← Eesti

2-24-108008/27

Obsah (11)§ 477§ 429§ 432§ 168§ 8§ 174§ 175§ 150§ 177§ 433§ 178

K OHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Määruse kuupäev Antero Maksing 19. detsember 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-108008 Tsiviilasi Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu avaldus S. K. vastu

) § 429 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuivõrd antud juhul saavad menetlusosalised menetluse esemeks olevat õigust käsutada, saab samas korras ja alustel loobuda hagita asjas esitatud avaldusest. 4. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga (avaldusega) sama kostja (puudutatud isiku(te)) vastu vaidluses samal alusel sama (hagi)eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist (avaldusest) loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 5.

Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, siis kannab kostja

§ 168

lg 5 kohaselt hageja menetluskulud.

§ 8

lg 2 ja § 477 lg 1 võimaldavad kohaldada viidatud normi ka hagita menetluses (RKTKm 04.06.2012, 3-2-1-85-12, p 14). Praeguses asjas on avaldaja avaldusest loobunud põhjusel, et puudutatud isik on menetluse käigus avaldaja nõude rahuldanud. Järelikult jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, kes andis oma käitumisega põhjust nõude kohtusse esitamiseks. 6. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja asja materjalide põhjal. Avaldaja taotleb 1525 euro hüvitamist, mis koosneb riigilõivust 65 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskuludest 20 eurot ning lepingulise esindaja tasust 12 tunni eest tasumääraga 120 eurot/h (käibemaksu ei lisandu). 6.1. Avaldaja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates. 6.2. Puudutatud isik ei ole avaldaja esindaja tunnitasule vastuväiteid esitanud ja kohtu hinnangul saab seda pidada hüvitatavaks (s.o konkreetse vaidluse kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks). 2

(3)2-24-108008 6.3. Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe

ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist eranditult täies ulatuses. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks, mille kulu vastaspool peaks kandma, hindab kohus: − avalduse koostamine ja kohtule esitamine – 3 tundi; − kompromissläbirääkimised ja 11.06.2024 vastuse esitamine – 0,75 tunni ulatuses; − 25.09.2024, 26.09.2024 ja 29.11.2024 menetlusdokumentide koostamine – kogumis 1,5 tunni ulatuses; − 17.11.2025 vastuse esitamine – 1,25 tunni ulatuses; − menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 tundi. Kohus leiab, et selles ulatuses esindaja kulude hüvitamine on asja sisu, nõude suurust ja menetluse käiku arvestades põhjendatud. Nõuete korrigeerimisega seotud ajakulu vähendas kohus tulenevalt sellest, et korteriühistuna pidanuks avaldaja põhikirjale vastava ja selge ning põhjendatud avalduse esitama juba menetluse alguses. Seetõttu on vähemalt osa täiendavast ajakulust selline, mida ei saa jätta menetluse vastaspoole kanda. 7. Riigilõiv on kohtukuluna põhjendatud ja vajalik ning tuleb 32,50 euro ulatuses avaldajale hüvitada.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et avaldusest loobumise korral pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse. Seega on avaldajal võimalik taotleda poole riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

  1. Kohus määrab eelneva põhjal avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 892,50 eurot (lepingulise esindaja tasu 7 tunni eest tasumääraga 120 eurot/h; maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot; pool riigilõivust 32,50 eurot) ja mõistab selle puudutatud isikult välja. Avaldaja ei taotle kulude hüvitamist käibemaksuga.
  2. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikult välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

10.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178

). / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.