Obsah (15)

§ 444§ 468§ 442§ 630§ 633§ 405§ 415§ 178§ 187§ 407§ 367§ 163§ 138§ 175§ 177

2-24-141065 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Palmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2025 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-141065 Hagi ese Aktiva F

§ 444lg.3).

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p.2).

9. Kohus ei anna luba otsust edasi kaevata (

§ 442lg.10, § 637 lg 2 1).

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (

§ 630lg.1, § 632 lg.1).

Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (

§ 633lg.1).

1 2-24-141065 Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15).

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg.1).

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused 1. Kooskõlas

§ 407

lg.1 ja 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastust ei esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. 2. Tagaseljaotsusega hagi osaline rahuldamine on võimalik, kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-145432/8, p 23). Sellisel juhul on kohtul Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

§ 407lõike 6 järgi rahuldamata (Tln

RnKo 19.06.2023, 2-22145432/8, p 23). 2 2-24-141065 3. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg.3).

RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse kohaselt on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva

§ 444

lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15).
3. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6). Käesoleval juhul see nii ei ole. Seetõttu kohaldab kohus VÕS § 403⁴ lg-s 7 sätestatud tagajärgi ning rahuldab üksnes põhivõla nõude ümberarvestuses esitatud ulatuses ning viivisenõuded viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades. Rahuldamata tuleb jätta hageja sissenõudekulude hüvitamise nõue. Seda seetõttu, et sissenõudmiskulud on käsitletavad VÕS § 403⁴ lg-s 7 nimetatud muude tasudena, mida tarbija vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral laenuandjale ei võlgne (03.09.2025, 223-124753/36, p 3). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb sissenõudmiskulude nõue jätta rahuldamata (08.07.2025, 2-23-10921/21, p 24). Rahuldamata tuleb jätta ka hageja taotlus kohaldada lepingus kokkulepitud viivisemäära. Seda seetõttu, et VÕS § 415 lg.1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Seda õigust ei tulene hagejale ka VÕS § 113 lg.1 kolmandast lausest, sest VÕS § 403 4 lg.7 tulenevalt loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral intressimääraks VÕS § 94-s sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Seega ei saa ka lepingule kohalduv intressimäär antud juhul õigustada VÕS § 113 lg.1 sätestatud määra ületava viivise kohaldamist.
4. Põhinõude ja seadusliku viivise osas on hagi õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 94, § 100, § 101 lg.1 p. 1,4, 6, lg.2, § 108 lg.1 § 113 lg.1, § 403 4 lg.1,6,7 § 406 lg.2 p.1, § 408 lg.1, § 415 lg.1, § 416 lg.1 ja

§ 367alusel.

Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud

§ 367alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla tasumata osaga.

Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 6. Menetluskulud tuleb

§ 163lg.1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja esialgne nõue oli 1345,28 eurot (1089+102,29+15+50+88,99), kohus rahuldas hagi 1089 euro ulatuses. Seega rahuldas kohus hagi 80,95% ulatuses. Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu 315 eurot ja esindajakulu 358 eurot. Kostja asjas menetlustoiminguid ei teinud ega menetluskulude nimekirja ei esitanud. 7. Hageja esindajakulu koosneb maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja hagiavalduse koostamise kulust 338 eurot (2 tundi tasumääraga 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta). Riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse kulu mõistab kohus

§ 138

lg.2, § 139 lg.1, § 146 lg.1 p.3 ja § 44 p.7, § 172 lg.9, § 484 2 alusel täies ulatuses välja. Esindajakulu osas peab kohus

§ 175lg.1 kohaselt hindama vajalikust ja põhjendatust.

Kohus loeb hagiavalduse koostamiseks tehtud toimingu vajalikuks ning selleks kulunud aja 2 tundi põhjendatuks. Kohus ei loe aga antud asjaoludel mõistlikuks hageja esindaja poolt rakendatud tunnitasumäära 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Seda seetõttu, et tegemist ei olnud niivõrd mahuka ja keeruka õigusvaidlusega, mis eeldaks advokaadi tasumääraga esindaja palkamist, pealegi oli esitatud hagi puudustega, mis takistas asja kiiret ja õiget lahendamist. Kohtu hinnangul on antud juhul mõistlik tunnitasumäär 84,50 eurot tunnis (169/2). Eeltoodust tulenevalt peab kohus antud asjaoludel vajalikuks ja mõistlikuks esindajakuluks 2 töötundi 3 2-24-141065 tasumääraga 84,50 eurot, kokku 169 eurot ilma käibemaksuta. 8. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahaliseks suuruseks hagejal 504 eurot (315+20+169) ja kostjal 0 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 80,95% ulatuses tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis 407,99 eurot (504x0,8095). 9. Juhindudes

§ 177

lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Palmiste Kohtunik 4