Obsah (5)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2025.a Tallinn Tsiviilasja number 2-24-15358 Tsiviilasi G.K hagi T.S v

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on J.L ja kostja. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi 3 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud perioodil 01.08.2023 - 23.10.2024 hagejale 436,48 eurot (viimane makse 05.08.2024), so 15 kuu jooksul keskmiselt 29,10 eurot kuus (dtl 50). Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

1. Kostja on esitanud menetluses vastuväite, et on oma ülalpidamiskohustust täitnud vahetult ja teinud kulutusi seoses hagejaga ning esitanud selle kohta ka erinevaid maksekorraldusi (dtl 126-162). Kohus märgib, et kohtule esitatud maksekorraldused J.Lle või muudele äriühingutele (s.h kauplustele) ei tõenda kulude tegemist hagejale. Esitatud tõenditest võib tuvastada üksnes hagejaga seotud kulud kokku 62 euro ulatuses (s.o klassireis 37 eurot ja õppekäik 25 eurot; dtl 131, 134). Kohus on menetluses selgitanud (kohtu 29.01.2025 kiri, dtl 172-175) ning selgitab korduvalt, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Kokkuleppe puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita siiski kohtu hinnangul elatise tasumisena. Käesoleval juhul tõendid vastavate kokkulepete kohta puuduvad.
2. Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise summas 470 eurot. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 940 eurot, s.h eluasemekulud 80 eurot, kulutused toidule 220 eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud 50 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 35 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 170 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot, muud vältimatud kulutused 170 eurot (väljasõidud 30 eurot, sünnipäevad 25 eurot, muud kulud 65 eurot, taskuraha 50 eurot). Kohus asub seisukohale, et iseenesest on hageja poolt väljatoodud kululiigid igakuiselt vajalikud, samas on nendele märgitud suurus osaliselt ülepaisutatud ja väljatoodud suuruses tõendamata. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-169-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse 4 eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Kohus loeb tõendatuks, et hageja eluasemega seotud kolme kuu keskmine kommunaalkulu on olnud 76,56 eurot (dtl 25, 30, 35, 66) ning elektrikulu 25,93 eurot (dtl 41-46, 72-73). Seega on eluasemekulu kokku 102,49 eurot ning hageja osa sellest moodustub 51,24 eurot. Kohus arvestab, et hageja elab koos oma isaga. Kohtu hinnangul on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Samuti märgib kohus, et iseenesest on eluliselt usutav, et teatud transpordikulud võivad hagejal igakuiselt tekkida, kuna ühistranspordi kasutamine ei ole igakord ajaliselt mõistlik ja võimalik ning aeg-ajalt tuleb teha ka pikemaid sõite. Samas ei ole käesoleval juhul tõendamist leidnud, et nimetatud kulud oleksid igakuiselt keskmiselt suuremad. Hageja ei ole välja toonud, et nt oma tervisliku seisundi tõttu tuleks tal järgida erilist dieeti või tarvitada kallimaid retseptiravimeid, mille tõttu oleksid antud kulud keskmiselt suuremad. Kohus märgib, et ei pea vajalikuks anda ka oma hinnangut hageja poolt esitatud erinevate toidupoodide ja söögikulude tšekkidele ja maksekorraldustele ning praamipiletitele ja bensiinitšekile, kuna nimetatud ei tõenda hageja igakuiseid kulusid vaid näitavad teatud toodete/teenuste hinda teatud ajaperioodil (dtl 47, 52-54, 56, 62-65, 75, 76, 79-81). Samuti ei ole tõendamist leidnud, et hagejal oleksid käesoleval ajal seoses ortotondi juures käimisega muid kulusid peale visiiditasu (dtl 48-49). Kuna hageja käib koolis, siis on ka usutav, et teatud kulud ka seoses kooliga tekitavad, s.h nt erinevate õppevahenditega (kirjatarbed, vihikud, kilekaaned jms), klassirahadega, ekskurssioonidega. Samas on hageja väljatoodud kulu igakuiselt summas 170 eurot kohtu hinnangul ülepaisutatud ja tõendamata. Eelduslikult on küll kord aastas enne õppeaasta algust kulud suuremad, kuid antud kulusid saab katta vähemalt osaliselt ka linna poolt õppeaasta alguses tasutavast toetusest. Arvestades hageja vanusega on usutavad ka igakuised sidekulud. Hageja on esitanud kohtule Elisa teenuste arveid (dtl 27, 32, 38). Arvetel kajastuvad kolme erineva mobiiltelefoni arved, nutikindlustus, järelmaks ja TV teenus. Arvestades, et hageja kasutab eelduslikult ühte mobiiltelefoni ning teleteenuseid kasutatakse koos vanemaga, siis võib põhjendatuks igakuiseks sidekuluks pidada 20 eurot. Kohtu hinnangul võivad ka muud kulud teatud ulatuses olla igakuiselt põhjendatud, s.h nt meelelahutus vaba aja veetmise näol, erinevad väljasõidud, sünnipäevade pidamine ja sünnipäevadel käimine ning muud aeg-ajalt tekkida võivad ootamatud kulutused. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada taskuraha andmist. Samas peab lapsevanem arvestama, et võimaluse puudumise korral peab valima, kas ja milliseid kulutusi teha ning millises suuruses taskuraha oma lapsele võimaldada. Ka meelelahutus ei pea olema igakord tasuline. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul puuduvad ka tõendid, et väljatoodud muud kulud oleksid hädavajalikud keskmiselt kallimas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et hageja kulud ületaksid seaduses sätestatud kahekordset baassummat. Samas puudub 5 kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale ning seega on elatise nõue põhjendatud miinimummääras. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). 7.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus selgitab, et

§ 101

lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta. Kindlaksmääratud suhtluskorra/kokkuleppe puudumise korral ei saa kohus edasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestada võimalike päevade arvuga, mil hageja võib kostja juures tulevikus viibida. Käesoleval juhul puuduvad ka tõendid suhtluskorra kindlaksmääramise kohta või vanematevaheliste vastavate kokkulepete olemasolu kohta. Seega puudub alus elatise vähendamiseks

§ 101lg 6 alusel.

8.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on viidanud menetluses, et ta on saanud koondamisteate ja otsib uut töökohta. Ühtegi tõendit nimetatud asjaolu kohta ei ole kostja esitanud. Samuti ei ole kostja menetluses esitanud selgitusi ega tõendeid enda igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta, et kohus saaks hinnata kostja majanduslikku olukorda. Kohus on nimetatud asjaolude väljatoomise vajadust selgitanud kostjale oma 29.01.2025 kirjas (dtl 172-175). Kohus on teinud seega ise päringu krediidiasutustele, mille vastustest nähtuvalt omab kostja pangakontot Swedbank AS-s, milles oli 18.03.2025 seisuga hoiustatud 421,30 eurot (dtl 214-254). Pangakontost nähtuvalt on kostja saanud perioodil 26.09.2024 26.03.2025 igakuiselt töötasu (sh preemia) XXX OÜ-lt keskmiselt 1876,75 eurot kuus. Seega saab kohus eeldada, et kostja on tulenevalt oma sissetuleku suurusest majanduslikult suuteline vähemalt miinimumulatuses hagejale elatist tasuma. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3- 6 2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-1907 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102alusel ning hageja nõue elatise saamiseks on põhjendatud miinimummäära ulatuses.

9.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kohus selgitab, et kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt laekub lastetoetus summas 80 eurot kostjale (nimetatu nähtub ka kostja pangakonto väljavõttest), siis tuleb elatise baassummale lisada ka pool lastetoetusest.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 09.10.2024 kuni 31.03.2025 367,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates 01.04.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 381,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja pool lapsetoetust 40 eurot). Alates 01.01.2025 väljamõistetud elatis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hageja taotlusel tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele 1.kuupäevaks.

1. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
2. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. 7 Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.
4. a otsusega nr 2-
5. 8