) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada
§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lõikes 4 sätestatud asjaolusid.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et kuna poolte seisukohtadest nähtuvalt loobus hageja hagist, sest kostja rahuldas pärast hagi esitamist hageja nõuded, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab kostjale, et seadus ei võimalda jätta antud asjaoludel üksnes kostja taotluse alusel menetluskulusid poolte endi kanda. Kohus aga märgib, et kuna menetluskulud on hagejale juba hüvitatud, siis kohus täiendavalt menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra ning kostjalt hageja kasuks täiendavaid menetluskulusid välja ei mõista.
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi 2 viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 420 eurot ja seega tuleb tagastada hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot, ja kanda see AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali arveldusarvele nr EE821010220091351017, selgitusega „1266639-AL, tsiviilasi nr 2-24-13048“. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.