaebaja samasisulise kaebuse samal alusel tagastanud ka varem. 2) Kaebuse tagastamise tõttu jääb riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata. 3) Riigi õigusabi taotlus jääb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata, kuna riigi õigusabi andmine esindamiseks halduskohtumenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 3. Kaebaja esitas 20.10.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub ringkonnakohtul asi uuesti läbi vaadata ja saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja väitel ei saa tegu olla väheintensiivse riivega, kuna ka teised Tartu Vangla kinnipeetavad esitavad kahjunõudeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ja kaebaja määruskaebuses märgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 17.10.2025 määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4 tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebuse; jättis kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata ning riigi õigusabi taotluse rahuldamata. 5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 6. Tartu Halduskohus tagastas 17.10.2025 määrusega kaebaja kaebuse

§ 121

lg 1 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstavate õiguste riive oli väheintensiivne ja kaebust ei saanud pidada edukaks. Nimetatud aluse näol ei ole tegemist imperatiivse tagastamise alusega, küll aga sätestab

§ 121

lg 1 imperatiivselt juhud, mille esinemise korral peab halduskohus kaebuse selle esitajale tagastama. Seega, kui haldusasjas esinevad

§ 121

lg-s 1 sätestatud asjaolud, on halduskohtul kohustus kaebus nimetatud sätte alusel tagastada. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb

§ 121

lg 1 p-s 3 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks, mistõttu on halduskohus kaebuse tagastanud ebaõigel alusel. 7.

§ 121

lg 1 p-s 3 on sätestatud imperatiivne kaebuse tagastamise alus juhuks, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on endiselt kohtu menetluses. Haldusasjas nr 3-25-2835 nõudis kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist summas 2500 eurot, kuna tema aknast avanes vaade suitsetajatele tehtud varjualusele. Käesoleva haldusasja halduskohtu määruse vormistamise ajal oli haldusasjas nr 3-25-2835 kohtumenetlus pooleli, sest kaebaja määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu 07.10.2025 määruse peale oli Riigikohtus menetlusse võtmise otsustamise 2 3-25-3310 staadiumis. Seega oli kaebajal käesolevas haldusasjas esitatud kaebuses kirjeldatud probleemidega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas kohtumenetlus juba käimas ja tegemist oli korduva kaebusega. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja kaebus kuulub tagastamisele

§ 121lg 1 p 3 alusel.

8. Kuna halduskohus tagastas esitatud hüvitamiskaebuse, siis võis kohus jätta läbi vaatamata taotluse vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest. Halduskohus jättis ka kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 ja 5 alusel õigesti rahuldamata, põhjendades ja selgitades piisavalt menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise asjaolusid. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

§ 201lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

  1. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.10.2025 määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
  2. X.X.-i isikuandmete kaitseks tuleb

§ 175lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.