← Eesti

2-25-6844/13

Obsah (7)§ 100§ 94§ 76§ 101§ 88§ 397§ 113

2-25-6844 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2025. a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-6844 Tsiv

§ 100

). Kuna laenusaaja rikkus Laenulepingut, siis ütles laenuandja Laenulepingu erakorraliselt üles alates 15.04.2025. a. Seega on kogu Laenulepingust tulenev kohustus muutunud käesolevaks ajaks sissenõutavaks. Olenemata sellest, et kogu Laenulepingust tulenev laenusumma on muutunud sissenõutavaks, ei ole laenusaaja seda tagastanud. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on laenusaaja Laenulepingust tulenev põhivõlgnevus (tagastamata laenusumma) hageja ees hagi esitamise seisuga 8000 eurot (lisa 4). Käesoleval juhul on laenuandja ja laenusaaja leppinud kokku

§ 94

lg 1 sätestatust erineva intressimäära, st laenusaaja kohustus laenusumma kasutamise eest tasuma laenuandjale tagastama laenujäägilt intressi 6% kuus. Lisaks on pooled kokku leppinud, et laenusaaja on kohustatud tasuma intressi iga arvestusliku kuu ehk arvestusperioodi eest terves ulatuses, sõltumata sellest, kui mitu päeva on laenusaaja jooksval arvestusperioodil laenu kasutanud (vt lisa 1, põhitingimuste p 3.1, üldtingimuste p 4.1). Hagi esitamise seisuga on Laenulepingust tulenev intressivõlgnevus 1568 eurot (st 19. kuni 22. osamakse intressivõlgnevus) (vt lisa 4). Seega on Laenulepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (

§ 76

lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda laenusaajalt intressi maksmise kohustuse täitmist (

§ 101lg 1 p 1).

Laenuandja ja laenusaaja on leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida Laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,2% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas (vt lisa 1, põhitingimuste p 3.7 ja üldtingimuste p 7.1). Võlgnevuse arvestuse kohaselt on hagi esitamise kuupäeva seisuga laenusaaja Laenulepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 320 eurot, st viivise põhinõude jäägilt alates 16.04.2025. a kuni 05.05.2025. a (viivis päevas 16 eurot X viivitatud päevi 20) (lisa 4). Kostja I vastus 3 Kohus saatis 5.06.2025. a kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse äriühingu registrijärgsele e-posti aadressile info@odf.ee koos hoiatusega. TsMS § § 311 1

(51)kohaselt kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada infosüsteemis, saadab kohus menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil. Äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest. Kohus loeb menetlusdokumendid 13.06.
  1. a kostjale kättetoimetatuks. Kohus saatis hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kostja juhatuse liikme e-posti aadressile xxx. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas 2-25-6461 on sama eposti aadressi kasutades menetlusdokumendid juhatuse liikmele kättetoimetatud. Kostja vastuväiteid hagiavaldusele ei esitanud. Kostja II vastus Kohtule 02.06.
  2. a esitatud vastuses vaidleb kostja II nõudele vastu. Minu ja algse laenuandja vahel sõlmiti laenuleping summas 8000 eurot. Olen tänaseks tagastanud 9600 eurot, mis ületab juba algse laenusumma. Krediidikaitse poolt nõutav kogusumma – kokku 25 600 eurot – on põhjendamatult kõrge ning proportsioonist väljas võrreldes algse laenulepinguga. Ebamõistlik intress on 72% aastas. Kohus jättis 5.11.
  3. a hagiavalduse kostja II osas läbi vaatamata seoses kostja II suhtes pankroti väljakuulutamisega. Kohtu põhjendused
  4. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
  5. Käesolevas menetluses on olulised järgmised asjaolud: • Credit Invest OÜ ja OÜ Odf sõlmisid 06.07.
  6. a laenulepingu, mille alusel laenuandja andis laenu 8 000 eurot. • Laenuandja ja X sõlmisid 06.07.
  7. a OÜ Odf laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu. • Laenuandja ütles laenulepingu üles alates 15.04.
  8. a. • Laenuandja loovutas oma nõude laenusaaja ja käendaja vastu hagejale. Loovutusest teavitati laenusaajat ja käendajat 17.04.
  9. a.
  10. Hagiavalduse kohaselt ei ole põhivõlgnik alates laenuandjale graafikujärgseid makseid tasunud. Laenuandja esitas põhivõlgnikule laenulepingu ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Põhivõlgnik täiendava tähtaja jooksul kohustust ei täitnud, seega leping lõppes laenuandja poolse erakorralise lepingu ülesütlemisega. Seega muutusid kõik laenusaaja kohustused sissenõutavaks.
  11. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et laenuandja on kostjale laenu andnud ning laenusaaja on laenu kätte saanud 06.07.
  12. a ning seda osaliselt ka tagastanud. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et on laenu saanud.
  13. Xi vastuväite kohaselt on laenuandjale tagastatud 9 600 eurot. Hageja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et makseid on tehtud summas 8 664 eurot. Xi poolt 17.11.
  14. a esitatud tõenditest nähtub samuti, et tegelikkuses on tehtud makseid summas 8664 eurot. 4
  15. Hageja on selgitanud, et laenulepingust tulenevalt tuli laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks (üldtingimuse p 6.3). Eeltoodust tulenevalt on hageja arvestanud laekunud summast intressi katteks 8640 eurot. Ülejäänud summast 24 eurot on tasutud laenuandja poolt laenulepingu p 6.2 alusel laenusaajale edastatud tasulise nõudekirja tasu katteks - tasuline nõudekiri on laenusaajale edastatud 09.09.
  16. a Kohtu hinnangul on laekunud maksed arvestatud kohustuste katteks kooskõlas

§ 88sätestatuga.

Käesolevas menetluses ei saa seega vaidlust olla selles, et hagejal on põhivõlgniku, OÜ Odf, vastu sissenõutavaks muutunud põhinõue summas 8 000 eurot. 7.

§ 397lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenult intressi 6% kuus maksegraafiku alusel. Kostja on sellist intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue summas 1 568 eurot kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 8.

§ 113

lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
  3. Laenulepingu kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks 0,2% tasumata summalt päevas. Hageja arvestab viivist tasumata põhivõlgnevuselt laenulepingu lõppemisest, 16.04.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o. 5.5.
  4. Käesoleval juhul on kostja jätnud laenu tagastamata. Kohus on seisukohal, et laenumaksete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 320 eurot.

  1. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina 5 põhinõudest. Hageja on vastava taotluse esitanud. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 6.05.
  2. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
  4. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2 222,69 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 15 728 eurot tasumisele riigilõiv 980 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 980 eurot.
  5. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 893,67 eurot (lisandub käibemaks). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 6 tundi 23 minutit (dtl 57). Hageja kasutas esindaja teenust mh. hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukohtade koostamiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu ülepaisutatud.
  6. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140 eurot.
  7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.