Obsah (7)

§ 613§ 477§ 231§ 173§ 172§ 174§ 138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Dina Tali Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2025.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-126433 Tsiviilasi Viljandi linn, Vene tn

) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt

§ 613

lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 9. Vaidlus puudub järgnevates käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulistes asjaoludes. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub puudutatud isikule Vene tn 21, Viljandi linn, asuv korteriomand (eriomand) nr x. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule kommunaal- ja majandamiskulude arveid (15.01.2025 avalduse lisad 3-14, dtl 67-83). Puudutatud isik on jätnud arved tasumata. Kohus loeb nimetatud asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. 10. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (Krt

S) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõige 2 sätestab: „Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse 2 aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.“ KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.

1. E-äriregistri andmetest nähtuvalt puuduvad avaldajal kehtivad põhikirjad. Korteriühistu registrikaart on avatud ametiülesande korras KrtS § 66 lõige 4 alusel. Kuivõrd avaldajal põhikiri puudub, kohaldatakse korteriühistu suhtes seaduses sätestatut.
2. KrtS § 20 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Lõike 2 kohaselt korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
3. Avaldaja on selgitanud, et korteriühistu majandamiskulud jagatakse vastavalalt kinnisasja m2 arvule. Remondifondi suurus, 2 eurot, on kokku lepitud korteriühistu koosoleku otsusega, mis on vastu võetud 8 poolthäälega.
4. Kohtule esitatud võlanõude aluseks olevatelt arvetelt nähtub, et puudutatud isikule igakuiselt väljastatud arvete summa koosneb korteriomandi suurusest lähtuvalt ruutmeetripõhiselt arvestatavast remondifondist, haldusteenustest, prügiveo ja üldelektri kuludest ning kuupmeetripõhiselt arvestatavast vee- ja kanalisatsioonitasust.
5. Avaldaja 24.08.2025 täiendavalt esitatud seisukohast nähtub, et puudutatud isiku tasumata arvetest tulenev võlg 06.08.2025 seisuga on 1054,43 eurot, sh viivis 29,70 eurot. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu kohta ega võlgnevuse suurusele ning arvestusele. Vastupidi, 30.04.2025 dateeringuga arvelt nr 45/Y nähtub, et puudutatud isikult on perioodil 01.04.2025-30.04.2025 laekunud 700 eurot ja perioodil 01.12.2024-31.12.2024 1000 eurot (arve 141Y). Avaldaja on need summad võlgnevusest maha arvestanud. Sisuliselt viitab puudutatud isiku selline tegevus tekkinud võlgnevuse tunnistamisele.
6. Avaldaja 24.08.2025 menetlusdokumendi kohaselt on puudutatud isikul avaldajale tasumata arve 9Y alusel 114,84 eurot, arve 21Y alusel 111,67 eurot, arve 33Y alusel 100,67 eurot, arve 45Y alusel 103,59 eurot, arve 57Y alusel 107,96 eurot, arve 69Y alusel 103,24 eurot, arve 105Y alusel 63,57 eurot (arve summa 107,78 eurot on osaliselt tasutud), arve 117Y alusel 106,41 eurot, arve 129Y alusel 108,96 eurot, ja arve 141Y alusel 103,82 eurot. Võlgnetavad summad kokku 1024,73 eurot (dokumendi lisad 2-11). Summadele lisandub viivis. Nõude suurus on kooskõlas arvete (24.08.2025 dokumendi lisadega 2-11) ning arvetega nõutud summasid ja tasumisi kajastava tabeliga (vt sama dokumendi lisa 1).
7. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldus rahuldamisele ning kohus mõistab puudutatud isikult välja 1054,43 eurot sealhulgas viivis. 3
8. Kohus märgib, et juhul, kui puudutatud isik on menetluse kestel teinud makseid võlgnevuse tasumiseks, kuuluvad tasutud summad avaldaja kasuks väljamõistetava summaga tasaarvestamisele. 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetluse on tinginud puudutatud isiku poolt talle esitatud arvete avaldajale tasumata jätmine. 20.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 21. Avalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 4 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seetõttu määrab kohus põhjendatud riigilõivukuluna kindlaks 50 eurot. 22. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuluna kindlaks 50 eurot (tasutud riigilõiv) ning mõistab menetluskulu puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) Dina Tali kohtunik 4