Obsah (4)

§ 70§ 4§ 36§ 77

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-23-2295 Otsuse kuupäev 26. september 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi M.P. kaebus Luunja valla vastu seoses õhuli

) § 35 ja § 36 sätestatud nõuetele. Teatisele olid lisatud kõik vajalikud ja nõutud dokumendid. Ehitusteatis on loetud teavitatuks 16.05.

1. Kogu tegevus on läbi viidud korrektselt ning vastavalt õigusraamistikule. Vastustaja õigusvastane tegevus puudub. Leonhard Weiss OÜ saatis 22.05.2023 kaebajale kirja, milles selgitab tööde korraldust, õiguslikke aluseid ja tööde ajakava (dtl 75-78). Tegemist on Eestit läbiva õhuliini rekonstrueerimistöödega, mille käigus ei nihku liini telg ja ei laiene liini kaitsevöönd. Liin on paiknenud sellel asukohal / teljel aastast
2. Liini kaitsevöönd on 40 meetrit mõlemale poole õhuliini teljest. Kaebajal on kohustus taluda olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Kaebajal oleks talumiskohustus ka siis, kui tegemist ei oleks rekonstrueerimisega. Metsa raadamisest saadav materjal antakse üle omanikule, kes saab materjali kasutada endale parimal viisil. Talumistasu nõude esitamine Luunja valla vastu ei ole põhjendatud. Talumistasu saamiseks tuleb pöörduda õhuliini omaniku poole. Kohtu seisukoht
3. Vastustaja leidis, et kaebus tuleks jätta läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel ehk põhjendusel, et pärast kaebuse menetlusse võtmist on ilmnenud, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest 2 tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on praeguses menetlusstaadiumis põhjendatud ja otstarbekas lahendada kohtuasi otsuse tegemisega.
4. Kaebaja ei väida, et õhuliin (s.h mastid) paiknevad või ehitamine toimus tema kinnisasjal. Ka Leonhard Weiss OÜ selgitas kaebajale, et tema kinnisasjale ei jää ühtegi masti, õhuliini telg asub naaberkinnisasjal Krigoli ning otsene ehitustegevus Kalme kinnisasja ei puuduta (dtl 32). Kalme kinnisasjale ulatub õhuliini kaitsevöönd.

§ 70

lg 1 ja 8 kohaselt on ehitise kaitsevöönd ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. Kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndi kaitsmise, tähistamise ja soovitused kaitsevööndis tegutsemise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja taristuministri määruse „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 10 lg 1 p 5 alusel on 330kV õhuliini kaitsevöönd 40 meetrit mõlemale poole õhuliini telge. Leonhard Weiss OÜ selgituse põhjal jääb Kalme kinnisasi ca 20 m laiuse ribaga õhuliini kaitsevööndisse, kitsenduse ulatuse suurus on ca 3304 m2 (dtl 32). Eeltooduga ühtivad mitmed muud asjas esitatud dokumendid ja kaardid (näiteks dtl 13, 14).

1. Kaebaja väitel kinnitati talle Kalme kinnisasja omandamiseks 14.03.2007 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingus, et kolmandate isikute õigused puuduvad. See asjaolu ei mõjuta kohtuasja lahendamist. Esiteks ei mõelda kolmandate isikute õiguste all tavapäraselt mitte õigusaktidest tulenevaid kitsendusi, vaid eraõiguslikke kolmandate isikute õigusi (näiteks kinnisasja koormav rendileping, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping). Teiseks, isegi kui müüja oleks kinnitanud müügilepingus igasuguste kitsenduste puudumist, ei muuda see kitsendust olematuks, vaid võib anda kaebajale õiguse esitada võlaõiguslik nõue kinnisasja müüja vastu. Asja lahendamist ei mõjuta mingil viisil ka see, et 01.06.2024 teatati kaebajale katastriandmete parandamisest maakatastriseaduse § 193 alusel ning pärast piiripunktide asukohaandmete täpsustumist viidi läbi uus pindalaarvutus, mille tulemusel maatüki pindala vähenes 1 m2 võrra (dtl 90).
2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt on haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude rahuldamise eelduseks, et vastustaja on kohustatud haldusakti andma või toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kaebaja nõuet kohustada vastustajat maksma talle igakuist tasu / hüvitist õhuliini kaitsevööndi talumise eest ei ole võimalik rahuldada, kuna ühestki õigusnormist ei tulene vastustajale sellist kohustust.
3. Vaidlusalune õhuliin oli olemas maa esmakinnistamise ajal. 30.06.1995 mõõdistatud maaüksuse plaanil on katastriüksuse 43203:001:0190 ehk kaardil II maatüki juurde märgitud õhuliin ja sellest tingitud kitsendus: K-1 elektriliin Eesti SEJ-Valmiera 330/110 kV (dtl 3). Kaardilt nähtub siht, mis kulgeb paralleelselt liiniga ja mille paiknemine ligikaudu ühtib kaitsevööndi laiusega. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg 1 alusel on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa 3 esmakinnistamist. Sama seaduse § 154-156 reguleerivad tasu sellise tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. AÕSRS § 156 lg 1 sätestab, et talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Talumistasu nõude saab kaebaja esitada Elering AS-le. Kui seoses talumistasu maksmisega tekib vaidlus, siis kuulub see lahendamisele maakohtus.
4. Kohus selgitab kaebajale, et kohtule esitatud dokumentides ei ole keegi väitnud, et osa Kalme kinnisasjast kuulub Elering AS-le või muule isikule. Dokumentides on näidatud õigusaktis sätestatud kaitsevööndi ulatus Kalme kinnisasjal ja kitsendusi põhjustava õhuliini omanik.
5. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Selle alusel on kahju hüvitamise üldised eeldused vastustaja õigusvastane tegu, kaebajal kahju tekkimine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel ning esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kahju hüvitamise eeldused tuleb välja tuua ja reeglina ka tõendada kaebajal. Kui kasvõi üks kahju hüvitamise eeldustest ei ole täidetud, ei ole hüvitise väljamõistmine võimalik. Eeltoodut selgitas kohus kaebajale juba 18.04.2024.a määruses.
6. Kaebaja tugineb vastustaja õigusvastase tegevusena sellele, et vastustaja andis ehitusõiguse Viru- Tsirguliina elektriõhuliini ümberehitamiseks. Kaebaja väitel ei toimunud ümberehitamist, vaid vana õhuliin lammutati ja ehitati uus, õhuliin on nihkunud 30 m Kalme kinnisasja poole, kaebajat ei ole ehitusõiguse andmise menetlusse kaasatud ja tema huve ei ole arvestatud. Kohtu hinnangul ei anna kaebaja väited alust pidada ehitusõiguse andmist (ehitusteatise teavitatuks lugemist) õigusvastaseks. Kohus märgib alustuseks, et kaebajal on õigus tugineda üksnes tema õiguste rikkumisele (HKMS § 44 lg 1). 14.

§ 4

lg 4 ütleb, et kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu. Ehitusseadustiku seletuskirja (kättesaadav lehel riigikogu.ee, XII koosseisu eelnõu 555 SE) põhjal on uue kvaliteedi loomine ümberehitamist ja muud ehitamist, sealhulgas remonti eristav kriteerium. Näiteks kui tee liikluskoormus muutub, ehitatakse tee ümber paigaldatakse uus katend ehk viiakse kooskõlla seisundinõuetega. Kui parandatakse teel olevaid löökauke, on tegemist remondiga. Lammutatud ehitise asemele samasuguse ehitise ehitamist saab pidada ümberehitamiseks üksnes siis, kui lammutamise ja uue ehitise ehitamise vahel on ilmne eesmärgiline seos, kui lammutamise eesmärk oligi uue ehitise ehitamine. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kui elektriõhuliin lammutatakse ja selle asukohta ehitatakse uus sama pingega elektriõhuliin, siis on tegemist ümberehitamisega. 4 15. Kaebaja õigusi ei saa mõjutada see, kui mastide omadused (näiteks laius) on muutunud või liin tervikuna on muutunud laiemaks, kuna ehitis ei paikne Kalme kinnisasjal. Kaebaja õigusi saab mõjutada see, kui muutunud on õhuliini telje paiknemine ja see toob endaga kaasa kaitsevööndi ulatuse suurenemise Kalme kinnisasjal. Kaebuse põhjal lähtub kaebaja sellest, et rajatavad uued taldmikud paiknevad endistest erinevas asukohas. See ei pruugi tähendada, et liini telje asukoht on muutunud. Liini telg saab jääda samasse kohta ka siis, kui liinirajatis (taldmikud) samas asukohas ei paikne. Kohtuasja dokumentidest ei nähtu, et õhuliini telje paiknemine või kaitsevööndi ulatus Kalme kinnisasjal oleks muutunud. Vastustaja on kinnitanud, et kaitsevööndi ulatus jääb samaks. Seda, et kaitsevööndi ulatus ei muutu, tõendavad Kalme kinnisasja ja naaberkinnisasjade fotod (dtl 14, 34, 81). Fotodelt nähtub, et Kalme kinnisasi eristub naaberkinnisasjadest sellega, et kasvavate puude ja metsa piir teeb Kalme kinnisasjal „jõnksu“ elektriõhuliini suunas. Kalme kinnisasjal kasvavad puud liinile oluliselt lähemal kui naaberkinnisasjadel. Kui vaidluse all olevate töödega muudetakse kasvavate puude ja metsa piir võrreldes naaberkinnisasjadega sirgeks, siis näitab see, et kaitsevööndi ulatus jääb samaks nagu ta oli enne. Ka teisel pool liini on puudest ja võsast puhastatud maa-ala piir sirge ja visuaalselt sama lai kui Kalme kinnisasja kõrval asuval kinnisasjal. 16.

§ 36

lg 5 p 4 sätestab, et ehitusteatise menetluses kontrollib pädev asutus (praegusel juhul vastustaja) vajaduse korral, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Olukorras, kus ehitis ei paikne Kalme kinnisasjal ja ümberehitamine ei muuda äratuntavalt ehitise mõju Kalme kinnisasjale, ei saa vastustajale ette heita kaebaja kaasamata jätmist. 17. Kui puudub vastustaja õigusvastane tegu, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik ja muude kahju hüvitamise eelduste täidetust ei ole vaja hinnata. Kohus toob siiski välja ka selle, et kaebajal ei ole tekkinud kahju, mis oleks põhjuslikus seoses vastustaja tegevusega (ehitusõiguse andmisega elektriõhuliini ümberehitamiseks). 18.

§ 77

lg 2 p 1 alusel on elektripaigaldise kaitsevööndis muuhulgas keelatud istutada puid.

§ 70

lg 3 kohaselt võib sellest piirangust kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaebaja ei väida, et ta on saanud Elering AS-lt nõusoleku metsa kasvatamiseks õhuliini kaitsevööndis. Määruse § 9 lg 1 sätestab, et kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus raiuda kaitsevööndis kasvav ja kaitsevööndiga ehitist ohustav puu, põõsas ja oks sellest kinnisasja omanikku eelnevalt teavitades. Kinnisasja omanik ei tohi takistada kaitsevööndis puu, põõsa ja oksa raiumist. Määruse § 9 lg 5 alusel on kaitsevööndiga ehitise omanikul kaitsevööndi korrashoiuks õigus teha kaitsevööndiga hõlmatud metsamaa raadamist metsaseaduses sätestatud korras. Eelnimetatud sätted, samuti määruse § 10 lg 1 p 5 sätestatud kaitsevööndi ulatus kehtivad alates 01.07.2015 (alates praeguse ehitusseadustiku jõustumisest). Kaitsevööndi ulatus ja selles tegutsemise piirangud kehtisid ka varem. Enne määruse jõustumist kehtestas samad reeglid majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“, mis jõustus 20.07.

1. Enne seda kehtestas sama suure kaitsevööndi Vabariigi Valitsuse määrus „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus“, mis jõustus 13.07.
2. Kohus ei uurinud sellest kaugemat minevikku, kuna eeltoodu on piisav 5 näitamaks, et vaidluse all olev kaitsevöönd ja õhuliini omaniku õigus seda korras hoida (s.h raiuda seal puid) olid samas ulatuses olemas juba siis, kui kaebaja Kalme kinnisasja omandas.
3. Õhuliini omanik on lasknud tekkida kaitsevööndis olukorra, kus selles kasvavad puud, mis seal tegelikult kasvada ei tohiks. Leonhard Weiss OÜ selgitas, et kitsenduse all olevalt maa-alalt ei saa omanik eeldada tulu metsa kasvamise näol, kuna seal ei tohi mets üldsegi kasvada. Miks ei ole kinnistul siiani toimunud õiguspärast kaitsevööndi hooldust ja raadamist, ei ole teada. Kõnealune pindala 3 325 m² on täpselt pindala, mis tegelikult peaks olema juba raadatud. Võrdluseks, naaberkinnistud on 40 m ulatuses puhtad (dtl 80-82). Alltöövõtja Eskolar OÜ selgitas, et Kalme kinnisasi on olnud liinikaitsevööndiga koormatud kõrgepingeliini valmimise ajast. Kaitsevööndi ulatus ei suurene seoses rekonstrueerimistöödega. Aja jooksul ei ole hooldatud liinikaitsevööndit ettenähtud laiuses, kuid seoses rekonstrueerimistöödega on nende tööde läbiviimine vältimatu (dtl 38). Eeltoodu tähendab, et Kalme kinnisasjal metsa raiumine, asjaolu, et kaebaja ei saa talle kuuluvat maad kaitsevööndi ulatuses ka tulevikus kasutada metsa kasvatamiseks ning kulutused, mille kaebaja on teinud seoses vaidlusega, on põhjuslikus seoses kaitsevööndi olemasolu ja selles kehtivate nõuetega, mitte sellega, et õhuliini ümber ehitatakse. See tähendab, et puudub põhjuslik seos vastustaja tegevusega. Õhuliini omanik asus temal lasuvat elektriõhuliini ohutuse ja toimimise tagamise kohustust täitma ja sellega seoses Kalme kinnisasjal oma õigusi teostama küll ümberehituse ajal. Kuid õiguslik alus selleks ei tulene elektriõhuliini ümberehitamise faktist, vaid aastakümneid kehtinud ja õigusaktidega kehtestatud piirangutest.
4. Kokkuvõttes leiab kohus, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata. Sisuliselt tähendab see, et kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda ja kaebajal ei ole kohustust kanda vastustaja menetluskulusid.
6. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 6