lg 3 mõttes väga raske, kui mitte võimatu, sest antud varakogum omab õiget väärtust tegelikkuses vaid sellele, kelle majandustegevuse tarbeks see varakogum kokku on soetatud ja konkreetsesse asukohta spetsiaalselt kokku monteeriti ehk siis B F OÜ-le (pankrotis). 16.06.2022 õnnestus Xxx OÜ-l varakogumist eraldi müüa liisingulepingute xxx ja xxx järgne lintsae Wood-Mizer komplekt hinnaga 20 000 eurot (lisandub käibemaks). Hageja hinnangul on põhjendatud lugeda antud varade turuväärtuseks müügihind. Müügiarved hagejalt Xxx OÜ-le ning varade edasimüük ostjale (dtl 265-267). Liisinguvarade müük teostatakse müügikorraldaja vahendusel seetõttu, et liisinguandja, kes vara seisukorda ei tea ja ostjaga otse ei suhtle, vabaneks võimalikust müüja vastutusest ostja ees. Varade demonteerimise, müügiplatsile organiseerimise ja hindamise eest esitas Xxx OÜ hagejale arve 06578 (dtl 268). Antud arve on esitatud nelja liisingulepingu vara demonteerimise ja müügiplatsile organiseerimise eest, mistõttu jagatakse sellel arvel varade demonteerimine kokku ja hindamine kokku neljaks. Hindamiskulu igasse lepingusse seega 50 eurot (lisandub käibemaks) (arvel kokku 4 x 50 = 200) ning varade demontaaž ja tagastus igasse lepingusse 325 eurot (lisandub käibemaks) (arvel kokku 4 x 325 = 1300). Lintsae Wood-Mizer komplekti (liisingulepingud xxx ja xxx) müügi korraldamise ja vahendamise eest esitas Xxx OÜ hagejale arve 08271 summas 4327 eurot (lisandub käibemaks, dtl 269). Arve summa jagab hageja lepingute vahel pooleks, kummagisse lepingusse seega 2163,50 eurot. Kuivatikomplekti (liisinguleping xxx/00) hindamise eest esitas xxx OÜ hagejale arve 291-2020, milles käibemaksuta osa summas 250 eurot kuulub kostjatelt hageja kasuks välja mõistmisele (dtl 270). Tüüptingimuste punktis 6.4 koostoimes tüüptingimuste punktiga 5.3 ja 5.3.3 on sätestatud, et liisingulepingu ülesütlemise korral kohustub liisinguvõtja hüvitama kõik kulud, mis liisinguandjal tekivad seoses vara tagastamisega, hindamisega ja müümisega. Eelneva alusel ja juhindudes ka
lg-st 4 kohustuvad kostjad kõik hagis esile toodud hindamiskulud ja müügi vahendustasud hagejale hüvitama. 12. Liisingulepingute ülesütlemisega muutus kogu jääkmaksumus maksegraafikutes täies ulatuses sissenõutavaks. Tagastatud liisinguobjekti turuväärtusega vähendab hageja
Viivise määr liisingulepingute põhitingimuste punkti 5.5 kohaselt on 0,3% päevas. 7 2-23-15471 Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani liisingu jäägilt; 1 206 127,58 x 0,3% x 98 päeva = 354 601,51 eurot (18.11.2020 – 23.02.2021). Põhiosa tagasimaksete võlalt: 20 043,89 x 0,3% x 98 päeva = 5 892,90 eurot (18.11.2020–23.02.2021) Viivis liisingueseme tagastamise päevale järgnevast päevast alates kuni hagi esitamiseni (käibemaksu korrigeerimist ja tagastatud vara turuväärtust on arvesse võetud: Liisingu jäägilt (jääk peale käibemaksu korrigeerimist 1 005 106,32 eurot miinus vara arvatav turuväärtus 275000,00 eurot = 730 106,32 eurot: 730106,32 x 0,3% x 980 päeva = 2 146 512,58 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 20043,89 x 0,3% x 980 päeva = 58 929,04 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023) Hageja vähendab viivist põhivõla summani. Arvestuslik viivis liisingulepingusse nr xxx peale viivise vähendust on 750 150,21 eurot (s.o 730106,32 + 20043,89) Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani liisingu jäägilt: 13060,57 x 0,3% x 98 päeva = 3839,81 eurot (18.11.2020 – 23.02.2021) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 991,97 x 0,3% x 98 päeva = 291,64 eurot (18.11.2020–23.02.2021) Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx on 4131,45 eurot (3839,81 + 291,64). Liisingueseme tagastamise päeva seisuga kattis vara turuväärtus selle lepingu viivise täies ulatuses ja selles lepingusse jäi järgi ka ülejääk summas 2887,54 eurot, millega hageja vähendas viivist liisingulepingutes xxx ja xxx. Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani on liisingu jäägilt: 89 664,93 x 0,3% x 98 päeva = 26 361,49 eurot (18.11.2020 – 23.02.2021) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 23.02.2021) 24 862,10 x 0,3% x 98 päeva = 7 309,46 eurot (18.11.2020– Viivis liisingueseme tagastamise päevale järgnevast päevast alates kuni hagi esitamiseni (käibemaksu korrigeerimist ja tagastatud vara turuväärtust on arvesse võetud: Liisingu jäägilt (jääk peale käibemaksu korrigeerimist 74720,78 eurot miinus vara arvatav turuväärtus 37000,00 eurot = 37 720,78 eurot: 37720,78 x 0,3% x 980 päeva = 110 899,09 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 24862,10 x 0,3% x 980 päeva = 73 094,57 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023) Hageja vähendab viivist põhivõla summani. Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx peale viivise vähendust on 62 582,88 eurot (s.o 37720,78 + 24862,10) Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani on liisingu jäägilt: 157 049,34 x 0,3% x 98 päeva = 46 172,51 eurot (18.11.2020 – 23.02.2021) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 38747,47 x 0,3% x 98 päeva = 11 391,76 eurot (18.11.2020– 23.02.2021) Viivis liisingueseme tagastamise päevale järgnevast päevast alates kuni hagi esitamiseni (käibemaksu korrigeerimist ja tagastatud vara turuväärtust on arvesse võetud: Liisingu jäägilt (jääk peale käibemaksu korrigeerimist 130 874,45 eurot miinus vara arvatav turuväärtus 63000,00 eurot = 67 874,45 eurot: 67874,45 x 0,3% x 980 päeva = 199 550,88 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023). 8 2-23-15471 Põhiosa tagasimaksete võlalt: 38747,47 x 0,3% x 980 päeva = 113 917,56 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023) Hageja vähendab viivist põhivõla summani. Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx peale viivise vähendust on 106 621,92 eurot (s.o 67874,45 + 38747,47) Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani on liisingu jäägilt: 16010,73 x 0,3% x 112 päeva = 5 379,61 eurot (18.11.2020 – 09.03.2021) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 1926,73 x 0,3% x 112 päeva = 647,38 eurot (18.11.2020 – 09.03.2021) Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx on 6026,99 eurot (5379,61 + 647,38) Seda viivist on hageja vähendanud esmalt vara müügihinna ülejäägiga summas 384,64 eurot ja lisaks ka liisingulepingu xxx ülejäägiga summas 2400,10. Lõplik viivis antud lepingus on seega 3242,25 eurot (s.o 6026,99 – 384,64 – 2400,10 7.6) Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani on liisingu jäägilt: 3500,76 x 0,3% x 112 päeva = 1 176,26 eurot (18.11.2020 – 09.03.2021) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 422,74 x 0,3% x 112 päeva = 142,04 eurot (18.11.2020 – 09.03.2021) Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx on 1318,30 eurot (1176,26 + 142,04) Seda viivist on hageja vähendanud esmalt vara müügihinna ülejäägiga summas 830,86 eurot ja lisaks ka liisingulepingu xxx ülejäägiga summas 487,44 eurot, peale mida sai selle lepingu viivis täies ulatuses tasutud. Lõplik viivis antud lepingus on seega 0 eurot (s.o 1318,30 – 830,86 – 487,44) Kokku on arvestatud viivist 922 597,26 eurot. Viivisest liisingulepingute ülesütlemise päeva seisuga hageja loobub, kuna selle arvutuse esitamine ei ole selle mahu poolest mõistlik. 13. Vastusena kostja 04.03.2024 vastusele hageja selgitab, et hagiavalduse punktis 8 on esitatud hagiavaldust kokkuvõttev koondtabel, milles on esitatud ülalt alla lugedes kronoloogilises järjestuses kõik toimingud ja nende toimingute väärtused summaliselt. Hagiavalduses endas on tabelisse esitatud summade arvestused lahti kirjutatud, arvutused esitatud ja selles osas on hageja nõue hagi esemes kontrollitav hagi aluste järgi. Kommertspandilepingu olemasolu ei tähenda iseenesest veel seda, et hageja saab selle arvelt oma nõudeid rahuldatud. B F OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on küll vara, kuid selle müük pole tänaseni õnnestunud. Samuti ei tähenda ka hüpoteegi olemasolu veel seda, et hüpoteegi realiseerimisest piisaks kõikide järele jäänud nõuete katteks. Tänaseni pole õnnestunud ka hüpoteeki realiseerida. Veel müümata liisinguobjektide turuväärtusega on hageja aga jääkmaksumust juba ette vähendanud ning selles osas on hageja
lg 3 sätestatud imperatiivse nõude täitnud ja järelejäänud nõude osas on hagi esitamine solidaarvõlgnike vastu igati seaduslik ja põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Liisingulepingud on võlgnevuse tõttu ülesöeldud 17.11.2020. Ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks ka kõikide liisingulepingute jääkmaksumused. Liisingu eripära arvesse võttes ei tähenda liisingulepingu ülesütlemine veel aegumise algust. Jääkmaksumuse suhtes algab aegumise arvestus alates liisinguobjekti tagastamisest, kui saab selgeks, milline on vara väärtus, millest omakorda saab liisinguandja teada kas ja kui suur nõue tal liisinguvõtja vastu tekib (
9 2-23-15471 Esimesed varad tagastati 01.12.2020 ja ülejäänud veelgi hiljem. Kui arvestada sellest päevast edasi veel ka mõistlik aeg vara turuväärtuse kindlaks tegemiseks, siis algaks aegumise arvestus veelgi hiljem ehk siis jääkmaksumuse osas algaks aegumise algus mõistliku aja möödudes pärast vara tagastamist. Mõistlik aeg varale turuväärtuse määramiseks võib asjaolusid ja vara eripära arvesse võttes olla kuni 3 kuud. Hagi on esitatud 01.11.2023 ning isegi siis, kui arvestada aegumist jääkmaksumuse osas alates liisingulepingute ülesütlemise päevas s.o 17.11.2020, ei ole nõue aegunud. Mis puudutab liisingumakseid, milliste tasumata jätmine tingis liisingulepingute ülesütlemise, siis ka nende võlgnevuste nõuded ei ole aegunud. Ülesütlemise tingisid liisingumaksed, mis kuulusid tasumisele erinevate lepingute lõikes perioodil 29.02.2020 – 30.10.
lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist.
Kohtuotsuse põhjendused
) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuete rahuldamise eelduseks on kostjate poolt raha maksmise kohustuse rikkumine. Selleks, et tuvastada kostjate rikkumine, tuleb eelnevalt tuvastada kohustuse olemasolu. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on pooled sõlminud käenduslepingud.
lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja vastu suunatud nõude rahuldamisel eeldusteks on: 1) kehtiva käenduslepingu olemasolu, 2) käendusega tagatud võlausaldaja nõude olemasolu, ja 3) täidetud peavad olema eeldused, mille esinemise korral on käendaja kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.
lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte (vt ka RKTKo 3-2-1-166-14 p 11). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahel kostjaga II sõlmitud käenduslepingud on tarbijakäenduslepingud
13 2-23-15471
lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Kohus hindab alljärgnevalt hageja esitatud nõude rahuldamise eelduste esinemist ja kostjate vastuväiteid. 23. Kostjad on kohtul palunud kohaldada esitatud nõuete osas aegumist. Kostjad on seisukohal, et kuna maksegraafikus nähti ette võla tasumine kuumaksetena, s.o lepiti kokku korduvate kohustuste täitmises, oli nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 154 järgi kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algas selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue sissenõutavaks muutus. Kuna võlausaldaja nõuded muutusid sissenõutavaks enne põhivõlgniku pankroti väljakuulutamist, algas ka nende nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 154 järgi enne seda. Seega on kõik nõuded, millede tasumise tähtajast on möödunud üle 3 aasta aegunud. Kohus leiab, et esitatud nõuded ei ole aegunud järgmistel põhjustel. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Olukorras, kus liisinguandja ütleb liisingulepingu erakorraliselt üles, võivad liisinguandjal liisinguvõtja vastu olla järgmise nõuded: 1) enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete (sh intressi) tasumise nõue
lg 1 alusel; 2) lepingu ülesütlemisega seotud krediidikulude hüvitamise nõue (
lg-d 1-3); 3) lepingu ülesütlemisest tingitud lisakulu hüvitamise nõue (
veebruari 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-15, p 12). Krediidikulude hüvitamise nõue ja lisakulude hüvitamise nõue on liisinguvõtja kohustuse rikkumisel põhinevad kahju hüvitamise nõuded (Riigikohtu
lg 1 alusel esitatud enne liisingulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud osamaksetena tasutavate liisingumaksete täitmisnõude aegumisele kohaldub TsÜS § 154 lg 1, mille järgi algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (vt ka Riigikohtu
aprilli
Hageja väitel ei täitnud liisinguvõtja liisingulepingutest tulenevaid kohustusi täies ulatuses. Sellisel juhul saab hagejal olla liisinguvõtjast põhivõlgniku vastu nõue
Hageja on esitanud kohtule liisingulepingud ja nendega seotud käenduslepingud, lisaks tüüptingimused, hinnakirja, lepingute muudatused ja maksegraafikud (dtl 17-217). Hageja on esitanud nõude kujunemise osas faktilised asjaolud ja selgitused nõude kujunemise arvestamisel, mh kokkuvõtvate tabelitega (dtl 281-296). Kostjad ei ole selgitanud, milles seisneb hagi eseme (nõuete) või nõude kujunemise (asjaolude) ebaselgus. Kohtul hinnangul on hageja toonud esile faktilised asjaolud ja neid nõuetekohaselt põhjendanud, nõude kujunemine on jälgitav. Liisingulepingud on ülesöeldud 17.11.2020 seoses lepingute rikkumisega (dtl 219-221). Vaidlust ei olnud selles, et lepingud on lõppenud 17.11.2020 ülesütlemisega. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on põhivõlgniku suhtes välja kuulutatud pankrot (dtl 222-226). Kohtule on esitatud nõude suuruse kinnitamiseks tõendid vara tagastamise, vara välistamise pankrotivarast kohta, arved, hindamisaktid, fotod (dtl 231-270). Kuna liisinglepingust tulenevaid kohustusi tagab käenduslepingute alusel käendaja ehk kostja II, kes on füüsiline isik, kontrollib kohus, kas leping on kehtiv, kuivõrd kohus peab alati kontrollima tarbijakäenduslepingu kehtivust. Kohus märgib, et tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte. Kohtule esitatud käenduslepingutest nähtuvalt on need sõlmitud kirjalikult, kostjad on nendele alla kirjutanud ega ole neid eelnevalt vaidlustanud. Hagiavalduse kohaselt on - Liisinguandja ja liisinguvõtja vahel on 10.10.2016 sõlmitud liisinguleping nr xxx/
25. Kostjad leiavad, et kuna hageja nõuded on tagatud kommertspandi ja hüpoteegiga, siis hagi menetlusse võtmine ei ole õigustatud. Kohus selgitas 11.07.2025 menetlusdokumendis, et
lg 5 kohaselt võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel, kuid vaidlustamata asjaoluna on liisinguvõtja osas välja kuulutatud pankrot. Seega praeguseks ajaks ei ole kohtu hinnangul käendajatel võimalik tugineda pandiõiguse teostamisele. Kohus jääb esitatud seisukoha juurde. Kohus märgib, et
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks 17 2-23-15471 loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et kui lepingus on kokku lepitud kõrgemas viivise määras, kui on seadusjärgne viivise määr, tuleb viivist tasuda vastavalt lepingule. Viivise määr liisingulepingute põhitingimuste punkti 5.5 kohaselt on 0,3% päevas. Hageja nõuab kostjalt II viivise tasumist seadusjärgses määras. Kostjad paluvad kohtul tühistada ebamõistlikult suure viivisemäära. Kostjate hinnangul on liisingulepingu näol tegemist tüüptingimustega lepinguga. Kostjad viitavad
lg 3 p 5 sätestatule ning
lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.
lg 1 järgi tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Kohtupraktikas on
lõikeid 1 ja 2 nende koostoimes tõlgendatud selliselt, et pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab esile tooma asjaolud, mille alusel on lepingutingimus
Selleks, et sellisele lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja
Kohtu hinnangul saab eeldata, et lepingu üldised tingimused on välja töötatud hageja poolt. Hageja ei ole ka tõendanud, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi. Kohus ei tuvastanud, et pooled oleksid viivisemäära selgelt läbi rääkinud. Seega on tegemist tüüptingimusega.
lg 1 järgi tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingud sõlmiti ning viivise kokkulepe on saanud lepingu osaks.
järgi kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Riigikohus on selgitanud, et
kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad. /.../ Järelikult tuleb kohtumenetluses majandusvõi kutsetegevuses kasutatud tüüptingimuse tühisuse üle tekkiva vaidluse korral tüüptingimuse kasutajal lükata ümber
/.../ Selleks, et tüüptingimuse kasutajal tekiks kohustus
järgne eeldus ümber lükata, peaks tüüptingimuse tühisusele tugineja enne põhjendama, et konkreetse tüüptingimuse korral saaks üldse kõne alla tulla tingimuse ebamõistlikult kahjustav iseloom. /.../ (RKTKo 3-2-1-139-14). Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutes tuleb vaidluse korral tõendada, et ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena vaidlustatud klausli kasutamine on majanduskäibes selliste lepingute puhul tavaline, mistõttu tegelikku ebamõistlikku kahjustamist ei esine. Tingimuse ebamõistliku kahjustava toime väljaselgitamisel tuleb näiteks arvestada, millised oleksid alternatiivsed võimalused, kas teine pool oleks tüüptingimuse kasutaja konkurentidega pidanud samasuguse tingimusega nõustuma. 18 2-23-15471 Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud, et kokkulepitud viivisemäär on kõrgem teiste turul samal tegevusalal tegutsevate ettevõtjate poolt tavapäraselt kokkulepitavatest viivisemääradest. Seega ei saa asuda seisukohale, et viivisekokkulepe oleks erandlik. Viivisemäär ei ole seadusega vastuolus. Kostja I ei olnud tarbija, kelle puhul saab eeldada, et viivisemäär, mis ületab seadusejärgset määra mitu korda, oleks koheselt tühine. Kohtu arvates ei ole seega viivis võlgnevuselt 0,3% päevas ebamõistlikult suur äriühingute vahelises lepingus ega seetõttu
Kostja II puhul on hageja esitanud nõude seadusjärgses määras. Kohus juhib ka tähelepanu, et kokkulepet viivisemäära kohta ei saa lugeda
lg 3 p 5 järgi tühiseks isegi siis, kui tegemist on tüüptingimusega (vt ka RKTKo 3-2-1-5-13 p-d 48-49, RKTKo 21817536 p 17). Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul saaks viivist nõuda vaid seadusjärgses määras või kolmekordses seadusjärgses määras.
MS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva, kohtunik 19
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.