Obsah (14)

§ 367§ 65§ 82§ 42§ 142§ 143§ 149§ 108§ 145§ 361§ 113§ 35§ 37§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Otsuse avalikult teatavaks aeg ja koht 12.12.2025, Tallinn tegemise Tsiviilasja number 2-23-15471 Tsiviilasi SIA Ci

§ 367

lg 3 mõttes väga raske, kui mitte võimatu, sest antud varakogum omab õiget väärtust tegelikkuses vaid sellele, kelle majandustegevuse tarbeks see varakogum kokku on soetatud ja konkreetsesse asukohta spetsiaalselt kokku monteeriti ehk siis B F OÜ-le (pankrotis). 16.06.2022 õnnestus Xxx OÜ-l varakogumist eraldi müüa liisingulepingute xxx ja xxx järgne lintsae Wood-Mizer komplekt hinnaga 20 000 eurot (lisandub käibemaks). Hageja hinnangul on põhjendatud lugeda antud varade turuväärtuseks müügihind. Müügiarved hagejalt Xxx OÜ-le ning varade edasimüük ostjale (dtl 265-267). Liisinguvarade müük teostatakse müügikorraldaja vahendusel seetõttu, et liisinguandja, kes vara seisukorda ei tea ja ostjaga otse ei suhtle, vabaneks võimalikust müüja vastutusest ostja ees. Varade demonteerimise, müügiplatsile organiseerimise ja hindamise eest esitas Xxx OÜ hagejale arve 06578 (dtl 268). Antud arve on esitatud nelja liisingulepingu vara demonteerimise ja müügiplatsile organiseerimise eest, mistõttu jagatakse sellel arvel varade demonteerimine kokku ja hindamine kokku neljaks. Hindamiskulu igasse lepingusse seega 50 eurot (lisandub käibemaks) (arvel kokku 4 x 50 = 200) ning varade demontaaž ja tagastus igasse lepingusse 325 eurot (lisandub käibemaks) (arvel kokku 4 x 325 = 1300). Lintsae Wood-Mizer komplekti (liisingulepingud xxx ja xxx) müügi korraldamise ja vahendamise eest esitas Xxx OÜ hagejale arve 08271 summas 4327 eurot (lisandub käibemaks, dtl 269). Arve summa jagab hageja lepingute vahel pooleks, kummagisse lepingusse seega 2163,50 eurot. Kuivatikomplekti (liisinguleping xxx/00) hindamise eest esitas xxx OÜ hagejale arve 291-2020, milles käibemaksuta osa summas 250 eurot kuulub kostjatelt hageja kasuks välja mõistmisele (dtl 270). Tüüptingimuste punktis 6.4 koostoimes tüüptingimuste punktiga 5.3 ja 5.3.3 on sätestatud, et liisingulepingu ülesütlemise korral kohustub liisinguvõtja hüvitama kõik kulud, mis liisinguandjal tekivad seoses vara tagastamisega, hindamisega ja müümisega. Eelneva alusel ja juhindudes ka

§ 367

lg-st 4 kohustuvad kostjad kõik hagis esile toodud hindamiskulud ja müügi vahendustasud hagejale hüvitama. 12. Liisingulepingute ülesütlemisega muutus kogu jääkmaksumus maksegraafikutes täies ulatuses sissenõutavaks. Tagastatud liisinguobjekti turuväärtusega vähendab hageja

§ 367lg 3 alusel liisingu jääkmaksumust vara tagastamise päeva seisuga.

Viivise määr liisingulepingute põhitingimuste punkti 5.5 kohaselt on 0,3% päevas. 7 2-23-15471 Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani liisingu jäägilt; 1 206 127,58 x 0,3% x 98 päeva = 354 601,51 eurot (18.11.2020 – 23.02.2021). Põhiosa tagasimaksete võlalt: 20 043,89 x 0,3% x 98 päeva = 5 892,90 eurot (18.11.2020–23.02.2021) Viivis liisingueseme tagastamise päevale järgnevast päevast alates kuni hagi esitamiseni (käibemaksu korrigeerimist ja tagastatud vara turuväärtust on arvesse võetud: Liisingu jäägilt (jääk peale käibemaksu korrigeerimist 1 005 106,32 eurot miinus vara arvatav turuväärtus 275000,00 eurot = 730 106,32 eurot: 730106,32 x 0,3% x 980 päeva = 2 146 512,58 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 20043,89 x 0,3% x 980 päeva = 58 929,04 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023) Hageja vähendab viivist põhivõla summani. Arvestuslik viivis liisingulepingusse nr xxx peale viivise vähendust on 750 150,21 eurot (s.o 730106,32 + 20043,89) Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani liisingu jäägilt: 13060,57 x 0,3% x 98 päeva = 3839,81 eurot (18.11.2020 – 23.02.2021) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 991,97 x 0,3% x 98 päeva = 291,64 eurot (18.11.2020–23.02.2021) Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx on 4131,45 eurot (3839,81 + 291,64). Liisingueseme tagastamise päeva seisuga kattis vara turuväärtus selle lepingu viivise täies ulatuses ja selles lepingusse jäi järgi ka ülejääk summas 2887,54 eurot, millega hageja vähendas viivist liisingulepingutes xxx ja xxx. Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani on liisingu jäägilt: 89 664,93 x 0,3% x 98 päeva = 26 361,49 eurot (18.11.2020 – 23.02.2021) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 23.02.2021) 24 862,10 x 0,3% x 98 päeva = 7 309,46 eurot (18.11.2020– Viivis liisingueseme tagastamise päevale järgnevast päevast alates kuni hagi esitamiseni (käibemaksu korrigeerimist ja tagastatud vara turuväärtust on arvesse võetud: Liisingu jäägilt (jääk peale käibemaksu korrigeerimist 74720,78 eurot miinus vara arvatav turuväärtus 37000,00 eurot = 37 720,78 eurot: 37720,78 x 0,3% x 980 päeva = 110 899,09 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 24862,10 x 0,3% x 980 päeva = 73 094,57 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023) Hageja vähendab viivist põhivõla summani. Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx peale viivise vähendust on 62 582,88 eurot (s.o 37720,78 + 24862,10) Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani on liisingu jäägilt: 157 049,34 x 0,3% x 98 päeva = 46 172,51 eurot (18.11.2020 – 23.02.2021) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 38747,47 x 0,3% x 98 päeva = 11 391,76 eurot (18.11.2020– 23.02.2021) Viivis liisingueseme tagastamise päevale järgnevast päevast alates kuni hagi esitamiseni (käibemaksu korrigeerimist ja tagastatud vara turuväärtust on arvesse võetud: Liisingu jäägilt (jääk peale käibemaksu korrigeerimist 130 874,45 eurot miinus vara arvatav turuväärtus 63000,00 eurot = 67 874,45 eurot: 67874,45 x 0,3% x 980 päeva = 199 550,88 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023). 8 2-23-15471 Põhiosa tagasimaksete võlalt: 38747,47 x 0,3% x 980 päeva = 113 917,56 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023) Hageja vähendab viivist põhivõla summani. Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx peale viivise vähendust on 106 621,92 eurot (s.o 67874,45 + 38747,47) Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani on liisingu jäägilt: 16010,73 x 0,3% x 112 päeva = 5 379,61 eurot (18.11.2020 – 09.03.2021) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 1926,73 x 0,3% x 112 päeva = 647,38 eurot (18.11.2020 – 09.03.2021) Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx on 6026,99 eurot (5379,61 + 647,38) Seda viivist on hageja vähendanud esmalt vara müügihinna ülejäägiga summas 384,64 eurot ja lisaks ka liisingulepingu xxx ülejäägiga summas 2400,10. Lõplik viivis antud lepingus on seega 3242,25 eurot (s.o 6026,99 – 384,64 – 2400,10 7.6) Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani on liisingu jäägilt: 3500,76 x 0,3% x 112 päeva = 1 176,26 eurot (18.11.2020 – 09.03.2021) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 422,74 x 0,3% x 112 päeva = 142,04 eurot (18.11.2020 – 09.03.2021) Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx on 1318,30 eurot (1176,26 + 142,04) Seda viivist on hageja vähendanud esmalt vara müügihinna ülejäägiga summas 830,86 eurot ja lisaks ka liisingulepingu xxx ülejäägiga summas 487,44 eurot, peale mida sai selle lepingu viivis täies ulatuses tasutud. Lõplik viivis antud lepingus on seega 0 eurot (s.o 1318,30 – 830,86 – 487,44) Kokku on arvestatud viivist 922 597,26 eurot. Viivisest liisingulepingute ülesütlemise päeva seisuga hageja loobub, kuna selle arvutuse esitamine ei ole selle mahu poolest mõistlik. 13. Vastusena kostja 04.03.2024 vastusele hageja selgitab, et hagiavalduse punktis 8 on esitatud hagiavaldust kokkuvõttev koondtabel, milles on esitatud ülalt alla lugedes kronoloogilises järjestuses kõik toimingud ja nende toimingute väärtused summaliselt. Hagiavalduses endas on tabelisse esitatud summade arvestused lahti kirjutatud, arvutused esitatud ja selles osas on hageja nõue hagi esemes kontrollitav hagi aluste järgi. Kommertspandilepingu olemasolu ei tähenda iseenesest veel seda, et hageja saab selle arvelt oma nõudeid rahuldatud. B F OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on küll vara, kuid selle müük pole tänaseni õnnestunud. Samuti ei tähenda ka hüpoteegi olemasolu veel seda, et hüpoteegi realiseerimisest piisaks kõikide järele jäänud nõuete katteks. Tänaseni pole õnnestunud ka hüpoteeki realiseerida. Veel müümata liisinguobjektide turuväärtusega on hageja aga jääkmaksumust juba ette vähendanud ning selles osas on hageja

§ 367

lg 3 sätestatud imperatiivse nõude täitnud ja järelejäänud nõude osas on hagi esitamine solidaarvõlgnike vastu igati seaduslik ja põhjendatud.

§ 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Liisingulepingud on võlgnevuse tõttu ülesöeldud 17.11.2020. Ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks ka kõikide liisingulepingute jääkmaksumused. Liisingu eripära arvesse võttes ei tähenda liisingulepingu ülesütlemine veel aegumise algust. Jääkmaksumuse suhtes algab aegumise arvestus alates liisinguobjekti tagastamisest, kui saab selgeks, milline on vara väärtus, millest omakorda saab liisinguandja teada kas ja kui suur nõue tal liisinguvõtja vastu tekib (

§ 82lg 7).

9 2-23-15471 Esimesed varad tagastati 01.12.2020 ja ülejäänud veelgi hiljem. Kui arvestada sellest päevast edasi veel ka mõistlik aeg vara turuväärtuse kindlaks tegemiseks, siis algaks aegumise arvestus veelgi hiljem ehk siis jääkmaksumuse osas algaks aegumise algus mõistliku aja möödudes pärast vara tagastamist. Mõistlik aeg varale turuväärtuse määramiseks võib asjaolusid ja vara eripära arvesse võttes olla kuni 3 kuud. Hagi on esitatud 01.11.2023 ning isegi siis, kui arvestada aegumist jääkmaksumuse osas alates liisingulepingute ülesütlemise päevas s.o 17.11.2020, ei ole nõue aegunud. Mis puudutab liisingumakseid, milliste tasumata jätmine tingis liisingulepingute ülesütlemise, siis ka nende võlgnevuste nõuded ei ole aegunud. Ülesütlemise tingisid liisingumaksed, mis kuulusid tasumisele erinevate lepingute lõikes perioodil 29.02.2020 – 30.10.

1. Liisingumaksete tasumiseks esitatakse graafiku alusel arveid. Graafikust nähtub, millal arved kuulusid tasumisele ja hagis on esitatud, millised maksed (arved) on jäänud tasumata. Juhindudes TsÜS § 154 ja TsÜS § 147 lg 3 algab kõikide hagi punktis 2.1 esitatud võlgnevuste suhtes aegumine aga 01.01.
2. Seega ei ole ka need maksed / võlgnevused aegunud, mis olid sissenõutavad enne liisingulepingute ülesütlemist. Antud hagi esitamise üheks põhjuseks oli ka asjaolu, et B F OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus on mahukas ja keerukas, mis aga ei peata aegumist käendajate suhtes. Hagi esitamise üks põhjus oli ka aegumise peatamine, et hageja ei kaotaks nõuet kostjate vastu. Hageja on kostja II suhtes viivist hagis juba ise vähendanud ja esitanud kostjale II viivise arvestuse seaduses sätestatud määras. Üldine kohtupraktika näeb viivise osas ette, et üldjuhul on vähemalt seaduses sätestatud määras viivise nõue alati põhjendatud. Ka antud juhul on viivise nõue vähemalt seaduses sätestatud määras igati põhjendatud. Puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaks aluse vähendada viivist alla seaduses sätestatud määra. Kostjate seisukohad
3. Kostjad paluvad jätta hagi läbi vaatamata. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et hagi läbivaatamine on õigustatud, siis paluvad kostjad heade kommete rikkumise tõttu hagi tühistada. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et tegemist ei ole heade kommetega vastuolus oleva tehinguga, paluvad kostjad kohaldada aegumist. Nõuetele, mille suhtes pole aegumist võimalik kohaldada, paluvad kostjad tühistada viivisenõue ning määrata viivised seaduses sätestatud suuruses.
4. Kostjate hinnangul ei ole hagiavaldus selge ning kostjad ei saa aru hagi esemest ja nõude kujunemisest.
5. Kostjate vastutuse maksimummääradest (juhul kui piirmäära all märgitu all on mõeldud maksimummäära) ei ühti hagiavalduses toodud summadega.
6. Kostja II palub arvestada asjaoluga, et käenduslepingutest ei nähtu lepingu olulisi tingimusi, on vaid viited liisinglepingule. Liisinglepingu tüüptingimuste aktsepteerimisest sõltub aga lepingu sõlmimine. Kostja II hinnangul olid käenduslepingud sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Tagantjärgi vaadates võib näha, et pidevalt muudeti maksegraafikuid ja hagejale oleks pidanud olema juba arusaadav, et kostja II füüsilisest isikust käendajana on pandud sundolukorda, mis seisnes selles, et ilma käenduslepingu olemasoluta poleks ka põhilepinguid sõlmituid. Samas oleks hageja pidanud aru saama, et kostja II ülevõetud vastutus on ilmselt mittevastav tema olemasolevale varanduslikule seisundile. 10 2-23-15471 Kostja II leiab, et kuna tema puhul oli tegemist tarbijakäendusega ning lepingu tingimuste näol oli tegemist tüüptingimustega, siis arvestades eeltoodut, et: tehingud sõlmiti äärmiselt ebasoodsatel tingimustel käenduse seisukohast vaadatuna; esinesid rasked asjaolud, mis kallutasid Kostja II tehingu tegemisele - on tegemist heade kommetega vastuolus olevate tehingutega.
7. Hagiavaldusest ei nähtu, millised tagatised on hageja nõuete tagamiseks B F OÜ varale seatud, samas on see äärmiselt oluline otsustamaks, kas antud asja menetlusse võtmine on üldse õigustatud. Käesolevaks ajahetkeks on OÜ B F valduses olevat hagejale kuuluvat liisingvara realiseeritud väga vähe. Hageja nõude tagamiseks on aga B F OÜ varale seatud esimesele järjekohale kommertspant 1 950 000 eurot (dtl 325). Kommertspant võimaldab võlausaldajal vastavalt KomPS § 10 lg 1 nõuda nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel kuni pandisumma ulatuses vastavalt pandile seadusest tulenevale järjekohale. Lisaks eeltoodule on hageja nõude tagamiseks seatud OÜ B F kuuluvale järjekorra ühishüpoteek summas 1 950 000 eurot (dtl 331). kinnisvarale esimese
8. Kostjad on leiavad, et kuna maksegraafikus nähti ette võla tasumine kuumaksetena, s.o lepiti kokku korduvate kohustuste täitmises, oli nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 154 järgi kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algas selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue sissenõutavaks muutus. Kuna võlausaldaja nõuded muutusid sissenõutavaks enne põhivõlgniku pankroti väljakuulutamist, algas ka nende nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 154 järgi enne seda. Seega on kõik nõuded, millede tasumise tähtajast on möödunud üle 3 aasta aegunud. Juhul kui kohus leiab, et nõuded ei ole aegunud, siis paluvad kostjad kohtul tühistada ebamõistlikult suure viivisemäära. Kostjate hinnangul on liisingulepingu näol tegemist tüüptingimustega lepinguga.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2. Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 10.10.2016 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (lintsaag Wood-Mizer) omandamist kapitalirendilepingu alusel (liisinguleping dtl 17). - Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 1926,73 euro ja intressimaksed 146,35 euro ulatuses. - Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 05.04.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (kuivatikompleks) omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 57). 11 2-23-15471 - Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 20 043,89 euro ja intressimaksed 42 107,75 euro ulatuses (tabel dtl 286). - Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 07.09.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisinguesemete (sildkraana 5T ja sildkraana 3,2T) omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 85). - Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 991,97 euro ja intressimaksed 105,23 euro ulatuses (tabel dtl 286). - Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 14.12.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Sorteerimisliin Invar Persson AB) omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 103). - Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 24 862,10 euro ja intressimaksed 3740,71 euro ulatuses (tabel dtl 287). - Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 14.12.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Sorteerimislaud Comball) omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 182). - Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 38 747,47 euro ja intressimaksed 5784,37 euro ulatuses (tabel dtl 287). - Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 10.02.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Puidulaud Wood-Mizer) omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 203). - Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 422,74 euro ja intressimaksed 29,10 euro ulatuses (tabel dtl 287). - Liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga I ja II sõlmitud käenduslepingud, mille järgi vastutab käendaja solidaarselt liisingulepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu alusel vastutab käendaja ka juhul, kui liisinguvõtja pankrotistub või ta sundlõpetatakse. - Liisinguvõtja ei täitnud kohaselt igakuist liisingu põhiosa tagasimaksete ja -intressimaksete tasumise kohustust. - Tüüptingimuste punkti 5.3.3 järgi on liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda, kui liisinguvõtja on viivituses vähemalt ühe liisingumakse tasumisega ja ei ole kustutanud võlgnevust ka 15 päeva möödudes arvates graafiku järgsest maksepäevast. - Võlgnevuse tõttu saatis liisinguandja liisinguvõtjale ja käendajatele teatised võlgnevuse kohta, andis võla tasumiseks täiendava tähtaja ja hoiatas, et võla tasumata jätmisel, teatises esitatud tähtpäevaks, loeb liisinguandja liisingulepingu ülesöelduks 17.11.2020 (ülesütlemise teatised liisinguvõtjale ja käendajatele dtl 219-221). - Liisingulepingud on ülesöeldud 17.11.
3. - Liisinguvõtja B F OÜ (pankrotis) pankrot kuulutati välja 30.11.2020 (dtl 222). - Hageja tunnustatud nõue liisinguvõtja pankrotimenetluses on seisuga 20.04.2021 kokku 1 469 857,01 eurot (kaitstud nõuete nimekiri, dtl 227). 12 2-23-15471 - Varatervikust anti hagejale üle liisingulepingute xxx ja xxx järgne lintsae Wood-Mizer komplekt 09.03.2021 (dtl 229). - Liisingulepingu põhitingimuste punktidest 5.3 ja 9.6 koostoimes hinnakirjaga on liisinguesemete valdusse võtmise haldustasu 1000 eurot. - Tüüptingimuste punktis 6.4 koostoimes tüüptingimuste punktiga 5.3 ja 5.3.3 on sätestatud, et liisingulepingu ülesütlemise korral kohustub liisinguvõtja hüvitama kõik kulud, mis liisinguandjal tekivad seoses vara tagastamisega, hindamisega ja müümisega. - 16.06.2022 õnnestus Xxx OÜ-l varakogumist eraldi müüa liisingulepingute xxx ja xxx järgne lintsae Wood-Mizer komplekt hinnaga 20 000 eurot (lisandub käibemaks). - Varade demonteerimise, müügiplatsile organiseerimise ja hindamise eest esitas Xxx OÜ hagejale arve 06578 (dtl 268). Antud arve on esitatud nelja liisingulepingu vara demonteerimise ja müügiplatsile organiseerimise eest, mistõttu jagatakse sellel arvel varade demonteerimine kokku ja hindamine kokku neljaks. Hindamiskulu igasse lepingusse seega 50 eurot (lisandub käibemaks) (arvel kokku 4 x 50 = 200) ning varade demontaaž ja tagastus igasse lepingusse 325 eurot (lisandub käibemaks) (arvel kokku 4 x 325 = 1300). - Lintsae Wood-Mizer komplekti (liisingulepingud xxx ja xxx) müügi korraldamise ja vahendamise eest esitas Xxx OÜ hagejale arve 08271 summas 4327 eurot (lisandub käibemaks, dtl 269). - Kuivatikompekti (liisinguleping xxx/00) hindamise eest esitas xxx OÜ hagejale arve 291-2020, milles käibemaksuta osa summas 250 eurot (dtl 270). - Viivise määr liisingulepingute põhitingimuste punkti 5.5 kohaselt on 0,3% päevas.
4. Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, on hageja nõude puhul tegemist lepingu täitmise nõudega. Sellise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse (

) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuete rahuldamise eelduseks on kostjate poolt raha maksmise kohustuse rikkumine. Selleks, et tuvastada kostjate rikkumine, tuleb eelnevalt tuvastada kohustuse olemasolu. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on pooled sõlminud käenduslepingud.

§ 142

lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja vastu suunatud nõude rahuldamisel eeldusteks on: 1) kehtiva käenduslepingu olemasolu, 2) käendusega tagatud võlausaldaja nõude olemasolu, ja 3) täidetud peavad olema eeldused, mille esinemise korral on käendaja kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.

§ 143

lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte (vt ka RKTKo 3-2-1-166-14 p 11). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahel kostjaga II sõlmitud käenduslepingud on tarbijakäenduslepingud

§ 143lg 1 mõttes.

13 2-23-15471

§ 149

lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Kohus hindab alljärgnevalt hageja esitatud nõude rahuldamise eelduste esinemist ja kostjate vastuväiteid. 23. Kostjad on kohtul palunud kohaldada esitatud nõuete osas aegumist. Kostjad on seisukohal, et kuna maksegraafikus nähti ette võla tasumine kuumaksetena, s.o lepiti kokku korduvate kohustuste täitmises, oli nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 154 järgi kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algas selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue sissenõutavaks muutus. Kuna võlausaldaja nõuded muutusid sissenõutavaks enne põhivõlgniku pankroti väljakuulutamist, algas ka nende nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 154 järgi enne seda. Seega on kõik nõuded, millede tasumise tähtajast on möödunud üle 3 aasta aegunud. Kohus leiab, et esitatud nõuded ei ole aegunud järgmistel põhjustel. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Olukorras, kus liisinguandja ütleb liisingulepingu erakorraliselt üles, võivad liisinguandjal liisinguvõtja vastu olla järgmise nõuded: 1) enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete (sh intressi) tasumise nõue

§ 108

lg 1 alusel; 2) lepingu ülesütlemisega seotud krediidikulude hüvitamise nõue (

§ 367

lg-d 1-3); 3) lepingu ülesütlemisest tingitud lisakulu hüvitamise nõue (

§ 367lg 4) (Riigikohtu 17.

veebruari 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-15, p 12). Krediidikulude hüvitamise nõue ja lisakulude hüvitamise nõue on liisinguvõtja kohustuse rikkumisel põhinevad kahju hüvitamise nõuded (Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-40-14, p 26). Liisinguandja nõuete aegumise hindamisel tuleb eristada enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud maksetest tulenevaid nõudeid ja pärast ülesütlemist sissenõutavaks muutunud nõudeid ning arvutada aegumist selle järgi, millise nõude hageja on esitanud (Riigikohtu
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-15, p 12).

§ 108

lg 1 alusel esitatud enne liisingulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud osamaksetena tasutavate liisingumaksete täitmisnõude aegumisele kohaldub TsÜS § 154 lg 1, mille järgi algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (vt ka Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-21118-15, p 12). Liisingulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete puhul tuleb aga juhinduda TsÜS § 147 lg-st 1, mille järgi algab nõude aegumine selle sissenõutavaks muutumisega (Riigikohtu
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 11;
5. veebruari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 12;
7. veebruari
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-14, p 12). Liisingulepingu käendamisest tulenevad nõuded käendaja vastu (

§ 145) hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded põhivõlgniku vastu (Riigikohtu 20.

aprilli

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-13309, p 10). Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on liisingulepingud võlgnevuste tõttu ülesöeldud 17.11.
2. Ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks ka kõikide liisingulepingute jääkmaksumused. Esimesed varad tagastati 01.12.2020 ja ülejäänud veelgi hiljem. Hagi on kohtusse esitatud 01.11.2023, seega kolme aastase aegumistähtaja sees TsÜS § 146 lg 1 tähenduses. Hagiavalduse (terviktekst) punktist 2.1 nähtub, et ülesütlemise tingisid liisingumaksed, mis kuulusid tasumisele erinevate lepingute lõikes perioodil 29.02.2020 – 30.10.
3. Liisingumaksete tasumiseks esitatakse graafiku alusel arveid. Graafikust nähtub, millal arved kuulusid tasumisele ja hagi punktis 2.1 on esitatud, millised maksed (arved) on jäänud tasumata. Juhindudes TsÜS § 154 ja TsÜS § 147 lg 14 2-23-15471 3 algab kõikide hagi punktis 2.1 esitatud võlgnevuste suhtes aegumine 01.01.
4. Seega ei ole ka need võlgnevused aegunud, mis olid sissenõutavad enne liisingulepingute ülesütlemist.
5. Kostjate hinnangul ei ole hagiavaldus selge ning kostjad ei saa aru hagi esemest ja nõude kujunemisest. Kostjad on juhtinud tähelepanu ka sellele, et kostjate vastutuse maksimummäärad ei ühti hagiavalduses toodud määradega. 11.07.2025 kohtu selgituskirjas märkis kohus, et juhul kui kostjad ei nõustu hageja esitatud faktiliste asjaoludega või nõude kujunemise arvutustega, siis tuleks kostjatel vastuväiteid nõude kujunemisele täpsustada ning selgitada, milliste faktiliste asjaoludega kostjad ei nõustu või milles täpselt seisneb hageja viga nõude kujunemise arvestamisel. Kostjad kohtule täpsustavaid seisukohti ei esitanud. Hagimenetluses saab kohus lahendi tegemisel tugineda üksnes asjaoludele, mida pooled on menetluse käigus välja toonud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb (vt ka Riigikohtu
6. oktoobri
7. a otsus tsiviilasjas nr 321-109-04, p 25). Seega peab vastaspool ise välja tooma asjaolud, millele kohus saab nõude rahuldamata jätmisel tugineda. Käesoleval juhul on kostjad jätnud oma väited hagi eseme ja nõude kujunemise ebaselgusest sisustamata. Hageja väitel on tal põhivõlgniku vastu liisingulepingutest tulenev nõue. Liisingulepingutele kohalduvad

§ 361jj sätted.

Hageja väitel ei täitnud liisinguvõtja liisingulepingutest tulenevaid kohustusi täies ulatuses. Sellisel juhul saab hagejal olla liisinguvõtjast põhivõlgniku vastu nõue

§ 108lg 1 alusel.

Hageja on esitanud kohtule liisingulepingud ja nendega seotud käenduslepingud, lisaks tüüptingimused, hinnakirja, lepingute muudatused ja maksegraafikud (dtl 17-217). Hageja on esitanud nõude kujunemise osas faktilised asjaolud ja selgitused nõude kujunemise arvestamisel, mh kokkuvõtvate tabelitega (dtl 281-296). Kostjad ei ole selgitanud, milles seisneb hagi eseme (nõuete) või nõude kujunemise (asjaolude) ebaselgus. Kohtul hinnangul on hageja toonud esile faktilised asjaolud ja neid nõuetekohaselt põhjendanud, nõude kujunemine on jälgitav. Liisingulepingud on ülesöeldud 17.11.2020 seoses lepingute rikkumisega (dtl 219-221). Vaidlust ei olnud selles, et lepingud on lõppenud 17.11.2020 ülesütlemisega. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on põhivõlgniku suhtes välja kuulutatud pankrot (dtl 222-226). Kohtule on esitatud nõude suuruse kinnitamiseks tõendid vara tagastamise, vara välistamise pankrotivarast kohta, arved, hindamisaktid, fotod (dtl 231-270). Kuna liisinglepingust tulenevaid kohustusi tagab käenduslepingute alusel käendaja ehk kostja II, kes on füüsiline isik, kontrollib kohus, kas leping on kehtiv, kuivõrd kohus peab alati kontrollima tarbijakäenduslepingu kehtivust. Kohus märgib, et tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte. Kohtule esitatud käenduslepingutest nähtuvalt on need sõlmitud kirjalikult, kostjad on nendele alla kirjutanud ega ole neid eelnevalt vaidlustanud. Hagiavalduse kohaselt on - Liisinguandja ja liisinguvõtja vahel on 10.10.2016 sõlmitud liisinguleping nr xxx/

1. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi on 50198,40 eurot. Seda kinnitab hageja esitatud tõend (dtl 43). 15 2-23-15471 - Liisinguandja ja liisinguvõtja vahel on 05.04.2017 sõlmitud liisinguleping nr xxx/
2. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi on 50198,40 eurot. Hageja esitatud tõendi kohaselt on käendaja vastutuse maksimumäär 1 667 708,69 eurot (dtl 81). Seega on hageja esitanud nõude oluliselt väiksemas summas ning nõude vähendamine on kohtu hinnangul lubatav dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt. - Liisinguandja liisinguvõtja vahel on 07.09.2017 sõlmitud liisinguleping nr xxx/00 Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi on 27585,60 eurot. Seda kinnitab hageja esitatud tõend (dtl 99). - Liisinguandja ja liisinguvõtja vahel on 14.12.2017 sõlmitud liisinguleping nr xxx/00, Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi on 100000,00 eurot. Seda kinnitab hageja esitatud tõend (dtl 150). - Liisinguandja liisinguvõtja vahel on 14.12.2017 sõlmitud liisinguleping nr xxx/
3. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 järgi on 100000,00 eurot. Seda kinnitab hageja esitatud tõend (dtl 200). - Liisinguandja liisinguvõtja vahel on 10.02.2017 sõlmitud liisinguleping nr xxx/
4. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi on 11151,00 eurot. Seda kinnitab hageja esitatud tõend (dtl 216). Seega vastavad käenduslepingud

§ 143lg 1, 2, § 144 lg 2 nõuetele ning on iseenesest kehtivad.

25. Kostjad leiavad, et kuna hageja nõuded on tagatud kommertspandi ja hüpoteegiga, siis hagi menetlusse võtmine ei ole õigustatud. Kohus selgitas 11.07.2025 menetlusdokumendis, et

§ 149

lg 5 kohaselt võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel, kuid vaidlustamata asjaoluna on liisinguvõtja osas välja kuulutatud pankrot. Seega praeguseks ajaks ei ole kohtu hinnangul käendajatel võimalik tugineda pandiõiguse teostamisele. Kohus jääb esitatud seisukoha juurde. Kohus märgib, et

§ 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

1. Kostjate hinnangul võivad tehingud olla hea usu põhimõtte rikkumise tõttu tühised. Kostja II hinnangul olid käenduslepingud sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Tagantjärgi vaadates võib näha, et pidevalt muudeti maksegraafikuid ja hagejale oleks pidanud olema juba arusaadav, et kostja II füüsilisest isikust käendajana on pandud sundolukorda, mis seisnes selles, et ilma käenduslepingu olemasoluta poleks ka põhilepinguid sõlmituid. Samas oleks hageja pidanud aru saama, et kostja II ülevõetud vastutus on ilmselt mittevastav tema olemasolevale varanduslikule seisundile. Kostja II leiab, et kuna tema puhul oli tegemist tarbijakäendusega ning lepingu tingimuste näol oli tegemist tüüptingimustega, siis arvestades eeltoodut, et: tehingud sõlmiti äärmiselt ebasoodsatel tingimustel käenduse seisukohast vaadatuna; esinesid rasked asjaolud, mis kallutasid kostja II tehingu tegemisele - on tegemist heade kommetega vastuolus olevate tehingutega. 16 2-23-15471 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Riigikohus on tsiviilasja 2-14-21710 kohtuotsuse p-s 49 selgitanud, et käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: - käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; - käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; - käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; - eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Kohus selgitas 11.07.2025 menetlusdokumendis, et tehingu tühisuse aluste väljatoomise ja tõendamise koormis on sellele asjaolule tugineval poolel ehk antud juhul kostjatel. Kohus hindab vastavate asjaolude esinemist lõpplahendis. Kostja II ei ole esitanud kohtule täiendavaid selgitusi, milles seisnes kostja II sundolukord käendajana. Kostja II ei ole kohtule esitanud faktilisi asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et käenduslepingutega võetud vastutus oli mittevastav tema olemasolevale varanduslikule seisundile. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja II vastavasisulised väited on põhistamata ja tõendamata. Käenduslepingut ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi põhjusel, et käendajal oli väidetavalt käenduslepingu sõlmimise ajal vara vähem kui käenduskohustuse piirsumma (RKTKo nr 32-1-157-14, p 11). Käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Samuti ei kehti käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte, sest käendaja ei ole laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (RKTKo nr 2-14-21710, p 48). Neil kaalutlustel on käendusleping heade kommetega vastuolus üksnes erandlikel asjaoludel.
2. Kostjate hinnangul sõltub liisinglepingu tüüptingimuste aktsepteerimisest lepingu sõlmimine. Kohus on seisukohal, et liisingulepingu tüüptingimused on saanud lepingu osaks. Liisingulepingute p. 9.5 kohaselt kohalduvad liisingulepingule ja selle lahutamatuks osadeks on: 15.05.2015 kehtestatud liisinguandja liisingulepingu tüüptingimused ja sanktsioonide kinnituskiri, mida pooled ei allkirjasta; maksegraafik ja liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt ja kõik muud liisingulepingu lisad. Liisingulepingu osadeks ei loeta poolte varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid. Liisingulepingute p. 9.6 kohaselt liisinguvõtja kinnitab, et ta on kõikide liisingulepingu osade ja hinnakirjaga tutvunud, liisinguvõtja on nendest aru saanud ning need vastavad tema tegelikule tahtele, samuti et ta on kätte saanud liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti vormid. Eelnevast tulenevalt on liisinguvõtja lepingute allkirjastamisega kinnitanud tüüptingimustega ja hinnakirjaga tutvumist. Kohtu hinnangul puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
3. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist.

§ 113

lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks 17 2-23-15471 loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et kui lepingus on kokku lepitud kõrgemas viivise määras, kui on seadusjärgne viivise määr, tuleb viivist tasuda vastavalt lepingule. Viivise määr liisingulepingute põhitingimuste punkti 5.5 kohaselt on 0,3% päevas. Hageja nõuab kostjalt II viivise tasumist seadusjärgses määras. Kostjad paluvad kohtul tühistada ebamõistlikult suure viivisemäära. Kostjate hinnangul on liisingulepingu näol tegemist tüüptingimustega lepinguga. Kostjad viitavad

§ 42

lg 3 p 5 sätestatule ning

§ 42

lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

§ 35

lg 1 järgi tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Kohtupraktikas on

§ 35

lõikeid 1 ja 2 nende koostoimes tõlgendatud selliselt, et pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab esile tooma asjaolud, mille alusel on lepingutingimus

§ 35lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena.

Selleks, et sellisele lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja

§ 35lg-st 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi.

Kohtu hinnangul saab eeldata, et lepingu üldised tingimused on välja töötatud hageja poolt. Hageja ei ole ka tõendanud, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi. Kohus ei tuvastanud, et pooled oleksid viivisemäära selgelt läbi rääkinud. Seega on tegemist tüüptingimusega.

§ 37

lg 1 järgi tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingud sõlmiti ning viivise kokkulepe on saanud lepingu osaks.

§ 44

järgi kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Riigikohus on selgitanud, et

§ 44

kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad. /.../ Järelikult tuleb kohtumenetluses majandusvõi kutsetegevuses kasutatud tüüptingimuse tühisuse üle tekkiva vaidluse korral tüüptingimuse kasutajal lükata ümber

§ 44eeldus.

/.../ Selleks, et tüüptingimuse kasutajal tekiks kohustus

§ 44

järgne eeldus ümber lükata, peaks tüüptingimuse tühisusele tugineja enne põhjendama, et konkreetse tüüptingimuse korral saaks üldse kõne alla tulla tingimuse ebamõistlikult kahjustav iseloom. /.../ (RKTKo 3-2-1-139-14). Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutes tuleb vaidluse korral tõendada, et ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena vaidlustatud klausli kasutamine on majanduskäibes selliste lepingute puhul tavaline, mistõttu tegelikku ebamõistlikku kahjustamist ei esine. Tingimuse ebamõistliku kahjustava toime väljaselgitamisel tuleb näiteks arvestada, millised oleksid alternatiivsed võimalused, kas teine pool oleks tüüptingimuse kasutaja konkurentidega pidanud samasuguse tingimusega nõustuma. 18 2-23-15471 Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud, et kokkulepitud viivisemäär on kõrgem teiste turul samal tegevusalal tegutsevate ettevõtjate poolt tavapäraselt kokkulepitavatest viivisemääradest. Seega ei saa asuda seisukohale, et viivisekokkulepe oleks erandlik. Viivisemäär ei ole seadusega vastuolus. Kostja I ei olnud tarbija, kelle puhul saab eeldada, et viivisemäär, mis ületab seadusejärgset määra mitu korda, oleks koheselt tühine. Kohtu arvates ei ole seega viivis võlgnevuselt 0,3% päevas ebamõistlikult suur äriühingute vahelises lepingus ega seetõttu

§ 42lg 3 p 5, § 45 järgi võlgnikku kahjustav ja tühine.

Kostja II puhul on hageja esitanud nõude seadusjärgses määras. Kohus juhib ka tähelepanu, et kokkulepet viivisemäära kohta ei saa lugeda

§ 42

lg 3 p 5 järgi tühiseks isegi siis, kui tegemist on tüüptingimusega (vt ka RKTKo 3-2-1-5-13 p-d 48-49, RKTKo 21817536 p 17). Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul saaks viivist nõuda vaid seadusjärgses määras või kolmekordses seadusjärgses määras.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus.
2. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
3. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 5000 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 5000 eurot.
4. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 5000 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 33. Ts

MS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva, kohtunik 19