Hagi alus Hageja esitas Harju Maakohtusse 18.06.2025 hagiavalduse, mille kohaselt kostja müüjana ning hagejad ostjatena sõlmisid 09.12.2022 korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu. Lepingu 2 esemeks oli kostjale kuuluv XXX asuv korteriomand ja selle eriomandi ese eluruum nr XXX, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Hagejad ostsid lepingu eseme võrdsetes mõttelistes osades. Kostja müüjana ning hagejad ostjatena sõlmisid 04.12.2023 korteriomandi omandi üleandmise asjaõiguslepingu ja hüpoteegiga koormamise lepingu. Hagejatele selgus, et asjaõiguslepingu alusel üle antud ja võlaõigusliku lepingu esemeks olev korteriomand on oluliste puudustega. Mitmete puuduste tõttu puudub tänaseni korteriomandil (sh kogu korterelamul) kasutusluba, mille kostja kohustus võlaõigusliku lepingu muutmise lepingu kohaselt hankima hiljemalt 31.07.
lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab, et hagejatel on õigus keelduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga XXX kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks vajalike tahteavalduste andmisest seni kuni kostja ei ole täitnud käesoleva kohtumenetluse lõpplahendist tulenevaid kohustusi. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 1974,08 eurot (sh käibemaks). Kohus arvestades Riigikohtu praktikat, esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ja keskmisi turuhindasid leiab, et tunnihind 160 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud ja ei ületa keskmisi turuhindasid. Võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumendi mahtu ja sisu on kohus seisukohal, et menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud ja neile toimingutele kulunud aeg 10 tunni ja 6 minuti ulatuses on põhjendatud ja vajalik summas 1974,08 eurot (käibemaksuga). Kuivõrd hagejad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohuslased 3 ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.
lg 9 kohaselt tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda kohustatud isikutel riigituludesse lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 21 on sätestatud, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Harju Maakohus on 15.09.2025 määrusega rahuldanud hagejate menetlusabi taotluse ja vabastanud nad hagi esitamisel riigilõivu 2 940 euro tasumisest. Kohus mõistab tasumata riigilõivu kostjalt välja Eesti Vabariigi kasuks. Kohus lisab käesolevale kohtuotsusele makseinfo dokumendi.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Bergson kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.