← Eesti

2-23-5736/34

Obsah (4)§ 101§ 116§ 102§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2025, Tallinn Kohtuasja

§ 101). 2-23-5736 2.3.

Välja mõista V.T-lt G.G ülalpidamiseks igakuine elatis alates 14.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 24.01.2029 summas 260,33 eurot (249,78 eurot baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust. 2.4. Välja mõista V.T-lt W.G kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 23.12.2022– 13.04.2023 eest kogusummas 609,84 eurot (

§ 101). 2.5.

Välja mõista V.T-lt W.G ülalpidamiseks igakuine elatis alates 14.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 11.07.2031 summas 221,28 eurot (249,78 eurot baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 15% vastavalt

§ 101lg-le 7, mis muutub iga aasta 01.

aprillil (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust. 2.

  1. Elatis tasutakse iga kuu eest ette
  2. kuupäevaks H.I arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX märkides maksekorralduse selgitusse „elatis“. 2.
  3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 164 lg 1).
  4. Rahuldada V.T apellatsioonkaebus osaliselt.
  5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  6. G.G (hageja I) ja W.G (hageja II) esitasid 14.04.2023 Harju Maakohtule V.T (kostja) vastu hagi, milles palusid välja mõista elatise seaduses ettenähtud miinimumsummas, mida indekseeritakse iga aasta vastavalt kehtivale perekonnaseaduse (

) §-le

  1. Samuti palusid hagejad välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest hagejale I kogusummas 835,24 eurot ja hagejale II kogusummas 709,95 eurot. Hagejad leidsid, et viibivad kostjaga koos alla 7 päeva kuus. Hagejad palusid menetluskulud jaotada vastavalt seadusele. 2 2-23-5736 Kostja vastuväited
  2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda. Alternatiivselt jätta hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude osas ning mõista välja hagejate kasuks elatis vastavalt nende vajadustele. Hagejad ei ole enda ühe kuu vajadusi tõendanud. Kostja annab hagejatele vahetult ülalpidamist, nt tasub sidekulud. Elatisnõudest tuleb maha arvestada ka sotsiaaltoetused. Hagejad ei ole tagasiulatuva elatise nõude osas esitanud selgitusi ega tõendeid, mida nad on varem teinud elatise nõudmiseks. Hagejad viibivad kostjaga koos 6,5–7,41 päeva kuus. Maakohtu otsus ja põhjendused
  3. Harju Maakohus rahuldas 28.02.2025 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest kogusummas 825,28 eurot ning igakuise elatise alates 14.04.2023 kuni hageja I täisealiseks saamiseni, s.o 24.01.2029 summas 260,33 eurot (249,78 eurot baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
  4. aprillil (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust. Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest kogusummas 701,49 eurot ning igakuise elatise alates 14.04.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni, s.o 11.07.2031 summas 221,28 eurot (249,78 eurot baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest ) – 15% vastavalt

§ 101lg-le 7, mis muutub iga aasta 01.

aprillil (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust. Maakohus määras, et elatis tasutakse iga kuu eest ette

  1. kuupäevaks H.I arvelduskontole. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud vaidlust selles, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning hagejad elavad emaga. Vaidlus on selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist hagetavas summas ning kas esineb alus elatise vähendamiseks.
  3. Maakohus oli seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda viidates Riigikohtu selgitustele tõendamiskohustuse osas (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejatel vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Maakohus tuvastas, et hagejate ema töötasu on 2300 eurot kuus (dtl 175) ning isa töötasu on keskmiselt 2818–3710 eurot kuus (dtl 111) ning leidis, et kostja on võimeline tasuma hagejatele elatist miinimumsummas.
  4. Maakohus leidis, et kostja poolt hagejate sidekuludega ei ole võimalik arvestada, kuna kostja ei ole välja toonud, mis summas ta igakuiselt hagejate eest sidekulusid tasub. Kostja on esitanud kohtule Telia Eesti AS paketi väljavõtte, millest nähtub, et kõikide sideteenuste kuutasu on kokku 75,49 eurot (dtl 35, 37, 109).
  5. Maakohus tuvastas, et kuni 17.04.2024 ei olnud pooltel kehtivat suhtluskorda ning alates 18.04.2024 kehtib pooltele kohtu poolt määratud suhtluskord, millise kohaselt viibib kostja 3 2-23-5736 hagejatega kokku keskmiselt 6 päeva kuus. Maakohus selgitas oma arvestust järgnevalt. Kuus on kokku 4 nädalat, seega viibides iga paaris nädala nädalavahetusel reede õhtust kuni pühapäeva kella 17.00-ni kostjaga, teeb see ühes kuus kokku 4 päeva (2x2). Paaris aastatel veedab kostja suusa- ja sügisvaheaja koos hagejatega, mis teeb kokku 14 päeva (7+7) ning paaritutel aastatel üksnes kevadvaheaja, mis teeb 7 päeva. Jõuluvaheaja veedab kostja hagejatega paaris aastatel 2 nädalat ja paaritutel aastatel 1 nädala (jõuluvaheaeg kestab alates
  6. a 3 nädalat). Seega tuleb vaheaegade osas aasta peale ära jagada paaris aastatel 28 päeva (14+14). Paaritutel aastatel 14 päeva (7+7). Suvekuudel viibib kostja hagejatega paaris aastatel juulis 2 nädalat (14 päeva) ja augustikuu teise täisnädala (7 päeva). Paaritutel aastatel juulis 2 nädalat (14 päeva) ja augustis kuu esimese täisnädala (7 päeva). Seega viibib suvevaheajal kostja hagejatega nii paaris aastatel kui ka paaritutel aastatel kokku 21 päeva (14+7). 7.
  7. Maakohus leidis, et isa sünnipäeva päeva ei saa arvestada lisapäevana, kuivõrd suhtluskorra määruse kohaselt viibivad hagejad koolipäeval kostjaga üksnes mõned tunnid. Samuti ei ole võimalik lisapäeva arvestada selle järgi, kui kostja sünnipäev langeb nädalavahetusele, mida lapsed suhtluskorra järgi ei veedaks kostjaga, kuid siiski veedavad täiendavalt nädalavahetuse ning seda nädalavahetust ei asendata, kuivõrd sama kord kehtib ka hagejate ema puhul, s.o võrdselt mõlema vanema puhul. Samuti ei saa arvestada lisapäevaga isadepäeval, kuivõrd sellisel juhul vahetavad vanemad nädalavahetused ära. 7.
  8. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et hagejad veedavad kostjaga koos paaris aastatel 5,52 päeva kuus (4 + 28 + 21 = 53 x 12 (kuud) : 100 = 6,36) ning paaritutel aastatel 4,68 päeva kuus (4 + 14 + 21 = 39 x 12 (kuud) : 100) = 4,68). Kokkuvõttes teeb see keskmiselt 6 päeva kuus (6,36 + 4,68 = 11,4 : 2 = 5,52). 7.
  9. Maakohus selgitas täiendavalt, et ei nõustu kostja arvutustega, mille järgi hagejad viibisid näiteks
  10. a kostjaga koos 7,41 päeva kuus (dtl 209–210). Esiteks on kostja arvutanud nädalavahetused paaritu nädala järgi. Suhtluskord näeb aga ette, et hagejad veedavad isaga iga paaris nädala vahetuse. Seega on hagejad kostjaga koos aprillis
  11. a mitte 19.04–21.04, vaid 26.04–28.04 (kokku 2p), mais 10.05–12.05, 24.05–26.05, mis on ka isa sünnipäeva nädal (kokku 4p), juunis 14.06–16.06, 28.06–30.06 (kokku 4p), juulis 15.07–28.07 (kokku 14p), augustis 12.08–18.08 (kokku 7p), septembris 06.09–08.09, 27.09–29.09 (kokku 4p), oktoobris 04.10–06.10, 18.10–20.10, sügisvaheaeg 21.10–27.10 (kokku 11p), november 01.11–03.11, 08.11–10.11, 22.11–24.11 (kokku 6p), detsember 06.12–08.12, 20.12–22.12, 29.12–30.12 (kokku 7p). Seega
  12. a perioodil 18.04.2024-31.12.2024 viibisid hagejad suhtluskorra järgi kostjaga koos 59 päeva. Selle perioodi peale teeb see kokku 5 päeva kuus (kuivõrd suhtluskord jõustus ja hakkas kehtima alates 18.04.2024, siis ei saa arvutamise aluseks võtta 12 kuud, vaid 8,5 kuud (18.04-31.12), mis teeb 59 x 8,5 (kuud) : 100 = 5,01 päeva). Eeltoodust tulenevalt puudub alus elatise vähendamiseks. 7.
  13. Maakohus selgitas, et lapsetoetus on elatise miinimumsummast maha arvutatud automaatselt. Seega pole võimalik miinimumsummast lapsetoetust enam maha arvata. 7.
  14. Maakohus leidis, et elatisraha kandmine alaealise kontole ei ole kooskõlas kohtupraktikaga ning see ei ole ülalpidamise kohustuse täitmine. Seega kostja poolt hagejate pangakontodele saadetud raha ei ole ülalpidamise andmine ning maakohus sellega ei arvestanud.
  15. Seega asus maakohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on edasiulatuva elatise nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejatele tuleb elatis välja mõista alates 4 2-23-5736 14.04.2023 vastavalt elatiskalkulaatorile.

§-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale 9. Maakohus leidis hagejate tagasiulatuva elatise nõude osas järgmist. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole kostja elatist hagejale tasunud ning kohus on otsuse p-s 17 leidnud, et kostja majanduslik olukord võimaldab tal ülalpidamiskohustust täita. Seega tuli elatis välja mõista ka tagasiulatuvalt. Perioodil 23.12.2022–13.04.2023 puudus poolte vahel kehtiv suhtluskord. Tagasiulatuva elatise perioodi 23.12.2023–31.12.2023 ajal oli seadusjärgne elatise miinimummäär 225,64 eurot, perioodil 01.01.2024–31.03.2024 215,64 eurot ning alates 01.04.2024 260,33 eurot. Seega, kuivõrd hagejad on palunud tagasiulatuva elatise välja mõista miinimumsummas, siis tuleb perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest hagejale I välja mõista tagasiulatuv elatis kogusummas 825,28 eurot ja hagejale II kogusummas 701,49 eurot (

§ 101lg 7). 10. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse alljärgnevalt:         jätta hageja I tagasiulatuva elatise nõue summas 835,24 eurot täies ulatuses rahuldamata; jätta hageja I jooksva elatise hagi rahuldamata kuni suhtluskorra jõustumiseni 16.04.2024; jätta hageja I jooksva elatise hagi osaliselt rahuldamata ning mõista kostjalt välja elatis hageja I kasuks alates suhtluskorra jõustumisest 16.04.
  3. a elatise suuruseks määrata

§ 101

lg 2–7 alusel muutuva suurusena arvestades ümberarvestuse aluseks, et hageja I viibis kostjaga igas kuus keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva ning et kostja tasub igakuiselt vahetuid kulusid summas 18,33 eurot; jätta hageja I jooksva elatise hagi osaliselt rahuldamata ning mõista kostjalt välja elatis hageja I kasuks alates 01.01.2025

§ 101

lg 2–7 alusel muutuva suurusena arvestades ümberarvestuse aluseks, et paaritul aastal veedab hageja I kostjaga aprillis 9 päeva, mais 8 päeva, juulis 14 päeva, augustis 9 päeva ja detsembris 10 päeva ning paaris aastal veebruaris 11 päeva, mais 8 päeva, juulis 14 päeva, augustis 9 päeva ja oktoobris 11 päeva; jätta hageja II tagasiulatuva elatise nõue summas 709,95 eurot täies ulatuses rahuldamata; jätta hageja II jooksva elatise hagi rahuldamata kuni suhtluskorra jõustumiseni 16.04.2024; jätta hageja II jooksva elatise hagi osaliselt rahuldamata ning mõista kostja välja elatis hageja II kasuks alates suhtluskorra jõustumisest 16.04.2024. 2024. a elatise suuruseks määrata

§ 101

lg 2–7 alusel muutuva suurusena arvestades ümberarvestuse aluseks, et hageja II viibis kostjaga igas kuus keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva ning et kostja tasub igakuiselt vahetuid kulusid summas 18,33 eurot; jätta hageja II jooksva elatise hagi osaliselt rahuldamata ning mõista kostjalt välja elatis hageja II kasuks alates 01.01.2025

§ 101

lg 2–7 alusel muutuva suurusena arvestades ümberarvestuse aluseks, et paaritul aastal veedab hageja II kostjaga aprillis 9 päeva, mais 8 päeva, juulis 14 päeva, augustis 9 päeva ja detsembris 10 päeva ning 5 2-23-5736 paaris aastal veebruaris 11 päeva, mais 8 päeva, juulis 14 päeva, augustis 9 päeva ja oktoobris 11 päeva;  jätta kõik menetluskulud H.I kanda. 12. Apellatsioonkaebuse kohaselt puudub esiteks hagejatel kostja vastu tagasiulatuva elatise nõue. Käesolevas vaidluses ei ole hagejad tõendanud, et nad on nõudnud kostjalt

§-s 101 sätestatud ulatuses elatise maksmist varem kui 01.02.2023. Hagejad on esitanud H.I 01.02.2023, 01.03.2023 ja 03.04.2023 e-kirjad kostjale, mille kohaselt nõuab hagejate ema kostjalt elatise tasumist seaduses sätestatud määras. Arvestades, et

§-s 101 sätestatud määras elatise nõudmine on tõendatud alates 01.02.2023 ja hagi esitati 14.04.2023, siis on tõendamata, et hagejad nõudsid aasta jooksul enne hagi esitamist kostjalt

§-s 101 sätestatud määras elatise tasumist. Kuna tõendatud on elatise nõudmine vahetult enne hagiavalduse esitamist, siis tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Arvestada tuleks ka seda, et 01.03.2023 palus kostja hagejate emalt võimalust hagejal nende koju naasta ning võimalust hagejate ülalpidamises osaleda vahetult nii nagu kostja tegi seda vanemate kooselu ajal. 12.

  1. Kohtupraktikas on selgitatud, et tagasiulatuvalt elatise nõudmisel tuleb lapse toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid hinnata (RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud kohtupraktika). Hagejad ei ole selgitanud ega tõendanud, millised olid nende vajadused tagasiulatuva elatise nõude perioodil. Nimetatud asjaolu ei ole käsitletud ka maakohtu lahendis. Tagasiulatuvalt ei saa nõuda tõendamata kulude hüvitamist ning ka hagi esitamisest alates peaksid olema teada eeldatavad hagejate vajadused. Kõigepealt tuleb kindlaks teha hagejate mõistlikud vajadused ning seejärel määrata kindlaks kulutuste põhjendatud suurus. Lõpuks tuleks arvestada kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit ning otsustada, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma. 12.
  2. Samuti ei ole maakohus arvestanud kostja esitatud vastuväitega, et hagejate ema tekitas teadlikult elatise nõude olukorra, kui läks vanemate ühisest elukohast koos hagejatega
  3. a jõulude ajaks oma ema juurde ja ei naasnud koju tagasi ka hagejate koolivaheaja lõppedes, kuigi kostja ootas hagejaid koju. Sellest ajast alates on hagejate ema takistanud kostjal

§ 116

tuleneva kohustuse täitmist hoolitseda oma alaealiste laste eest ning lastega vahetult suhelda, sh kostjal osaleda laste kulude vahetus kandmises nii nagu kostja oli seda senini teinud. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-35-16 selgitanud, et põhjendamatu oleks tagasiulatuva elatise väljanõudmine olukorras, kus ema on kahjustanud isa ja laste suhet, sh ei ole nõus sõlmima isaga kokkulepet isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramiseks, mille alusel oleks saanud isa kanda laste kulusid vahetult. Maakohtu otsusest ei nähtu mitte ühtegi selgitust ega põhistust, miks maakohus ei arvestanud kostja vastuväidetega laste tagasiulatuva elatise osas. 12.

  1. Kostja peab oluliseks märkida, et kostja tasus (sh teeb seda tänase päevani) laste telefoniga seotud kulusid summas 36,66 eurot (helistamisega seotud kulu lapse kohta 5 eurot + internet 50 eurot jagatud kasutajate arvuga 3 = 13,33 eurot ehk kokku 18,33 lapse kohta ja kaks last kokku 36,66 eurot). Tegemist on vahetu kuluga, mida kostja tasus tagasiulatuva elatise perioodil ning mida hagejad ei vaidlustanud. Seega on maakohus põhjendamatult jätnud arvestamata kostja poolt vahetult kantud kuludega ning mõistnud hagejate kasuks välja elatise ka kulude osas, mida kostja vahetult tasus. 6 2-23-5736 12.
  2. Maakohtu menetluse ajal ei arutatud samuti kordagi kostja kohustusi, millest oleks maakohtul olnud võimalik järeldada, et kostja majanduslik olukord võimaldab tagasiulatuvat elatist tasuda maakohtu poolt välja mõistetud ulatuses.
  3. Teiseks puudub hagejatel kostja vastu elatise nõue hagiavalduses märgitud ulatuses. Vaidlustatud otsuse p-s 23 on maakohus avaldanud, et hagejad viibivad suhtluskorra alusel kostjaga keskmiselt 6 päeva kuus ning toonud p-des 24–30 välja enda arvestuse aluse. Kostja maakohtu arvestusega ei nõustu, sest see ei ole kooskõlas ühes kalendriaastas olevate nädalatega ega ka kehtiva suhtluskorraga. Maakohtu arvestuse järgi peaks ühes aastas olema 48 nädalat, mitte 52 nädalat nagu kalendriaasta tegelikkuses ette näeb. Kostja tõi välja enda arvestuse aastatel 2024–
  4. Kostja leidis, et keskmine päevade arvestus
  5. a (8,5 kuu jooksul ehk 16.04.2024–31.12.2024) on 7,41 ööpäeva,
  6. a 6,66 ööpäeva ja
  7. a 6,5 ööpäeva. 13.
  8. Kostja leiab, et

näeb ette, et mõlemad vanemad osalevad lapse ülalpidamises proportsionaalselt oma majanduslike võimaluste ja laste vajadustega. Kui laps viibib märkimisväärse osa ajast isa juures, tuleb ka elatisse suhtuda paindlikult. Keskmise summana aasta lõikes arvutatud elatis ei peegelda adekvaatselt tegelikku kulude jaotust. Maakohtu otsusest ei nähtu mitte ühtegi põhjendust, kuidas on õiguspärane, et kostja tasub igakuiselt miinimummääras elatist, sh kuude eest, kus hagejad viibivad üle 7 päeva kostjaga või on üldse 50% ajast kostjaga. Jooksva elatise määramisel tuleb arvestada, et hagejad viibivad kostja juures proportsionaalselt suurema osa ajast paaris ja paaritutel aastatel erinevalt, mistõttu ei kajasta ühesugune igakuine elatis õiglaselt vanemate tegelikke panuseid ning paneb kostjale suurema ülalpidamise koormuse kui emale – selline ülalpidamise koormuse jaotus ei ole õiguspärane ega ka põhjendatud. 13.2. Seadus ja kohtupraktika võimaldavad elatise muutuvas summas kindlaks määramist nii nagu isa on taotlenud. Käesoleval juhul on oluline märkida kohtulahendisse kuud, millal tuleb arvestada

§ 101

lg-t 6 – lähtudes suhtluskorrast peaks elatise ümberarvutuse tegema paaritul aastal aprillis (9 päeva), mais (8 päeva), juulis (14 päeva), augustis (9 päeva) ja detsembris (10 päeva) ning paaris aastal veebruaris (11 päeva), mais (8 päeva), juulis (14 päeva), augustis (9 päeva) ja oktoobris (11 päeva). Nendel perioodidel katab kostja hagejate igapäevased kulud vahetult ja suuremas mahus. Selliselt ei teki olukord, kus kostja maksaks sama summat ka siis, kui hagejad on tema juures pool kuust ja sellega seonduvad kulud on mitu korda suuremad. Vastustaja seisukoht

  1. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks elatise perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest tagasiulatuvalt 733,63 eurot ületavas osas ning hageja II kasuks elatise perioodi 23.12.2022– 13.04.2023 eest tagasiulatuvalt 609,84 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatise perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest tagasiulatuvalt kogusummas 733,63 eurot ning hageja II 7 2-23-5736 kasuks elatise perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest tagasiulatuvalt kogusummas 609,84 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  3. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna.
  4. Kostja leiab esmalt, et hagejatel puudub kostja vastu tagasiulatuva elatise nõue, sest hagejad ei ole tõendanud, et nad on nõudnud kostjalt

-s 101 sätestatud ulatuse elatise maksmist varem kui 01.02.2023 ning seda, millised olid nende vajadused tagasiulatuva elatise nõude perioodil. Lisaks ei ole maakohus arvestanud isa vastuväitega, et ema tekitas teadlikult elatise nõude olukorra ega arvestanud tagasiulatuvast elatisest maha hagejate telefoni ja Internetiga seotud kulusid (18,33 eurot lapse kohta kuus). Ringkonnakohus märgib eeltoodu osas järgnevat. 17.1. Riigikohtu kujundatud praktikas ei ole tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks asjaolu, et sellele eelneva aasta jooksul oleks elatist kohtuväliselt nõutud (RKTKo 27.10.2021, 2-1918082, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellest tulenevalt ei ole võimalik järeldada, et hagejate tagasiulatuva elatise nõue oleks käesoleval juhul enne 01.02.2023 e-kirja saatmist välistatud (dtl 9). Oluline on, et elatise maksmise kohustust on rikutud. Ringkonnakohus leiab, arvestades kostja eelnevalt maakohtu poolt tuvastatud sissetulekute suurust, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei ole kostjale ka ebamõistlikult koormav. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13; 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 14). Ringkonnakohus märgib, et ka tagasiulatuvat elatist nõuti miinimummääras ja kostja ei ole esile toonud, et tema sissetulekute suurus polnuks aasta jooksul enne hagejate kohtusse pöördumist praegusega võrreldaval tasemel (dtl 111). Seega on asjakohatud kostja väited, et menetluses oleks pidanud arutama kostja kohustusi, millest oleks võimalik järeldada, kas kostja majanduslik olukord võimaldab tagasiulatuvat elatist miinimummääras tasuda. Seejuures ei toonud kostja kohtu ette oma kohustustega seotud asjaolusid, mida tuleks tema hinnangul arvestada, et hinnata, kas tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse täitmine on kostjale ebamõistlikult koormav (dtl 246, p 2.2.8, dtl 281 ajamärge 01:30:17–01:32:15). Lisaks peab kostja kasutama

§ 102lg 2 järgi enda vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kostja välja toodud Riigikohtu praktikast (RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16) ei tulene kostja viidatud tõlgendust, mis välistaks hagejate tagasiulatuva elatise nõude (dtl 246, p 2.2.6). Seega ei anna kolleegiumi hinnangul eeltoodud väited alust jätta hagejate tagasiulatuva elatise nõuet rahuldamata. 17.

  1. Ringkonnakohus leiab aga, et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb praegusel juhul arvestada, et kostja on tasunud hagejate sidekulusid. Kostja on apellatsioonkaebuses välja toonud, et hagejate telefoniga seotud kulud on kuus kokku 36,66 eurot, millest helistamisega seotud kulu ühe lapse kohta on 5 eurot kuus ning Internetiga seotud kulu ühe lapse kohta 13,33 eurot kuus. Pooled ei vaidle, et kostja on igakuiselt 18,33 eurot lapse kohta telefoni- ja Internetikulusid kandnud (dtl 280, ajamärge 01:17:31). Seega on põhjendatud arvestada hagejatele välja mõistetud tagasiulatuvast elatisest maha kostja kantud sidekulud kuni 8 2-23-5736 hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 13.04.
  2. Kolleegiumi hinnangul ei saa aga sidekulude tasumist elatisena arvesse võtta pärast hagiavalduse esitamist. Hagejad on hagiavalduse esitamisel nõudnud ülalpidamise andmist rahas (

§ 100

lg 1), mistõttu ei ole võimalik sellest järeldada, et sellisel viisil ülalpidamise vahetu andmisega on hagejad nõustunud. Hagejad on kinnitanud, et võiksid neid kulutusi ise selguse huvides edasi kanda (dtl 280, ajamärge 01:17:55). Selliselt tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest kogusummas 733,63 eurot (825,28 – 91,65 [5 x 18,33]) ning hageja II kasuks 609,84 eurot (701,49 – 91,65 [5 x 18,33]). 18. Teiseks leiab kostja, et hagejatel puudub kostja vastu jooksva elatise nõue hagiavalduses märgitud ulatuses, sest maakohus eksis isa ja laste suhtlemise korra järgse ööpäevade arvutamisel ning pidi kohaldama

§ 101lg-t 6 kuus veedetud ööpäevade arvust lähtuvalt.

Kostja hinnangul viibivad hagejad kostjaga

  1. a keskmiselt 7,41 ööpäeva,
  2. a keskmiselt 6,66 ööpäeva ja
  3. a keskmiselt 6,5 ööpäeva (dtl 247–255). 18.
  4. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et maakohus on osaliselt eksinud 18.04.2024 suhtluskorrast lähtuvalt arvutuste tegemisel. Maakohus on lähtunud arvutuste tegemisel sellest, et igas kalendrikuus on kokku 4 nädalat, mis ei ole täpne. Kalendriaastas on kokku 52 nädalat, kuid maakohtu arvutuste kohaselt oleks kalendriaastas kokku 48 nädalat (4x12). Samas ei ole maakohus eksinud vaheaegadega seonduvate arvutuste ega ka sellega, kui jättis isa sünnipäeva päeva ning isadepäevaga lisapäevana arvestamata. Ringkonnakohus nõustub vastavate maakohtu põhjendustega ega korda neid. Kuivõrd maakohus on osaliselt eksinud

§ 101

lg 6 kohaldamiseks vajalike arvutuste tegemisel, siis muudab ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. 18.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul on õiglane võtta lähtuvalt 18.04.2024 suhtluskorrast arvutuse aluseks
  2. a ja
  3. a ning leida paaris- ja paaritu aasta keskmine ööpäevade arv, mille veedavad hagejad kostjaga. Selliselt veedavad hagejad kostjaga koos paarisaastatel 78 ööpäeva (jaanuaris 4 ööpäeva + veebruaris 11 ööpäeva + märtsis 4 ööpäeva + aprillis 2 ööpäeva + mais 6 ööpäeva + juunis 4 ööpäeva + juulis 14 ööpäeva + augustis 9 ööpäeva + septembris 4 ööpäeva + oktoobris 11 ööpäeva + novembris 4 ööpäeva + detsembris 5 ööpäeva), s.o keskmiselt ühes kuus 6,5 ööpäeva (78/12) ning paaritutel aastatel 83 ööpäeva (jaanuaris 9 ööpäeva + veebruaris 4 ööpäeva + märtsis 4 ööpäeva + aprillis 9 ööpäeva + mais 6 ööpäeva + juunis 4 ööpäeva + juulis 14 ööpäeva + augustis 9 ööpäeva + septembris 4 ööpäeva + oktoobris 4 ööpäeva + novembris 6 ööpäeva + detsembris 10 ööpäeva), s.o keskmiselt ühes kuus 6,92 ööpäeva (83/12). Seega viibivad hagejad kostjaga aasta jooksul keskmiselt 6,71 ööpäeva kuus ([6,5 + 6,92] / 2). 18.
  4. Järelikult ei ole praegusel juhul täidetud

§ 101

lg-s 6 sätestatud eeldused elatise summa vähendamiseks proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale ega ole kooskõlas

§ 101lg-st 6 tuleneva põhimõttega ja seda kinnitava kohtupraktikaga.

18.

  1. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus hagi täielikult rahuldas ning mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest 733,63 eurot ületavas osas ning hageja II kasuks elatise perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest tagasiulatuvalt 609,84 eurot ületavas osas ning teha uus otsus, millega rahuldatakse hagi osaliselt, mõistetakse kostjalt hageja I kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest kogusummas 733,63 eurot ning hageja II kasuks 609,84 eurot. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks. 9 2-23-5736 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.