Obsah (16)

§ 663§ 657§ 199§ 654§ 618§ 477§ 200§ 291§ 6186§ 696§ 172§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-5016 Kohtuasi X avald

) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna kohus rahuldas avalduse osaliselt ja määras juurdepääsutee kasutamise tingimused kindlaks selliselt, nagu puudutatud isikud seda soovisid, mistõttu on lahend tehtud kõigi menetlusosaliste huvides, mitte üksnes avaldaja huvides. Määruskaebus

1. Puudutatud isikud I ja II esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, alternatiivselt rahuldada avaldus selliselt, et määrata avaldajale juurdepääs üle Mere tee 2 või Mere tee 6 kinnisasja, alternatiivselt määrata juurdepääs üle puudutatud isikutele I ja II kuuluva Tiina kinnisasja kuni olemasoleva Mere teele lähima sissesõidu võimaluseni Mere tee 4 kinnisasjale. Menetluskulud paluvad puudutatud isikud I ja II jätta kõigis kohtuastmetes avaldaja kanda. 5.
2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud menetlusõiguse norme rikkudes menetlusse kaasamata lähiümbruse teiste kinnisasjade omanikud. Puudutatud isikud I ja II juhtisid sellele maakohtu menetluses ka tähelepanu, kuid maakohus sellega ei arvestanud. Maakohus oleks 6 2-22-5016 pidanud kaasama menetlusse Eva, Tara tee, Mere tee 2, Mere tee 6 ja Mere tee kinnistute omanikud. Maakohus oleks pidanud omal algatusel kaaluma kõiki juurdepääsu variante, kaasama puudutatud isikutena menetlusse kõik avaldaja kinnistuga piirnevate kinnistute omanikud ning kõikidest maakorralduslikest juurdepääsu variantidest diskretsiooniõiguse alusel valima kõige sobivama sõltumata sellest, millist juurdepääsu avaldaja soovis. 5.
3. Maakohus on rikkunud materiaalõiguse norme, kui määras avaldaja kasuks kaks juurdepääsu. Asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid avaldajale täiendava juurdepääsu määramist. 5.
4. Maakohus jättis tähelepanuta puudutatud isikute I ja II olulised väited ja tõendid, millega arvestamisel oleks tulnud teha teistsugune lahend. Puudutatud isikud I ja II tõid menetluses esile, et vastupidiselt avaldaja väidetele näeb kehtiv detailplaneering ette planeeritava reovee kogumismahuti asukohaks avaldaja kinnistul maakohtu määratud esimese (st Mere teele lähema), mitte aga teise (st Mere teest kaugema) juurdepääsu vahetusse lähedusse. Avaldaja väide selle kohta, et maapinna kalle takistab selles osas detailplaneeringut järgimast, ei puutu asjasse. Kui avaldaja tahab reovee kogumismahuti ehitada maakohtu määratud teise juurdepääsukoha lähedale, peab ta esmalt saavutama olemasoleva detailplaneeringu muutmise. Detailplaneering ei näe ette biopuhastit, vaid reovee kogumismahuti. Lisaks väitsid puudutatud isikud I ja II maakohtu menetluses, et avaldaja nõutud teine sissepääs on piiratud nähtavusega, mistõttu ei ole seal ristmikul tagatud liiklusohutus. Merepoolsete kinnistute omanikud sõidavad seda teed mööda otse, kuid avaldaja soovib ristmikult paremale pöörata (tema kinnistuni on ristmikult ca 20–30 meetrit). Ühtlasi vajavad puudutatud isikud I ja II avaldaja kinnisasjale maakohtu määrusega määratud merepoolset juurdepääsu lume ladustamiseks. 5.
5. Maakohtu läbiviidud paikvaatlus ja selle protokoll ei vasta nõuetele. 5.
6. Puudutatud isikud I ja II paluvad jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda, kuna avaldaja pöördus kohtusse tarbetult. Puudutatud isikud I ja II tegid avaldajaga koostööd ning avaldaja teadis, millise asja ta omandas ning millised üldplaneeringu ja detailplaneeringu tingimused omandatud maatükil juba kehtisid. Kuna puudutatud isikud I ja II on alati koostööks valmis olnud, tuleb seda arvestada menetluskulude jaotamisel. Samuti omab tähtsust, et avaldaja pöördus kohtusse sootuks teiste nõuetega, mida kohtumenetlusele eelnevalt soovis. Seetõttu määras maakohus avaldajale põhjendamatult teise juurdepääsu põhjusel, et avaldaja vajab seda reovee kogumismahuti tühjendamiseks. Menetlusosaliste seisukohad
7. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isikute I ja II kanda.
8. Haapsalu linn (Haapsalu Linnavalitsuse kaudu) leiab, et vaidlustatud määrus on õiguspärane ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. Puudutatud isikud I ja II esitasid täiendavad seisukohad ja tõendid 04.04.2024, 21.08.2024 ja 15.09.
2. 7 2-22-5016 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

11. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni lahendamata taotlused. Puudutatud isikud I ja II esitasid määruskaebusega Haapsalu Linnavalitsuse 04.07.2022 esitatud kaardile (vt dtl 83) tehtud märkused, mille palusid võtta juurde seletusena (dtl 330,

§ 199lg 1 p 4).

Ringkonnakohus võtab selle dokumendi seletusena asja materjalide juurde. Puudutatud isikud esitasid määruskaebemenetluses tõendid 04.04.2024 ja 21.08.

1. 04.04.2024 esitatud tõendite (dtl 367–386) puhul on tegemist dokumentidega, mis on juba toimikus olemas (detailplaneeringu joonis dtl 31, üksikelamu projekt 04.11.2020 dtl 249–265, üksikelamu asendiplaan dtl 261 ja digitaalselt ümber kujundatud plaan dtl 43). Puudub vajadus nende tõendite korduvaks vastuvõtmiseks. 21.08.2024 esitasid puudutatud isikud I ja II uued tõendid seoses sellega, et juurdepääs tuleks määrata mujalt kui nende kinnisasjalt ning et kuni merepoolse mahasõiduni juurdepääsu määramine ei ole põhjendatud. Lisana 2 esitatud „Haapsalu Linnavalitsuse 04.07.2022 esitatud alternatiivne juurdepääsutee asukoht Mere tee 4 kinnisasjale“ (dtl 401) on toimikus juba olemas (dtl 88), samuti on lisana 5 esitatud „ajalooline kaart“ (dtl 404) juba toimikus olemas (dtl 84). Puudub vajadus nende tõendite korduvaks vastuvõtmiseks. Avaldaja vaidles 21.08.2024 esitatud tõendite vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus nõustub, et 21.08.2024 seisukoha lisad 1, 3 ja 4 (dtl 400, 402, 403) on esitatud hilinenult. Ringkonnakohus andis 20.06.2024 kirjaga tähtaja kompromissiläbirääkimisteks, mitte uute tõendite esitamiseks. Puudutatud isikute I ja II esitatud tõendid olid olemas juba maakohtu menetluse ajal, samuti määruskaebuse esitamise ajal ning kuigi puudutatud isikud I ja II tuginesid juba määruskaebuses sellele, et juurdepääs tulnuks määrata mujalt või teistmoodi, nimetatud tõendeid määruskaebusega ei esitatud ega põhjendatud, miks neid ei saanud varem esitada. Seetõttu keeldub ringkonnakohus nii 04.04.2024 kui ka 21.08.2024 esitatud tõendite vastuvõtmisest. Kuna tõendid, mille vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldub, esitati elektrooniliselt, ei ole vaja neid tagastada, kuid kohus eemaldab tõendid toimikust.
2. Maakohus rahuldas vaidlustatud määrusega avalduse ning määras juurdepääsu avaldaja kinnisasjale avalikult kasutatavale teelt üle puudutatud isikutele I ja II kuuluva Tiina kinnisasja.
3. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt RKTKm 04.03.2020, 2-17-12857, p 15).
4. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult avalduse osaliselt rahuldanud ja ei ole seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega hinnatud selgelt ebaõigesti tõendeid. Kolleegium nõustub

§ 654lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 15. Määruskaebuse kohaselt tuleks tsiviilasi saata tagasi maakohtule, kuna maakohus ei kaasanud menetlusse kõiki asjast puudutatud isikuid. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 8 2-22-5016 15.1.

§ 618

² lg 1 sätestab, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjas on menetlusosalised avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Iseenesest viitavad puudutatud isikud I ja II õigesti Riigikohtu praktikale, mille kohaselt tuleb menetlusse kaasata kõik kinnisasjade omanikud, üle kelle kinnisasjade võiks avaldaja kinnisasjale juurdepääs kõne alla tulla. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjades peab kohus sisuliselt kaaluma kõiki mõistlikult võimalikke alternatiivseid juurdepääsu määramise võimalusi avaldaja kinnisasjale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks ning juhul, kui menetluses osalev puudutatud isik on taotlenud alternatiivse juurdepääsu võimaluse kaalumist, tuleb kohtul kas kaasata alternatiivsest juurdepääsust puudutatud kinnisasjade omanikud menetlusse või vähemalt sisuliselt põhjendada, miks kohus leiab, et puudutatud isiku kohtu ette toodud alternatiivsed juurdepääsu loomise võimalused ei tule kõne alla (vt nt RKTKm 01.06.2022, 2-19-20416, p 13). 15.2. Praeguses asjas tuleb arvesse võtta, et puudutatud isikud I ja II on läbivalt menetluses väitnud, et nad ei takista avaldaja kinnisasjale juurdepääsu üle enda kinnisasja ning et juurdepääsu võiks justnimelt Tiina kinnisasjalt määrata (dtl 126, 138, 140, 141, 142, 143, 148, 279). Puudutatud isikud I ja II ei taotlenud varasemalt alternatiivse juurdepääsu võimaluse kaalumist. Kuigi kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega (

§ 477

lg 5), on maakohus määruses nõuetekohaselt põhjendanud, miks ta ei kaasanud menetlusse teisi isikuid peale Tiina kinnisasja omanike ja kohaliku omavalitsuse. Haapsalu linn tõi 04.07.2022 esile, et kuigi maakorralduslikult on võimalik määrata avaldaja kinnisasjale juurdepääs ka üle Eva ja Tiina kinnisasja Tara teele, ei ole see maakorralduslikult siiski põhjendatud ning ei taga teedel ohutut liiklust, samuti ei ole selline maakasutus ja majandamine otstarbekas (dtl 81). Haapsalu linn leidis, et maakorralduslikult on põhjendatud Mere tee 4 kinnistu juurdepääsuteena detailplaneeringus planeeritud olemasolevat teed üle Mere tee ja Tiina kinnistute. Tiina maaüksuse detailplaneeringu järgi on Mere tee 4 kinnistule nähtud ette juurdepääs üle Tiina kinnisasja. Tiina kinnisasja omanikke esindas maakohtu menetluses alates 12.01.2023 sama professionaalne lepinguline esindaja, kes esitas puudutatud isikute I ja II nimel ka määruskaebuse ja määruskaebemenetluse dokumendid. Kogu esimese astme menetluse jooksul palusid puudutatud isikud I ja II ühel korral menetlusse kaasata üksnes Liina, Liisu, Tiiu, Liisi, Tiia, Liisa ja Eva kinnisasjade omanikud, kuna puudutatud isikute I ja II hinnangul oli see vajalik olukorras, kus juurdepääs määratakse vastuolus detailplaneeringuga, sest see puudutavat ka nende isikute õigusi (10.02.2023 vastus, dtl 143). Maakohus jättis 19.07.2023 määrusega nimetatud taotluse rahuldamata, seejuures menetlusõiguse norme rikkumata. Seda, et juurdepääs peaks kulgema üle ühegi eelnimetatud kinnistu, puudutatud isikud esile ei toonud. Määruskaebuses nimetatud Mere tee 2 ja Mere tee 6 kinnisasjadelt juurdepääsu määramist ei olnud maininud mitte ükski menetlusosaline ning nende isikute kaasamise küsimust maakohtu menetluses ei tõusetunud kordagi. 15.3. Olukorras, kus maakohtu menetluses ei vaielnud puudutatud isikud I ja II kordagi vastu sellele, et juurdepääs avaldaja kinnisasjale tuleks määrata üle Tiina kinnisasja (vaidlus oli üksnes selle üle, kust täpselt ja millised sissesõidud tuleks määrata, samuti kui lai peaks tee olema ja mis on juurdepääsu tasu), ei ole ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isikud I ja II kasutanud menetlusõigusi heauskselt, asudes alles määruskaebemenetluses väitma, et juurdepääsu ei oleks ikkagi tohtinud üle nende kinnisasja määrata, vaid oleks pidanud kaaluma alternatiivseid võimalusi. Menetlusosalise heausksus (

§ 200

lg-d 1 ja 2) hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et menetlusosaline teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (vt ka RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 23). Kuigi määruskaebusega võib esitada uusi asjaolusid, ei pea kolleegium võimalikuks avada uut vaidlust alles nüüd, mis tingiks asja 9 2-22-5016 uuesti maakohtule saatmise, uue paikvaatluste tegemise, täiendavate seisukohtade küsimise, asja uuesti arutamise ja täiendavate menetluskulude tekitamise. Nimetatud taotlus võib olla suunatud menetluse venitamisele, mida kohus ei saa menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt lubada (samuti

§ 200lg 2).

Kuni määruskaebuse esitamiseni ei olnud vaidlust selle üle, et juurdepääsu võiks üle Tiina kinnisasja määrata. 15.

1. Eelnevat arvestades puudub praegusel juhul alus saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks põhjusel, et puudutatud isikute I ja II arvates tulnuks menetlusse kaasata ka teiste kinnistute omanikud. Samuti ei ole seetõttu võimalik rahuldada määruskaebuses teise alternatiivina taotletut, et juurdepääs avaldaja kinnisasjale määrata üle Mere tee kas üle Mere tee 2 või Mere tee 6 kinnisasja.
2. Määruskaebuse kolmanda alternatiivina on puudutatud isikud I ja II palunud, et avaldaja kinnisasjale määratakse juurdepääs üle Tiina kinnisasja kuni olemasoleva Mere teele lähima sissesõidu võimaluseni Mere tee 4 kinnisasjale. 16.
3. Maakohus määras juurdepääsu avaldaja kinnisajale üle Tiina kinnisasja selliselt, et juurdepääs kulgeb mööda Tiina kinnisasjal asuvat erateed ca 168 m pikkuselt kuni avaldaja kinnisasjani vastavalt määrusele lisatud plaanile. Määrusele lisatud plaanilt nähtuvalt on juurdepääs määratud kuni selle kohani, mida menetlusosalised nimetavad merepoolseks või teiseks sissepääsuks / mahasõiduks. Lisaks on juurdepääsutee keskelt määratud väike maa-ala mahasõiduks avaldaja kinnisasjale kohast, mida menetlusosalised nimetavad Mere tee poolseks või esimeseks sissepääsuks / mahasõiduks. Ringkonnakohus lähtub samadest menetlusosaliste kasutatud määratlustest. 16.
4. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (vt nt RKTKm 13.02.2019, 2-14-23161, p 17.1). Kinnisasja omanike huve kaaludes tuleb arvestada ka sellega, kui omanik peab rajama uue tee oma kinnisasjale, et juurdepääsu otstarbekohaselt kasutada (samas, p 17.2). Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu (vt nt RKTKo 27.09.2005, 3-2-1-85-05, p 22). Kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. 16.
5. Puudutatud isikud I ja II leiavad ringkonnakohtu menetluses endiselt, et avaldaja kinnisasjale ei peaks mööda Tiina kinnisasja pääsema kahest kohast, vaid juurdepääs tuleks määrata ühest kohast, võimalikult lühikeselt ning detailplaneeringus näidatud sissesõidukoha lähedalt. Avaldaja seevastu leiab, et talle on juurdepääsuteelt kaks mahasõitu hädavajalikud ning merepoolse sissepääsu võimaldamine ei riiva puudutatud isikute I ja II õigusi ebaproportsionaalselt. Avaldaja on menetluses väljendanud, et kui kohus peaks valima vaid ühe sissepääsu avaldaja kinnisasjale, siis peaks see olema merepoolne sissepääs. 16.
6. Eelnevat arvestades tuli ringkonnakohtul kontrollida, kas maakohus on ületanud diskretsioonipiire, kui määras juurdepääsu merepoolse mahasõiduni või kas maakohus oleks pidanud määrama juurdepääsu ainult Mere tee poolse mahasõiduni. 16.
7. Avaldaja väitel on merepoolse sissepääsuni määratud juurdepääs vajalik selleks, et kinnisasjal elamisega tekkiv reovesi oleks võimalik suunata mahutisse, kust seda saaks välja 10 2-22-5016 pumbata ja ära vedada. Avaldaja elamu ja kogumismahuti / biopuhasti on plaanitud kinnisasja merepoolsele küljele, kuhu maakohtu tuvastatud asjaoludel Mere tee poolsest sissepääsust üle avaldaja kinnisasja ei ole kõrghaljastuse tõttu võimalik pääseda. Maakohus on nõuetekohaselt põhjendanud, et juurdepääsuteelt avaldaja soovitud merepoolsem mahasõit on planeeritavale elamule ja biopuhastile kõige lähemal ja see on ilmselgelt vajalik elamu ja biopuhasti rajamiseks, nende sihtotstarbeliseks kasutamiseks ning hooldamiseks. Kuigi määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas avaldaja võib enda kinnisasjale panna biopuhasti või reovee kogumismahuti, ei ole sellel ringkonnakohtu hinnangul juurdepääsu määramisel tähtsust. Vaidlustamata asjaoludel on mõlemal juhul vajalik mahuti tühjendamine, mille tarbeks peab pääsema paakautoga mahuti lähedusse. Vaidlus on selle üle, kas biopuhasti või kogumismahuti peab panema just avaldaja kinnisasja merepoolsele osale või võiks see olla ka rohkem Mere tee pool, et selle juurde pääseks võimalikust Mere tee poolsest sissepääsust. Menetlusosalised ei vaidle, et avaldaja kinnisasjale elamu ehitamiseks on tehtud ehitusprojekt ja esitatud on ehitusteatis ning ehitusregistris on ehitise seisund „püstitamisel“. Samuti ei ole vaidlust, et ehitusprojekti järgi on reovee kogumismahuti kavandatud elamu lähedusse, kinnisasja läänepoolsele (merepoolsele) osale. Kuigi puudutatud isikud I ja II väidavad menetluses, et kogumismahutit ei tohiks sellesse kohta paigaldada ning järgima peaks detailplaneeringut, ei ole menetlusse kaasatud Haapsalu linn puudutatud isikutega I ja II nõustunud ega ole väitnud, et avaldaja ei tohiks vastavalt ehitusprojektile ja ehitisteatisele siiski kogumismahutit projektis näidatud kohta paigaldada. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik, et reovee kogumismahuti asub elamu läheduses, mitte et selle peaks paigaldama kinnistu teise otsa. Mõistetavalt kaasneksid kogumismahuti kaugemale paigaldamisega ka suuremad kulud. Seda, et avaldaja ei võiks või ei peaks ehitama elamut ehitusprojektis märgitud kohta, ei ole keegi menetlusosalistest väitnud. 16.
8. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikutele I ja II kuuluva Tiina kinnisasja puhul on tegemist kinnisasjaga, mis
9. aastal soetades ning ka kohtumenetluse alguses oli 100% transpordimaa, kuid alates 12.11.2023 üldkasutatav maa ja transpordimaa. Tiina kinnisasjal paikneb tee, mida kasutavad lisaks puudutatud isikutele I ja II endale veel viie kinnisasja omanikud, st kokku kasutab teed kuus kinnisasja (dtl 197). Puudutatud isikud I ja II ei ole toonud esile, et nad sooviksid või kasutaksid merepoolse sissesõidu juurde jäävat maa-ala muul otstarbel, kui teena (v.a lume ladustamine, mida on käsitletud p-s 16.7.2) Avaldaja merepoolsest mahasõidust edasi viivat teed kasutab puudutatud isikutega I ja II koos kolm kinnisasja omanikku (dtl 198). Seega on Tiina kinnisasjal asuv tee, millelt juurdepääsu avaldaja avalikult kasutatavale teele taotleb, juba kasutuses kolmandate isikute poolt ning on olnud ajalooliselt kasutuses ka mererannale juurde pääsemiseks. Seetõttu ei muutuks juurdepääsu määramisel kuni merepoolse mahasõiduni puudutatud isikute I ja II kinnisasja otstarve. Samuti ei ole alust arvata, et täiendavalt ühele kinnisasjale sealt juurdepääsu võimaldamine koormaks oluliselt puudutatud isikuid I ja II või riivaks muul viisil oluliselt nende huve. Maakohtu määrusele lisatud jooniselt nähtuvalt järgib juurdepääs valdavas osas olemasolevat teed ning ca 45 kraadise nurga alt pöördub lühike osa avaldaja kinnisasjale (dtl 320). Arvestades, et avaldajal ei ole hetkel õiguslikult ühtegi juurdepääsu avalikult teelt enda kinnisasjale, samuti et puudutatud isikute I ja II kinnisasjal, mille sihtotstarve on üldkasutatav maa ja transpordimaa, on soovitud juurdepääsu kohas juba tee olemas, mida kasutab mitu kolmandat isikut, ning et avaldaja vajab juurdepääsu kinnisasja merepoolsele küljele plaanitud elamu ehitamiseks, sellele juurde pääsemiseks ja reovee kogumismahuti paigaldamiseks ning tühjendamiseks, kaalub avaldaja huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale kuni merepoolse mahasõiduni üles puudutatud isikute I ja II huvi keelata juurdepääs enda kinnisasjalt pikemalt kui kuni esimese mahasõiduni. 11 2-22-5016 16.
10. Eelnevat ei lükka ümber puudutatud isikute I ja II väited, et merepoolse mahasõiduni juurdepääsu määramisel tekib liiklusohtlik olukord ning teostada ei ole võimalik lumekoristust. 16.7.
11. Puudutatud isikute I ja II väitel on Maanteeameti 10.07.2020 kirjaga tõendatud, et avaldaja taotletud teise juurdepääsu juures puudub mahasõidu nähtavuskolmnurk. Ringkonnakohus leiab, et nimetatut sellelt tõendilt ei nähtu. Mainitud e-kirjas on Maanteeameti taristu teenuste osakonna peaspetsialist märkinud, et kuna Mere tee 4 kinnisasi ei külgne riigiteega, saab ta vastata vaid informatiivselt, kuid et mahasõitude asukohavaliku põhimõte on, et oleks tagatud nähtavused paremale ja vasakule, lähtuvalt sõidukiirusest ja liiklussagedusest. Nähtavuskolmnurga ala on maantee projekteerimisnormi kohaselt tee katte servast erandlikul juhul 3 m mööda mahasõitu ning 30 m 30 km/h korral (dtl 161). Maanteeameti vastusest ei selgu, millise sissesõidu kohta on vastus antud. Samuti ei ole ekirjast näha, milline küsimus Maanteeametile esitati. Vastusele lisatud plaanist võib järeldada, et vastati Mere tee poolse sissepääsu osas, kuivõrd sinna on joonistatud 3,14 m, 30,31 m ja 29,33 m tähistavad jooned. Nimetatud tõendist seega liiklusohtlikku olukorda merepoolse mahasõidu juures järeldada ei saa. Maakohus viis kogu määratud juurdepääsu tee pikkuses läbi paikvaatluse, mis on protokollitud (dtl 204–217). Kuigi puudutatud isikud I ja II on teinud maakohtu protokollile etteheiteid, vastab kolleegiumi arvates maakohtu koostatud protokoll

§ 291lg 5 nõuetele ning on käsitatav usaldusväärse tõendina.

Protokollile lisatud fotodelt ei nähtu, et tegemist oleks nii piiratud nähtavusega alaga, mis välistaks juurdepääsu määramise (dtl 216 ja 217). 16.7.

1. Määruskaebuses on toodud esile, et avaldajale juurdepääsu määramine kuni merepoolse sissepääsuni on välistatud ka seetõttu, et selles kohas on vaja ladustada lund vastavalt puudutatud isikute I ja II ning Rannavesi Ehitus OÜ vahel sõlmitud kokkuleppele tee talihoolduseks. Kolleegium märgib, et lume lükkamine ja lumeladustamise kohtade kokkuleppimine on puudutatud isikute I ja II ning Rannavesi Ehituse OÜ vaheline õigussuhe (dtl 284–286), mida ei ole saanud ega saa avaldaja mõjutada. Vaid sellest, et puudutatud isikud I ja II on kohtumenetluse ajal leppinud kokku Rannavesi Ehituse OÜ-ga, et lumi ladustatakse mh just avaldaja taotletud juurdepääsuteelt merepoolse mahasõidu ette, ei peaks jätma avaldajale juurdepääsu merepoolse sissepääsuni määramata. Puudutatud isikud I ja II ei ole toonud usutavalt esile, et lume ladustamine ei oleks mujal võimalik, arvestades, et 3554 m2 suurune Tiina kinnisasi on üldkasutatav maa 75% ja transpordimaa 25% (dtl 307). Samuti et Rannavesi Ehituse OÜ-ga ei oleks võimalik kokku leppida teistsugustes lume ladustamise kohtades ning et nimetatud isikuga sõlmitud kokkuleppe rikkumisel kaasneks puudutatud isikutele I ja II kahju. Maakohus on vaidlustatud määruses juurdepääsutee laiuse määramisel arvestanud, et ühtlaselt 3,5 m laiune tee võimaldab paremini korraldada ka talvist lume lükkamist (määruse p 23). 16.
2. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud, et maakohus määras juurdepääsu kuni merepoolse sissepääsuni ja juurdepääsutee möödub ka Mere tee poolsest soovitud juurdepääsu kohast, ei ole avaldaja huve arvestades ja puudutatud isikutele I ja II tekkivat riivet arvesse võttes mõistlik leida, et avaldaja ei tohiks ka sellest kohast enda kinnisasjale Tiina kinnisasjal olevalt teelt pöörata. Teise sissepääsu võimaldamine, mis jääb määratud juurdepääsuteele, ei ole puudutatud isikuid I ja II ülemäära koormav. Puudutatud isikud I ja II ei ole tegelikult menetluses vastu vaielnud sellele, et avaldajal võiks juurdepääs ja mahapööramise võimalus esimese sissepääsu juures olla. 12 2-22-5016
3. Juurdepääsu muude tingimuste osas (sh juurdepääsutee laius ja tasu), menetlusosalistel määruskaebemenetluses vaidlust ei ole. Maakohus ei ole vastavas osas diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.
4. Maakohus lisas määrusele Maa-ameti ortofoto juurdepääsutee asukoha kohta. Maakohtu lahend oli tehtud enne 01.02.2024 jõustunud kinnistusraamatuseaduse § 36 muudatust, mille järgi esitatakse kinnistusosakonnale viide kandega seotud õiguse ruumiandmetele maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib esitada katastrikaardi skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik või on oluliselt raskendatud. Nimetatud sätte järgi tuleks kohtulahendiga määratud juurdepääsutee kohta kinnistusraamatusse kande tegemisel kandeavaldusele lisada viide ruumiandmetele maakatastris, kasutades selleks piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemi (PARI) koodi. Ringkonnakohus ei muuda ega täienda vaidlustatud määrust PARI koodi osas, kuivõrd PARI koodi kasutamine kohtumenetluses ei ole infosüsteemi praegusi võimalusi arvestades tehniliselt võimalik. Kohtul ei ole võimalik PARI koodi n-ö lukustada, ning menetlusosalise loodud koodiga on ruumiandmed hiljem muudetavad (ka võib menetlusosaline koodi kustutada). Samuti on andmete jagamise lingi kehtivuse aeg kuus kuud, mistõttu ei ole võimalik andmetega pärast seda tähtaega tutvuda. PARI rakenduse praegusi võimalusi arvestades on nii menetlusosalistel kui ka kohtul võimalik menetluses kasutada PARI rakendust ainult erinevate juurdepääsuvõimaluste visualiseerimiseks ja nende kaalumiseks (vt ka TlnRnKm 06.10.2025, 2-23-3450; TrtRnKm 17.09.2025, 2-25-14054, p-d 16–20). 19.

§ 6186

lg 2 ja

§ 696lg 3 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20. Puudutatud isikud I ja II vaidlustasid maakohtu menetluskulude jaotuse. Maakohus on korrektselt märkinud, et praegusel juhul oli lahend tehtud kõigi menetlusosaliste huvides

§ 172

lg 1 järgi, kuna maakohus määras juurdepääsu kindlaks lähtuvalt avaldaja avaldusest, kuid juurdepääsu tingimuste osas arvestades puudutatud isikute I ja II soovidega. Nõustuda ei saa puudutatud isikute I ja II väitega, et avaldaja on kohtusse pöördunud põhjendamatult ja puudutatud isikud I ja II on avaldajaga igati koostööd teinud. Määruskaebuses ja hilisemates dokumentides on puudutatud isikud I ja II asunud resoluutsele seisukohale, et juurdepääsu oleks pidanud määrama mujalt kui nende kinnisasjalt. Ühtlasi ei ole puudutatud isikud I ja II kordagi nõustunud avaldaja avalduse rahuldamisega sellisel kujul nagu maakohus seda tegi ning milles ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Seetõttu ei olnud avaldaja kohtusse pöördumine põhjendamatu. Kolleegium ei muuda maakohtu menetluskulude jaotust. 21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel solidaarselt puudutatud isikute I ja II kanda.

22.

§ 174

lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. Ringkonnakohus määrab kindlaks avaldaja menetluskulud. Puudutatud isik III menetluskulude kindlaksmääramist ei taotlenud ja toimikust ei nähtu tal tekkinud kulusid. 23. Avaldaja 24.10.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja õigusabikulu määruskaebemenetluses 6 tundi ja 35 minutit, mis vastab summale 1605,55 eurot (sh käibemaks). Avaldajale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 195 eurot 4 tunni ja 50 minuti 13 2-22-5016 ulatuses kokku 942,50 eurot, millele lisandub käibemaks 22% ning tunnihinnaga 210 eurot 1 tunni ja 45 minuti ulatuses kokku 367,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24%. Menetluskulude nimekirja järgi tegi avaldaja lepinguline esindaja määruskaebemenetluses järgmised toimingud: 01.03.2024 vastuse koostamine puudutatud isikute I ja II määruskaebusele 4 tundi ja 20 minutit; määruskaebuse vastuse täiendamine 30 minutit; 21.10.2025 kohtunõudega tutvumine ja koos kaaskirjaga kliendile edastamine 10 minutit; 23.10.2025 kohtunõudele vastuse koostamine 1 tund; 24.10.2025 menetluskulude nimekirja koostamine 35 minutit. Puudutatud isikud avaldaja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu ning mahtu arvestades avaldaja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Avaldajale osutatud õigusteenuse tunnitasu 195 eurot ja 210 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Avaldaja on kinnitanud

§ 174

lg 10 alusel, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb puudutatud isikutelt I ja II solidaarselt avaldaja kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõista vastavalt avaldaja taotletule 1605,55 eurot (sh käibemaks). Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikutelt I ja II välja mõista

§ 177lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

24.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 14