Obsah (13)

§ 184§ 65§ 68§ 832§ 54§ 55§ 191§ 83§ 21§ 16§ 56§ 58§ 4

1-24-7061 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2025, Tallinnas Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste rahvakohtunikud Merlyn Rei ja Kristiina Naab

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi Igors Jakovlevs, isikukood: 38002120191; viibib vahistatuna XXX; kodakondsus: Läti Vabariigi; emakeel: läti keel, valdab kõnes ja kirjas vene keelt; xxxharidus; töökoht: xxx Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata. Tõkend: Kahtlustatavana kinni peetud 28.07.2024. Vahistatud alates 30.07.2024 süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi RESOLUTSIOON 1.

Süüdi tunnistada Kaspars Matvejevs

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ja karistada teda vangistusega 11 aastat.

2. Euroopa Nõukogu raamotsuse 2008/675/ÜVJP (24.07.2008.a) artikkel 3 lg 1 ja 2 ja

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 2.04.2024.a otsusega nr 24/114439 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 1 aasta 6 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistusega, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 12 aastat 6 kuud ja 10 päeva. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja algust alates Kaspars Matvejevsi kinnipidamisest, s.o alates 23.07.

2. Tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Kaspars Matvejevsilt riigituludesse: 5.
4. sundraha 2,5 palga alammääras, s.o 2215 eurot; 5.
5. Narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01160-01 teostamise kulust 402 eurot. 5.
6. Narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01178-01 teostamise kulust 134 eurot. 5.
7. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00699-01 teostamise kulust 420 eurot. 5.
8. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00708-01 teostamise kulust 6510 eurot. 5.
9. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00843-01 kulust 455 eurot. 5.
10. Kaspars Matvejevsile riigi õigusabi korras määratud kaitsja Argo Küünemäe tasu kokku 2675,16 eurot.
11. Kriminaalmenetluse kulud 12 811,16 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB PANK, EE522200221013264447 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK või EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber
12. 6.
13. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 7.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Kaspars Matvejevsile kuuluv sularaha 5225 eurot, milline on Harju Maakohtu 19.09.2024.a määruse nr 1-24-5374 alusel hoiustatud Rahandusministeeriumi tagatiskontol nr EE932200221023778606. 2 / 35 8. Süüdi tunnistada Igors Jakovlevs

§ 184lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 10 aastat.

9.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja algust alates Igors Jakovlevsi kinnipidamisest, s.o alates 28.07.

2. Tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Igors Jakovlevsilt riigituludesse: 11.
4. sundraha 2,5 palga alammääras, s.o 2215 eurot; 11.
5. Narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01160-01 teostamise kulust 402 eurot; 11.
6. Narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01178-01 teostamise kulust 134 eurot; 11.
7. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00699-01 teostamise kulust 420 eurot; 11.
8. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00752-01 teostamise kulu 70 eurot; 11.
9. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00708-01 teostamise kulust 6510 eurot; 11.
10. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00843-01 kulust 455 eurot. 11.
11. Igors Jakovlevsile riigi õigusabi korras määratud kaitsja Sven Sillari tasu kokku 2303,36 eurot.
12. Kriminaalmenetluse kulud 12 509,36 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB PANK, EE522200221013264447 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK või EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber
13. 12.
14. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 13.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks: 13.

1. Igors Jakovlevsile kuuluv sularaha 1700 eurot, milline on Harju Maakohtu 19.09.2024.a määruse nr 1-24-5373 alusel hoiustatud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE932200221023778606; 13.
2. nutitelefon Samsung Galaxy A14 keskmise väärtusega 135,62 eurot ja nutitelefon Samsung Galaxy S21 keskmise väärtusega 769,25 eurot, millised asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn). 14.

§ 54

lg 1 alusel mõista Igors Jakovlevsile lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine pikkusega 7 aastat koos 7-aastase sissesõidukeeluga. 15.

§ 55

lg 2 kohaselt arvutatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega süüdlase väljasaatmisest.

1. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 18 lg 4 kohaselt viiakse väljasaatmine täide viivitamata pärast vangistuse ärakandmist.
2. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid 17.
3. Konfiskeerida

§ 191

alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel EKEI-le ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine (kanep ja alprasolaam), mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (aadressil Tervise 30, Tallinn). 17.2. Konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel narkootilise aine käitlemisvahendid – 5 tk fooliumpakendit, 3 tk soonkinnisega kilekotti, 2 tk sinist värvi kilekotti, 2 tk vaakumpakendit, 2 tk tühja blisterpakendit kirjega Xanax 1 mg alprasolaam, 3 tk rohelist värvi prügikotti, 1 tk musta värvi prügikott, 1 tk valget värvi tekstiilist kott, 5 tk kahekordset (s.o kokku 10 tk) 3 / 35 läbipaistvat vaakumkilepakendit, 1 tk musta värvi kilekott, 1 tk kahekordne vaakumkilepakend, 1 tk kolmekordne sinist värvi kilekott, 7 tk sulguriga kilekotti, 23 tk soonkinnisega kilekotti, millised asuvad hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn). 17.

1. Kustutada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel Kaspars Matvejevsi nutitelefonide Xiaomi Redmi 10C ja Samsung Galaxy S21 koopiafailid, raportfailid ja jäädvustatud fotod, millised asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas. 17.
2. Kustutada KrMS § 126 lg 3 p 4 aluse Igors Jakovlevsi nutitelefonide Samsung Galaxy A14 ja Samsung Galaxy S21+ koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotofailid, millised asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas. 17.
3. Kõik meetmed rakendatakse peale kohtuotsuse jõustumist. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatavad, kaitsjad ja prokuratuur edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.05.2025), s.o kuni 20.06.2025 (k.a). Vahistatud süüdistatavate kaitsjate puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kohtuotsuse terviktekst eesti keeles antakse süüdistatavatele kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 10 lg 10 alusel arvestatakse kohtuotsuse peale kaebamisel kaebetähtaega tõlgitud kohtuotsuse saamisest arvates. Tõlge edastatakse selle valmimisel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
4. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o kuni 5.06.2025 (k.a). SÜÜDISTUS Kaspars Matvejevsit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 02.04.2024.a otsusega nr 24/114439 asjas nr R 24/2651 süüdi mõistetud Soome Vabariigi karistusseadustiku ptk 50 § 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on Eesti Vabariigis kvalifitseeritav

§ 184

lg 1 järgi, omandas uuesti ebaseaduslikult isikute grupis koos Igors Jakovlevsiga kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kanepit kokku massiga vähemalt 7893,83 grammi, mida ta seejärel ebaseaduslikult valdas ja pakendas ühiselt ja kooskõlastatult koos Igors Jakovlevsiga. Osa eelnevalt isikute grupis koos Igors Jakovlevsiga ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidis Kaspars Matvejevs ühiselt ja kooskõlastatult koos Igors Jakovlevsiga enda kasutuses olevas sõiduautos Peugeot registreerimismärgiga XXX kuni 23.07.2024 kell 16.03, mil Tallinnas P. Pinna 4 asuvas Ida-Harju politseijaoskonna parklas eelnimetatud sõiduautos teostatud läbiotsimise käigus andis Kaspars Matvejevs vabatahtlikult välja: 4 / 35 - sõiduki pagasiruumist kilekoti seest 1 fooliumpakendi, mille sees olid kanepiõisikud massiga 9,09 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 16%; -sõiduki pagasiruumist kilekoti seest 1 fooliumpakendi kanepiõisikutega, 1 soonkinnisega kilekoti kanepiõisikutega ja 1 soonkinnisega kilekoti, milles 1 suurem fooliumpakend kanepiõisikutega. Nimetatud pakendites olid kanepiõisikud kokku massiga 102,90 grammi, mille THC sisaldus on 19%. Osa eelnevalt isikute grupis koos Igors Jakovlevsiga ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidis Kaspars Matvejevs ühiselt ja kooskõlastatult koos Igors Jakovlevsiga enda elukohas Tallinnas aadressil XXX kuni 23.07.2024 kell 17.03, mil eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus andis Kaspars Matvejevs vabatahtlikult välja: -köögist külmkapi ülemises osas olevast sahtlist Maxima kirjaga kilekoti seest 1 vaakumpakendi, mille sees oli omakorda 1 vaakumpakend, mille sees olid kanepiõisikud massiga 996,10 grammi, mille THC sisaldus on 15%; -köögist külmkapi sügavkülma alumisest sahtlist sinist värvi kilekoti, mille sees olid kanepiõisikud massiga 383,30 grammi, mille THC sisaldus on 17%; -köögist külmkapi sügavkülma ülemisest sahtlist sinist värvi kilekoti kanepiõisikutega, 1 soonkinnisega kilekoti, mille sees 1 fooliumpakend kanepiõisikutega, ning 1 fooliumpakendi kanepiõisikutega. Nimetatud pakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 65,44 grammi, mille THC sisaldus on 17%. Osa eelnevalt isikute grupis koos Igors Jakovlevsiga ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidis Kasparts Matvejevs koos Igors Jakovlevsiga ühiselt ja kooskõlastatult enda kasutuses olevas garaažis Tallinnas aadressil YYY boksis nr 188 kuni 28.07.2024 kell 19.15, mil eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära: - uksepoolse rohelist värvi plastikkonteineri seest rohelist värvi prügikott, mille sees omakorda rohelist värvi prügikott, mille sees omakorda musta värvi prügikott, mille sees omakorda valget värvi tekstiilist kott, mille sees omakorda 5 kahekordset läbipaistvat vaakumkilepakendit, millest seesmiste vaakumpakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 4605 grammi, mille THC sisaldus on 17%; -uksepoolse rohelist värvi plastikkonteineri seest rohelist värvi prügikott, mille sees omakorda musta värvi kilekott, mille sees kahekordne vaakumpakend, millest seesmise vaakumpakendi sees olid kanepiõisikud; musta värvi kilekotis oli veel kolmekordne sinist värvi kilekott, mille sees 5 sulguriga kilekotti, millest ühes sulguriga kilekotis oli soonkinnisega kilekott, milles oli 3 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; teises sulguriga kilekotis oli üks sulguriga kilekott, milles oli soonkinnisega kilekott, milles oli soonkinnisega kilekott kanepiõisikutega ning 10 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; kolmandas sulguriga kilekotis oli soonkinnisega kilekott, milles oli 4 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; neljandas sulguriga kilekotis oli soonkinnisega kilekott, milles oli 4 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; viiendas sulguriga kilekotis oli üks tühi sulguriga kilekott ja üks soonkinnisega kilekott, milles oli soonkinnisega kilekott kanepiõisikutega. Nimetatud pakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 1732 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli THC sisaldus on 12%. Samuti tema omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult psühhotroopse aine alprasolaami sisaldusega tablette Xanax, mida ta valdas 5 / 35 ebaseaduslikult enda elukohas Tallinnas aadressil XXX kuni 23.07.2024 kell 17.03, mil eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti elutoast televiisori all oleva laua pealt ära 2 blisterpakendit, milles kokku 14 alprasolaami sisaldavat tabletti Xanax 1 mg massiga 1,82 grammi, milles puhast alprasolaami kokku 14 milligrammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ei ületa 0,3%) ning selle töötlemisproduktid (nt hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuulub vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja; alprasolaam kuulub IV nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist ja alprasolaami puhul 0,023 grammist. Nii käitles Kaspars Matvejevs narkootilisi ja psühhotroopseid aineid koguses, mis tekitaks narkojoobe keskmiselt 11 133 inimesele. Seega pani Kaspars Matvejevs toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupis isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo. Igors Jakovlevsi süüdistatakse

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises isikute grupi poolt, mis seisneb selles, et tema omandas isikute grupis koos Kaspars Matvejevsiga kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kanepit kokku massiga vähemalt 7893,83 grammi, mida ta seejärel ebaseaduslikult valdas ja pakendas ühiselt ja kooskõlastatult koos Kaspars Matvejevsiga. Osa eelnevalt isikute grupis koos Kaspars Matvejevsiga ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidis Kaspars Matvejevs ühiselt ja kooskõlastatult koos Igors Jakovlevsiga enda kasutuses olevas sõiduautos Peugeot registreerimisnumbriga XXX kuni 23.07.2024 kell 16.03, mil Tallinnas P. Pinna 4 asuvas Ida-Harju politseijaoskonna parklas eelnimetatud sõiduautos teostatud läbiotsimise käigus andis Kaspars Matvejevs vabatahtlikult välja: -sõiduki pagasiruumist kilekoti seest 1 fooliumpakendi, mille sees olid kanepiõisikud massiga 9,09 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 16%; -sõiduki pagasiruumist kilekoti seest 1 fooliumpakendi kanepiõisikutega, 1 soonkinnisega kilekoti kanepiõisikutega, 1 soonkinnisega kilekoti, mille sees 1 suurem fooliumpakend kanepiõisikutega. Nimetatud pakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 102,90 grammi, mille THC sisaldus on 19%. Osa eelnevalt isikute grupis koos Kaspars Matvejevsiga ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidis Kaspars Matvejevs ühiselt ja kooskõlastatult koos Igors Jakovlevsiga enda elukohas Tallinnas aadressil XXX kuni 23.07.2024 kell 17.03, mil eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus andis Kaspars Matvejevs vabatahtlikult välja: 6 / 35 -köögist külmkapi ülemises osas olevast sahtlist Maxima kirjaga kilekoti seest 1 vaakumpakendi, mille sees oli omakorda 1 vaakumpakend, mille sees olid kanepiõisikud massiga 996,10 grammi, mille THC sisaldus on 15%; -köögist külmkapi sügavkülma alumisest sahtlist sinist värvi kilekoti, mille sees olid kanepiõisikud massiga 383,30 grammi, mille THC sisaldus on 17%; -köögist külmkapi sügavkülma ülemisest sahtlist sinist värvi kilekoti kanepiõisikutega, 1 soonkinnisega kilekoti, mille sees 1 fooliumpakend kanepiõisikutega, ning 1 fooliumpakendi kanepiõisikutega. Nimetatud pakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 65,44 grammi, mille THC sisaldus on 17%. Osa eelnevalt isikute grupis koos Kaspars Matvejevsiga ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidis ta koos Kaspars Matvejevsiga ühiselt ja kooskõlastatult Kaspars Matvejevsi kasutuses olevas garaažis Tallinnas aadressil YYY boksis nr 188 kuni 28.07.2024 kell 19.15, mil eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära: -uksepoolse rohelist värvi plastikkonteineri seest rohelist värvi prügikott, mille sees omakorda rohelist värvi prügikott, mille sees omakorda musta värvi prügikott, mille sees omakorda valget värvi tekstiilist kott, mille sees omakorda 5 kahekordset läbipaistvat vaakumkilepakendit, millest seesmiste vaakumpakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 4605 grammi, mille THC sisaldus on 17%; -uksepoolse rohelist värvi plastikkonteineri seest rohelist värvi prügikott, mille sees omakorda musta värvi kilekott, mille sees kahekordne vaakumpakend, millest seesmise vaakumpakendi sees olid kanepiõisikud; musta värvi kilekotis oli veel kolmekordne sinist värvi kilekott, mille sees 5 sulguriga kilekotti, millest ühes sulguriga kilekotis oli soonkinnisega kilekott, milles oli 3 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; teises sulguriga kilekotis oli üks sulguriga kilekott, milles oli soonkinnisega kilekott, milles oli soonkinnisega kilekott kanepiõisikutega ning 10 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; kolmandas sulguriga kilekotis oli soonkinnisega kilekott, milles oli 4 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; neljandas sulguriga kilekotis oli soonkinnisega kilekott, milles oli 4 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; viiendas sulguriga kilekotis oli üks tühi sulguriga kilekott ja üks soonkinnisega kilekott, milles oli soonkinnisega kilekott kanepiõisikutega. Nimetatud pakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 1732 grammi, mille THC sisaldus on 12%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ei ületa 0,3%) ning selle töötlemisproduktid (nt hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuulub vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist. Nii käitles Igors Jakovlevs narkootilist ainet koguses, mis tekitaks narkojoobe keskmiselt 10 525 inimesele. Seega pani Igors Jakovlevs toime

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupis. Menetluskäik 7 / 35 1. 29.11.2024 saabus Harju Maakohtusse süüdistusakt üldmenetluses Kaspars Matvejevsi süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja Igors Jakovlevsi süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi.

1. 6.12.2024 Harju Maakohtu määrusega anti süüdistatavad kohtu alla. Vahistamise tõkendid jäeti Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi suhtes muutmata (K 1 lk 9-11).
2. 16.12.2024 saabus Igors Jakovlevsi kaitsja Sven Sillari kaitseakt (K 1 lk 12, 13).
3. 17.12.2024 saabus Kaspars Matvejevsi kaitsja Argo Küünemäe kaitseakt (K 1 lk 14, 15).
4. 20.12.2024 toimus eelistung (K 1 lk 16-19).
5. 20.12.2024 Harju Maakohtu määrusega loeti Kaspars Matvejevsi ja Igors jakovlevsi suhtes vahistused jätkuvalt põhjendatuks ja tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtulahendini. Kriminaalasja arutamine määrati avalikul kohtuistungil 3., 4.,
6. ja
7. märtsil 2025 (K 1 lk 106- 109).
8. Kohtuistung toimus
9. märtsil 2025.a. Kohtuistungil osales prokurörina volituse alusel abiprokurör Liset Rohi (K 1 lk 117-118).
10. 4., 5.ja
11. märtsil 2025 jäi kohtuistung prokurör Liis Vainola haigestumise tõttu ära (K 1 lk 116).
12. 24.03.2025 ja 21.04.2025 toimus kohtuistung volituse alusel abiprokurör Liset Rohi osalusel (K 4 lk 82).
13. 21.04.2025 kohtuvaidlustes leiab prokurör, et süüdistatavate süü on tõendatud, õigesti kvalifitseeritud ja palub Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs süüdi mõista (K 4 lk 106).
14. Kaspars Matvejevsi kaitsja Argo Küünemäe leiab, et Kaspars Matvejevs ei pannud tegu toime grupis ning palub mõista kergem karistus (K 4 lk 95pö-97).
15. Igors Jakovlevsi kaitsja Sven Sillar palub Igors Jakovlevs õigeks mõista ja konfiskeeritud raha tagastada (K 4 lk 97pö-98pö).
16. Kaspars Matvejevs avaldas viimases sõnas kahetsust (K 4 lk 99pö).
17. Igors Jakovlevs kinnitas viimases sõnas, et tema ei ole kanepit käidelnud (K 4 lk 99pö).
18. Kohus määras kohtuotsuse kuulutamise 21.05.2025 kell 9.30 (K 4 lk 99pö). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kogutud tõendid on lubatavad. Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi süü on täielikult tõendamist leidnud ning nende tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Tõendatus Kanepi käitlemise episood
19. Süüdistatav Kaspars Matvejevs on ennast süüdi tunnistanud suures koguses narkootilise aine kanep omandamises, valdamises, pakendamises ja aine hoidmises autos, korteris ja garaažis. Ta eitab kuriteo toimepanemist grupis koos Igors Jakovlevsiga (K 1 lk 120, K 4 lk 69-69pö, 70-773pö).
20. Kaspars Matvejevsi ütlused on osaliselt usaldusväärsed, kuid selles osas, et ta üksinda kuriteo toime pani, mitte grupis koos Igors Jakovlevsiga, ebausaldusväärsed. Taolisele veendumusele jõudis kohus seoses sellega, et Kaspars Matvejevsi ütlustes on sisemised vastuolud, puudub järjepidevus ja need ei ole kokkulangevad teiste kogutud tõenditega, mistõttu jätab kohus selles osas tema ütlused tõendikogumist välja.
21. Kaspars Matvejevsi ütluste kohaselt kuulub kogu leitud ja äravõetud kanep talle. Ta ostis kõik äravõetud kanepi ühe ja sama isiku käest ühekorraga Tallinnas. Raha kanepi ostuks sai krüptoinvesteeringust. Kanepi ostmiseks võttis krüptoraha välja (K 4 lk 71). Kanepi soetas üksinda umbes kolm nädalat kuni üks kuu enne kinnipidamist. Ta tutvus Telegramis inimestega, kes soovisid osta kaks kilogrammi marihuaanat. Leidis koha kust osta ja otsustas edasi müüa. Isik, kellelt ostis ja kelle jaoks pidi osa kodus hoidma oli Koordinaator. Suhtlus toimus Telegramis. Kanepi sai ta kilostes pakendites. Kanep oli soetamisel pakendatud läbipaistvatesse ühekilostesse kilekottidesse, pakendeid oli kokku 8 / 35 9, mis olid omakorda kahes suures valgest tekstiilkotis. Raha oli tal olemas kahe kilogrammi kanepi jaoks, ülejäänud koguse pidi ta umbes kolm kuni neli päeva enda juures hoidma ja siis tagasi viima kuhu öeldakse. Algselt oli tehing, et antakse 2 kg kanepit 7000 euro eest, ülejäänud koguse hoiab enda juures. Hiljem lubati hoidmise eest tasu. Kõigepealt viis saadud kanepi koju, hoidis enda korteri saunas. Korter on kahetoaline. Kui teadis, et Igors Jakovlevs tuleb tema juurde elama, jättis osa külmikusse, ülejäänud osa viis garaaži (K 4 lk 69pö). Igors Jakovelvs ei teadnud, et tal on kodus kanepit. Kui Igors Jakovlevs kolis sisse, siis ei olnud külmikus midagi (K 4 lk 71pö). Edasiselt vastab aga seletuseks küsimusele Igors Jakovlevsi bioloogilise materjali leidumise kohta, et kanep oli külmikus samal ajal kui Igors Jakovlevs ka korteris oli, kokku umbes üks kuni kaks päeva (K 4 lk 72). Kui sai teada et Igors Jakovlevs seal on, võttis köögis kapist Maxima kilekoti, mähkis need sinna ja pani külmikusse. Peale kanepi külmikus midagi ei olnud. Ülejäänud koguse, mis oli tekstiilkottides, pakendas köögis ümber. Tegi kapi lahti, võttis sealt kotid, mähkis kottidesse ja teibiga kinnitas. Peale pakendamist viis garaaži. Kotid ja teip olid eelnevalt kodus, köögi sahtlis. Kanep oli samaaegselt Igors Jakovlevsiga korteris üks kuni kaks päeva (K 4 lk 73). Kanep oli külmiku riiulis ja sügavkülmas, ta ootas kui Igors Jakovlevsi ei olnud kodus ja viis siis kanepi ära (K 4 lk 71). Ühest omandatud pakendist võttis näidiseks kanepit. Selleks avas pakendi, võttis natukene, keeras fooliumist voldikusse, siis võttis kapist prügikoti, kallas sinna kogu ülejäänud sisu ja pani külmikusse. Fooliumnutsaka sees olnu andis kliendile, kes keeldus halva kvaliteedi tõttu ostust. Siis veel üks kord pakendas ümber. Peale kanepi külmikus rohkem midagi ei olnud. Külmikusse jättis osa ainet ja osa viis garaaži. Plaan oli aine maha müüa. Garaaži võtmed olid tema käes. Kanepi viis garaaži Peugeotiga. Igors Jakovlevsiga on kunagi varem garaažis käinud ühel korral 2022 aastal. Kinnipidamise hetkel asusid garaaživõtmed garaažiuksel, autovõtmed olid tema käes. Keegi ei teadnud, et ta võtmeid garaaži uksel hoiab. Igors Jakovlevs tuli tema juurde oma asjade ja kottidega. Võis olla ka prügikotte, sest seal sahtlist, kust ta kotte võttis oli palju kotte. Enne kinnipidamist oli ta jõudnud maha müüa umbes pool kilo kanepit ja sai selle eest umbes neli kuni viis tuhat eurot.
22. Kaspars Matvejevsi ütlustes puudub järjepidevus selles, kas Igors Jakovlevsi saabumisel tema korterisse oli ta osa kanepist jõudnud ära viia või mitte. Nii on ta esialgu väitnud, et ainet korteris enam ei olnud, kuid seejärel vastanud otseselt DNA-ga seotud küsimusele, et siiski olid Igors Jakovels ja kanep samaaegselt tema korteris. Nimetatu on vastuolu. Asjaolu, et Kaspars Matvejevs enda ütlusi muutis konkreetselt DNAga seotud küsimuse peale veenis kohut tema ütluste ebausaldusväärsuses antud küsimuses. On selge, et Kaspars Matvejevs soovib taoliste ütlustega luua elulist usutavust Igors Jakovelvsi bioloogilise materjali leidumisele prügikottidel. Samas on Kaspars Matvejevs jätnud tähelepanuta, et Igors Jakovlevsi bioloogiline materjal tuvastati sisemisel ehk vaakumpakendil, prügikoti sõlmedel ja teibil. Selliste kohtade osas Igors Jakovlevsi bioloogilise materjali leidumist ta selgitanud ei ole. Arusaamatuks jääb ka vaid osa aine äraviimise vajadus korterist, mitte kogu aine äraviimine, kui Igors Jakovlevs ei pidanud seda leidma ega sellest midagi teadma. Taoline osaline aine äraviimine viitab sellele, et suurem kogus tuli hoida eraldi riskide hajutamiseks ning sellele pidi keegi teine järele tulema. Ebausutav on ka 2 kg kanepi omandamine kokku 7000 euro eest, kuivõrd see on oluliselt alla turuhinna, ning ülejäänud kanepi hoidmise eest lisaks soodustuse saamine. Ühtegi tõendit krüptoinvesteeringu ja sellest saadud tulu kohta esitatud ei ole. Arvestades hoiule jäetud kanepi kogust ja võimalikku maksumust, siis eeldaks taoline tehing usalduslikke suhteid. Samuti väitis Kaspars Matvejevs hiljem, et pidi ikka hoidmise eest mingit raha ka saama, mis omakorda seab tema enda eelnevalt öeldu kahtluse alla, puudub järjepidevus. Alla turuhinna aine soetamine ning lisaks hoidmise eest saadav tulu 9 / 35 võõra inimese käest ei ole usutav kaitseversioon. Ühtegi tõendit Kaspars Matvejevs vestluste kohta esitanud ei ole. Garaažis teostatud läbiotsimisel selle uksel võtit ei leitud, mis seab ka selles osas ütlused kahtluse alla. Seega ei ole Kaspars Matvejevs esitanud tõendeid, mida kohus saaks hinnata, mistõttu on kohus lähtunud teistest kogutud tõenditest.
23. Kaspars Matvejevsi ütlused ei ole osaliselt kokkulangevad ka Igors Jakovlevsi ütlustega, kes eitab enda süüd täies mahus, väites, et tema ei ole kanepit käidelnud (K 1 lk 120, K 4 lk 75-78pö).
24. Igors Jakovlevsi ütluste kohaselt Kaspars Matvejevsi juurde elama asudes olid tal olemas korteri võtmed, garaaživõtmeid tal ei olnud. Kaspars Matvejevsi kinnipidamisest ja seotusest narkootikumidega sai ta teada ja aru 23.07.2024, kui ta soovis korterisse siseneda, kuid selle keelas korteris olnud politsei. Pärast tagasi tulles leidis ta rõdu ukse juures maast põrandalt tühja koti pisikeste kanepitükkidega. Ta oli ise tugevas joobes ja läks magama. Üks päev helistati talle tundmatult numbrilt Telegram kaudu ja küsiti garaaživõtmeid. Kuna ta oli eelnevalt näinud maas kanepitükke sai ta kohe aru millega tegemist oli. Samuti tunnistas helistaja kõne lõpus ise talle, et garaažist on vaja ära võtta umbes 10 kg kanepit. Igors Jakovlevs otsustas aidata, et Kaspars Matvejevsil ei tekiks hiljem probleeme. Võtmeid küsis ta Kaspars Matvejevsi xxx xxxlt Xlt, kes ka võtmed tõi. Ei mäleta, kas rääkis temaga kanepist. Kuna temaga keegi ühendust ei võtnud, jõudis X võtmed tagasi võtta. Seejärel võttis tundmatu uuesti temaga ühendust ja küsis jälle võtmeid. Ta küll võttis Xga taas ühendust, kuid võtmeid ei saanud enam, sest samal õhtul teda ennast arreteeriti. Teda ei pannud imestama, et tundmatu inimene talle helistab, teab tema nime ja oskab küsida Kaspars Matvejevsi elukaaslaselt võtmete saamise kohta või kanepi asumise kohta garaažis. Tööga seoses on Kaspars Matvejevsisse puutuvalt talle ka varem helistatud. Kaspars Matvejevs ei ole talle ise öelnud, et tema kontakti kellelegi edasi oleks andnud ega rääkinud kanepist. Kus garaaž asub mäletab väga halvasti, võtmeid pole varem näinud ega teadnud, et ühed võtmed ukse peal asuvad. Korteris olevat külmikut ei ole tema kasutanud, toitu ei ole sinna pannud, kuid alkoholi võis panna. Ta ei mäleta et oleks kanepit näinud. Korterisse saabudes viis kõigepealt oma asjad avatud kööki, siis väikesesse tuppa. Tema DNA võib olla sellega seoses leitud, et Kaspars Matvejevs võis pakendada kanepi tema kasutatud kottidesse (K 4 lk 75pö, 76pö, 77-77pö). Samas väitis, et ta ei oska öelda kuidas tema DNA sattus nendele kottidele ja teibile, pole kasutanud teipi (K 4 lk 78). Tal oli paar musta värvi prügikotti, suurust ei oska öelda, mis ta pani köögis kapi sahtlisse peale enda asjade väljavõtmist. Kapis oli enne ka poekotte ja prügikotte. Tema asjad olid nii poekottides kui prügikottides, neis olid riided, jalatsid ja köögi asjad.
25. Tähele tuleb panna, et Kaspars Matvejevs ei rääkinud sellest, et tema oleks andnud Igors Jakovlevsi kontakti ja nime kanepiga seoses mõnele teisele isikule. Ta väitis, et ta omandas kanepi üksi ja temaga pidi ühendust võetama, kui oli vaja osa kanepist tagasi anda. Samuti tuleneb Kaspars Matvejevsi ütlustest, et otsuse osa kanepist garaaži viia võttis ta vastu peale seda, kui kanep tema korteris asus. Ta ei viidanud kuidagi, et ta oleks rääkinud sellest kellelegi teisele või et ta oleks vahepealsel ajal kellegiga suhelnud. Kuidas pidi keegi tundmatu isik teadma helistada Igors Jakovlevsile, teadma, et kanepist osa asub garaažis, teadma elukaaslase olemasolu ja veel enam, et teised võtmed asuvad elukaaslase käes, jääb kohtule mõistetamatuks ja on ebausutav. Kohus on kriminoloogilisele kogemusele tuginedes veendunud selles, et võis olla inimene/inimesed, kes olid huvitatud garaažis oleva kanepi äraviimisest, mistõttu võttis peale Kaspars Matvejevsi kinnipidamist Igors Jakovlevs, kes tundis Xt, viimasega ühendust, et kanep garaažist äratoimetada, ja küsis garaaživõtmeid. On võimalik, et ta joobeseisundi tõttu või muul takistusel ei olnud võimeline koheselt kanepit garaažist ära 10 / 35 toimetama, mistõttu jõudis X võtmed tagasi võtta. Taolist kohtu veendumust süvendab ka vestluste sisu, millel kohus peatub edaspidi. Arusaamatuks jääb ka see, kuidas saanuks Igors Jakovlevs tundmatu garaaži viia, kui ta selle asukohta enda sõnul väga halvasti mäletas. Märgitu on ebausutav ja viitab sellele, et tegelikkuses teadis Igors Jakovlevs garaaži asukohta ja kanepi seal asumist. Usutav ei ole ka see, et peale politsei lahkumist leidis ta korterist koti kanepitükkidega. Läbiotsimise protokolli juures olevast fototabelist nähtub, et rõduukse juures ei ole midagi maas (K 2 lk 38-39), selle ukse juures ei toimetata kanepi kaalumise ega pakendamisega. Kanep asus üksnes köögi külmikus, kuid rõduuks asub sellest eemal. Seetõttu puudub igasugune usutavus selles, et peale politsei lahkumist rõdu ukse juures või korteris nähtaval kohal juhuslikult sai olla kanepit. Märgitu viitab selgelt sellele, et Igors Jakovlevs oli teadlik korteris asuvast kanepist. Edasiste ekspertiiside valguses tuleb meeles pidada ka seda, et Igors Jakovlevs räägib musta värvi prügikottidest, mitte rohelist värvi prügikottidest. Kaspars Matvejevs kinnitas, et peale kanepi külmikus midagi ei olnud (K 4 lk 73), Igors Jakovlevs väitis, et tema külmikut ei kasutanud, kui siis pani sinna alkoholi (K 4 lk 75pö). Ometi nähtub läbiotsimisel tehtud fotodelt, et külmikus on sööki ja jooki (K 2 lk 43). Seega jääb lahendamata küsimus, kes külmikusse need toiduained pani. Märgitu omab tähendust ainult seetõttu, et Kaspars Matvejevs on tunnistanud külmikusse vähemalt kanepi panemist, kuid Igors Jakovlevs on püüdnud seost külmiku/sügavkülmaga vältida. Taoline püüd viitab aga üheselt soovile vastutusest vabaneda ehk vähendada võimalust, et Igors Jakovlevsi saaks seostada kanepiga. Eeltoodu alusel ei ole Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi ütlused kooskõlas ega usutavad. Samuti, Igors Jakovlevs ei ole esitanud tõendeid, mida kohus saaks hinnata, mistõttu on kohus lähtunud teistest kogutud tõenditest.
26. X, kes on Kaspars Matvejevsi endine elukaaslane ja xxx xxx, kinnitas, et Kaspars Matvejevs elas Tallinnas XXX tänava korteris ning viimasel ajal (enne kinnipidamist) elas temaga koos vana sõber Igors Jakovlevs. Kaspars Matvejevs kasutas enamuse ajast tema nimel renditud autot Peugeot riikliku registreerimise numbriga XXX. Kinnipidamise ajal – teisipäeval 23.07- oli auto Kaspars Matvejevsi käes. Peale Kaspars Matvejevsi kinnipidamist küsis Igors Jakovlevs tema käest tema vanematele kuuluva, kuid ka tema pere ja Kaspars Matvejevsi kasutuses oleva, garaaži võtmeid, see võis olla neljapäeval 25.
27. Üks paar garaaživõtmeid olid enne Kaspars Matvejevsi käes. Kaspars Matvejevs kasutas seda garaaži. Garaaživõtmed andis neljapäeval, ise käis neil reedel järgi ja laupäeval hakkas Igors Jakovlevs uuesti võtmeid küsima. Tema ise käis garaažis enne politseiga käimist umbes 1, 5 aastat tagasi. Igors Jakovlevsi küsimise peale andis ta talle võtmed. Kuvatõmmise kohta selgitab et tema nimi on seal N ja telefoni number on tema oma. Ta märgib, et Igors Jakovlevs hakkas väga tihti garaaživõtmete kohta küsima ja lõpuks selgitas, et seal on 10 kilogrammi muru, et sinna on vaja minna, muidu on halvasti. Muru tähendas marihuaanat. Tal tekkis hirm, kartis, et see on seotud Kaspars Matvejevsiga, ja otsustas politseid teavitada. Koos politseiga garaaži sõites, kui uks avati, oli kohe tunda kanepi lõhna. Tema ise Kaspars Matvejevsi ega Igors Jakovelvsi juures kanepilõhna ei ole tundnud. Kumbki meestest ei ole talle rääkinud, et nad tegelevad millegi ebaseaduslikuga ega ole ta sellist asja ise märganud (K 4 lk 64-68).
28. Seega kinnitab X Igors Jakovlevsi ja Kaspars Matvejevsi pikaajalist sõprust, Igors Jakovlevsi elamist Kaspars Matvejevsi juures, Igors Jakovlevsi poolt aktiivset garaaživõtmete küsimist ja Igors Jakovlevsi teadmist selle kohta, et garaažis asub kanep.
29. Vaidlus puudub selles, et Kaspars Matvejevsi kasutuses olnud sõidukist, tema ja tol hetkel Igors Jakovlevsi elukohast ning Kaspars Matvejevsi kasutuses olnud garaažist leiti ja võeti ära suures koguses kanepit ning sularaha. Märgitu on tõendatud järgnevaga. 11 / 35
30. 23.07.2024 läbiotsimise käigus Kaspars Matvejevsi kasutuses olnud sõidukis Peugeot registreerimisnumbriga XXX andis Kaspars Matvejevs vabatahtlikult välja sõiduki pagasiruumist ca 110 grammi kanepit: 1) sõiduki pagasiruumis läbipaistva kilekoti sees fooliumnutsakas, mille sees roheline taimne aine (Peugeot-1); 2) sõiduki pagasiruumis läbipaistva kilekoti seest 2 tk soonkinnitusega kilekotti, millest ühe sees roheline taimne aine ja teises 1 tk suurem fooliumpakend rohelise taimse ainega, ja veel 1 väiksem fooliumnutsakas rohelise taimse ainega (Peugeot-2). Lisaks sellele on võetud sõiduki keskkonsoolist käetoe seest sularahakupüürid 3x 20 eurot, 12 x 10 eurot (Peugeot-3), sõiduki kekskonsoolist käetoe seest kaarditasku vahelt sularaha kupüürid 1x 10 eurot, 5 x 5 eurot (Peugeot- 4, K 2 lk 1- 26).
31. Läbiotsimisel Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi elukohas Tallinnas XXX andis Kaspars Matvejevs vabatahtlikult välja külmikust ca 1, 5 kg kanepit ning sularaha ca 2000-3000 eurot. Kaspars Matvejevsi juhendamisel oli leitud ja äravõetud: 1) külmkapi ülemise osa sahtlist Maxima kilekoti seest kinnine läbipaistev vaakumpakend, mille sees omakorda kinnine vaakumpakend, milles rohelist värvi taimne aine kogukaaluga 1112 grammi (Valge- 1); 2) külmkapi sügavkülma alumisest sahtlist sinine kilekott, mille sees roheline taimne aine kogukaaluga 398 grammi (Valge-2); 3) sügavkülma ülemisest sahtlist sinine kilekott, mille sees lahtiselt roheline taimne aine kogukaaluga 38 grammi, lisaks soonkinnitusega kilekott, mille sees fooliumpakend kaaluga 36 grammi ning fooliumnutsakas rohelise taimse ainega kaaluga 8 grammi (Valge-3); 4) elutoa diivanilt sularaha kupüürid 77x 50 eurot, 52 x 20 eurot, 1x 10 eurot (Valge-4). Lisaks leiti ja võeti ära: elutoa sektsioonkapist parempoolsest kapist vaasi seest sularaha kupüürid 3 x 20 eurot, 1 x 10 eurot, 8x 5 eurot (Valge -6); magamistoa reisikohvrist musta värvi rahakoti vahelt sularaha kupüürid 34 x 50 eurot (Valge-7). 26.08.2024 on koostatud õiend selle kohta, et fotol nr 24 jäädvustatud 20 euro sularahakupüüride arv on 50, mitte 52 kupüüri (K 2 lk 27- 60). Tähele tuleb panna, et kanep asus köögi külmkapi osas ja sügavkülmas ehk kohas, mida said kasutada nii Kaspars Matvejevs kui Igors Jakovlevs. Fotodelt nähtub, et külmikus asub ka sööke ja jooke, kuid mitte alkoholi. Kuivõrd antud läbiotsimisel võeti ära ka Igors Jakovlevsi rahakotis olnud sularaha ning Igors Jakovelvs ei saanud korterisse sisse, kuna seal oli politsei, siis on ilmne, et tol hetkel pidi ta juba oma asjadega Kaspars Matvejevsi juurde kolinud olema ehk siis viibis Igors Jakovlevs igal juhul korteris, kui seal oli kanep, mistõttu on Kaspars Matvejevsi ütlused selles esialgselt antud osas, et Igors Jakovlevs ja kanep samal ajal korteris ei olnud, valed. Samas oli selleks ajaks juba osa kanepist viidud garaaži, mida kinnitab asjaolu, et läbiotsimisel seda korterist ei leitud, vaid see leitigi garaaži läbiotsimisel.
32. Narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 24E-AN01160-01 antud ekspertarvamuse kohaselt: 1) sõidukist Peugeot leitud rohelised taimeosad massiga 9, 09 grammi on kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabiooli (THC) sisaldus on 16%. Rohelised taimeosad massiga 102, 9 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 19%; 2) korterist leitud aine puhul: rohelised taimeosad massiga 996, 1 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 15% (Maxima kilekotist külmikust). Rohelised taimeosad massiga 383,3 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 17% (sügavkülmiku sahtel). Rohelised taimeosad massiga 65, 44 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 17% (sügavkülmiku sahtel). Ainete puhasmass kokku 1556, 83 grammi (K 2 lk 61- 64).
33. Kaspars Matvejevsi ütluste kohaselt ostis tema kaks kilo kanepit edasimüügiks ja enda kinnipidamise ajaks oli jõudnud realiseerida umbes pool kilo kanepit. Märgitu on usaldusväärne, arvestades, et korterist ja autost leitud kanepi kogus oli 1556, 83 grammi. Kuna aga edasimüügi osas süüdistust esitatud ei ole, siis arvestab kohus seda asjaolu üksnes Kaspars Matvejevsi ütluste usaldusväärsuse hindamisel. 12 / 35
34. Läbiotsimisel Kaspars Matvejevsi poolt kasutatavas garaažiboksis aadressil YYY boks nr 188 väljendas Kaspars Matvejevs ei ta ei tea, ei mäleta, kas tal on midagi välja anda. Läbiotsimisel leiti ja võeti ära: 1) ukse poolsest rohelisest plastikkonteinerist roheline teibitud prügikott, milles omakorda roheline prügikott, milles omakorda must prügikott, milles omakorda valge tekstiilist kott, milles omakorda 5 läbipaistvat vaakumkilepakendit, mille kõigi sees rohelist värvi taimne aine: 1 pakend 1084, 0 grammi, 2 pakend 1095, 8 grammi, 3 pakend 1092, 5 grammi, 4 pakend 1097, 0 grammi, 5 pakend 1093, 8 grammi (Garaaž-1); 2) ukse poolsest rohelist värvi plastikkonteineri seest rohelist värvi prügikott, milles omakorda musta värvi kilekott, mille sees läbipaistev vaakumpakend rohelise taimse ainega kogukaaluga 1094, 6 grammi. Samuti musta värvi kilekotis omakorda 3-kihiline sinist värvi kilekott, mille sees 5 läbipaistavat kilepakendit, mille kõigi sees roheline taimne aine: 1 pakend 321, 7 grammi, 2 pakend 275, 2 grammi, 3 pakend 171, 1 grammi, 4 pakend 125, 0 grammi, 5 pakend 125, 5 grammi (Garaaž-2, K 2 lk 82- 116).
35. Narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 24E-AN01178 antud eksperdi arvamuse kohaselt on garaažist leitud rohelised taimeosad kogumassiga 4605 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 17% (roheline teibitud kott) ja rohelised taimeosad kogumassiga 1732 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 12% (Garaaž2) (K 2 lk 117- 120). Kokku 6337 grammi. Seega on osa kanepi THC sisaldus kokkulangev korterist leitud kanepi THC sisaldusega (17%).
36. Vahemärkusena saab tõdeda, et Peugeotis leitud narkootiline aine oli pakendatud kilekotis omakorda fooliumnutsakus, samuti kilekotis oli läbipaistev soonkinnisega kott, milles nii taimne aine, kui omakorda fooliumnutsakad (K 2 lk 17- 19). Korteris oli aine pakendatud külmiku osas Maxima kilekotis veel omakorda korduvates kilekottides ja sügavkülma osas sinistes prügikottides ja veel korduvalt kottides (K 2 lk 43- 46, 51-52). Garaažist leitud aine oli pakendatud samuti korduvatesse prügikottidesse jm kottidesse, sh läbipaistavad soonkinnisega kotid (K 2 lk 96- 115). erinevatest kohtadest leitud kanep oli seega pakendatud sarnasel viisil, samuti oli ütluste kohaselt algselt pakendamiseks kasutatud (soetatud) tekstiilkotid edasises kasutuses. Sularaha leiti autost kokku 215 eurot ja korterist 6670 eurot (K 2 lk 53, 54, 58- 60). Seega on usutav, et kanepi müük toimus ka autos, mis selgitab autos taolise raha olemasolu ning samade kupüüride olemasolu korteris viitab sellele, et sularaha ei jäetud autosse, vaid viidi korterisse. Edasiseks on oluline meeles pidada, et sularaha leiti samuti suuremas summas Igors Jakovlevsi rahakotist.
37. Oluline on ka see, et enne auto ja korteri läbiotsimist avaldas Kaspars Matvejevs, et seal leidub narkootilist ainet, kuid garaaži läbiotsimise rakendamisel ta taolist avaldust ei teinud (K 2 lk 6, 32, 87). Koosmõjus hiljem uuritavate vestlustega viitab see Kaspars Matvejevsi teadmisele, et kui tema on kinnipeetud, siis korraldab Igors Jakovlevs kanepi äraviimise garaažist. Ehk, tal oli lootus, et politsei sel hetkel kanepit enam ei leia. Teisisõnu, antud asjaolu tõendab grupis tegutsemist.
38. Kaspars Matvejevs on enda süüd tunnistanud kanepi omandamises, valdamises, hoidmises ja pakendamises. Seda kinnitab ka ekspertarvamus. DNA-ekspertiisiaktis nr 24E-GE00699-01 antud eksperdi arvamuse kohaselt leiti köögis külmiku ülemiselt riiulilt võetud välimiselt vaakumpakendilt (milles oli 996, 1 grammi ainet) Kaspars Matvejevsi DNA- profiil (K 2 lk 70- 74). DNA-ekspertiisiaktis nr 24E-GE00708-01 antud eksperdi arvamuse kohaselt leiti garaažist äravõetud esemetelt suures koguses ainult Kaspars Matvejevsi bioloogilist materjali: nt rohelist värvi prügikotilt, mille küljes oli teip ja milles oli rohelist värvi prügikott (p 1.1), rohelist värvi prügikoti küljes olnud teibilt kahest proovist (p 1.2., 1.3.), rohelist värvi prügikotil, milles oli musta värvi prügikott (p 1.19), musta värvi prügikotil, milles oli vaakumpakend ja sinist värvi kilekott, mis oli 13 / 35 rohelist värvi prügikotis (1.20), vaakumpakendilt, mille küljes oli teip ja milles oli vaakumpakend taimse ainega (p 1.22), sinist värvi kilekoti sõlmelt, milles oli sinist värvi kilekott ja mis oli musta värvi prügikotis (p 1.24), sinist värvi kilekoti keerult, milles oli sinist värvi kilekott ja mis oli sinist värvi kilekotis ( p
39. 25), sinist värvi kilekoti sõlmelt, milles olid sulguriga kilekotid ja mis oli sinist värvi kilekotis ( p
40. 26), sinist värvi kilekotilt ( p
41. 27), sulguriga kilekoti sulgurilt, milles oli soonkinnisega kilekott nr 1.
42. ja mis oli sinist värvi kilekotis (p 1.28), soonkinnisega kilekotil nr 1.1, milles oli 3 soonkinnisega kilekotti taimse ainega ja mis olid soonkinnisega kilekotis nr 1 ( p
43. 29, jj nt p 1.33, 1.40, 1.41, 1.42,1.44, 1.49, 1.50, 1.54, 1.60, 1.62). DNA-ekspertiisiaktis nr 24E-GE00843-01 antud eksperdi arvamus tõendab Kaspars Matvejevsi bioloogilise materjali sisaldumise tõenäosusarvutusi. Taoliselt on tema seotus kanepi ja pakenditega lisaks tema enda ütlustele ka objektiivselt tõendatud.
44. DNA- eksperdi arvamus koosmõjus teiste tõenditega kinnitab samuti Igors Jakovlevsi osalust kanepi käitlemisel.
45. DNA-ekspertiisiaktis nr 24E-GE00708-01 antud eksperdi arvamuse kohaselt leiti garaažist äravõetud esemetelt Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi mõlema DNAprofiil musta värvi prügikoti küljes olnud teibilt (p 1.7). DNA-ekspertiisiaktis nr 24EGE00752-01 antud eksperdi arvamuse kohaselt leiti Igors Jakovlevsi DNA profiil köögis külmiku ülemiselt riiulilt võetud välimiselt vaakumpakendilt, milles oli vaakumpakend taimse ainega (K 2 lk 77pö, 75- 81). Igors Jakovlevsi DNA-profiil leiti vaakumpakendilt nr 3, milles oli vaakumpakend nr 3.1 taimse ainega ja mis oli kangast kotis (p 1.13). Ekspertarvamus sisaldas ka võimalikku, mõlema DNA profiili leidumist, rohelist värvi prügikoti sõlmelt, milles oli musta värvi prügikott ja mis oli rohelist värvi prügikotis (K 2 lk 121- 132). DNA-ekspertiisiaktis nr 24E-GE00843-01 antud eksperdi arvamus tõendab Igors Jakovlevsi bioloogilise materjali sisaldumise tõenäosusarvutusi garaažiboksist aadressil YYY boks nr 188, Tallinn teostatud läbiotsimise käigus leitud narkootilise aine pakenditelt. Rohelist värvi prügikoti sõlmelt, milles oli musta värvi prügikott ja mis oli rohelist värvi prügikotis pärineb 108 tõenäosusega Igors Jakovlevsilt (p 1.1.). Igors Jakovlevsi DNA- profiil musta värvi prügikoti küljes olnud teibilt tõepärasussuhe on 10 21, vaakumpakendilt nr 3, milles oli vaakumpakend nr 3.1 taimse ainega ja mis oli kangast kotis on Igors Jakovlevsi DNA profiili tõepärasussuhe 1012 (p 1.3, K 2 lk 133- 141). Antud ekspertarvamus kinnitab Igors Jakovlevsi bioloogilise materjali leidumist lisaks rohelist värvi prügikoti sõlmelt, koos Kaspars Matvejevsi bioloogilise materjaliga ka musta värvi prügikoti teibilt ja sisemiselt vaakumpakendilt tekstiilkotis, milles oli vaakumpakend taimse ainega.
46. Kaspars Matvejevsi jutu järgi ostis tema kanepi kilostes pakendites tekstiilkottides ja pakendas selle ise ümber. See on oluline, sest ümberpakendamine ei toimunud tekstiilkottides, mistõttu ei saanud süüdistatavate teooria alusel- Igors Jakovlevsi toodud poe- ja prügikottide kasutamine- sattuda Igors Jakovlevsi bioloogiline materjal vaakumpakendile, mis asus tekstiilkotis. Sellega pidi tal süüdistatavate ütluste kohaselt igasugune puutuvus puuduma. Igors Jakovlevs rääkis, et tema kasutas musta värvi prügikotte, selliselt puudub igasugune selgitus, kuidas sai tema bioloogiline materjal sattuda rohelist värvi prügikoti sõlmele. Igors Jakovlevs ei teadnud midagi teibist, seda ta ei kasutanud. Ometi on tema bioloogiline materjal leitud prügikoti ümber olnud teibilt. Selliselt on tema bioloogiline materjal garaažis olnud kanepiga seotult leitud kolmest kohast: musta värvi prügikoti teibilt, rohelist värvi prügikoti sõlmelt ja tekstiilkotis olnud sisemiselt vaakumpakendilt, milles oli omakorda vaakumpakend ainega. Korteris leiti tema bioloogiline materjal aga külmiku ülemise osa sahtlist leitud Maxima kilekotis olnud vaakumpakendilt, milles oli omakorda vaakumpakend taimse ainega (k 2 lk-d 70, 71pö, 77pö, 124, 136pö). 14 / 35
47. Märgitu viib kohtu järelduseni, et kuigi vähesel määral, siis oli Igors Jakovlevs seotud kanepi pakendamisega, sest tema bioloogilise materjali leidumine teibil, sõlmel ja sisemisel vaakumpakendil viitab justnimelt pakkimisele- vaakumpakendiga kokkupuude, teipimine, kokkusõlmimine-, mitte juhuslikule bioloogilise materjali ülekandumisele. Nii ei saa kilekotilt, mille välise pinnaga võib pakendamisel kokku puutuda, kanduda bioloogiline materjal üle vaakumpakendi välisküljele, mis pannakse kilekoti sisse (mitte ei puutu välimised küljed omavahel kokku), veel enam aga mitte prügikoti sõlmele (mis iseloomustab selle puudutamist) või teibile. Samuti vähendab juhusliku ülekandumise teooria tõenäosust nii mitmest erinevast kohast Igors Jakovlevsi bioloogilise materjali leidmine, mh nii korteris kui garaažis olnud kanepiga seoses. Samuti, arvestades kaitseversiooni- kanep pakendati varasemalt Igors Jakovlevsi asju sisaldanud prügi- ja poekottidesse-, siis pidanuks nendelt võetud proovides Igors Jakovlevsi bioloogilist materjali pigem rohkem ülekanduma, mitte vähem ja just märgitud kohtadesse.
48. Lisaks ekspertarvamusele tuleneb Igors Jakovlevsi seotus kanepi käitlemisega ka teistest tõenditest. Nimelt kohtu veendumust Igors Jakovlevsi osaluse kohta suurendab ka vestlustest nähtuv.
49. 30.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollis on Igors Jakovlevsi valdusest võetud nutitelefon Samsung (LT8583555) sisu vaatlus. Vestluses (K 3 lk 7-14) kasutajaga N (X ütluste kohaselt tema) räägitakse garaaživõtmetest. On aru saada, et N on võtmed andnud Igors Jakovlevsile ja soovib neid tagasi, käis ise korteris võtmetel järgi ja võttis kaasa ka garaaživõtmete kõrval olnud Igors Jakovlevsi auto võtmed (K 3 lk 10, tõlge lk 33). Samuti N selgitab, et ta ei saa enda venda teist päeva kätte, kardab, et vend on ise „sinna“ läinud ja mõtleb, et midagi juhtunud ei ole. Selgitab, et autos võtmeid ei ole. 28.07.2024 kell 11.13 Igors Jakovlevs vastab, et:“ see ei ole võimalik, tema ei puutu asjasse.. kui nii võtta“. Igors Jakovlevsi taoline vastus näitab seda, et tema teab, kes on seotud garaažis oleva kanepiga, vastasel juhul ei oskaks ta välistada X venna seotust, tal puuduks taoline teadmine ja see väljenduks nt küsimises, miks X venna pärast kardab. Edasi räägitakse võtmete puudumisest (K 3 lk 11-14, tõlge lk 34-36). Samuti selgitab Igors Jakovlevs, et: „see ei ole minu oma seal tulevad teised“ (K 3 lk 14, tõlge lk 36). Igors Jakovles viitab, et tegemist ei ole tema kanepiga võtmes, et teised tulevad kanepile järele. Et kanep garaažist ära viia soovitakse tuleneb ka järgmisest vestlusest. Vestlus kasutajaga xxx vide annab Igors Jakovlevs teada, et kui naissoost tema talle teada annab, siis ta kirjutab. Sellele vastab teine kasutaja:„ sul on vaja igal juhul võtmed ära võtta. Meil on ka vaja end inimeste järgi seada, et nad saaksid ära võtta“. Millele omakorda Igors Jakovlevs vastab, et vaja on nii teda kui garaaživõtmeid/../, ta annab ära ja lähevad laiali (K 3 lk 20-22, tõlge lk 27). Sealt edasi on Igors Jakovlevs edastanud enda ja kasutaja N vahelise vestluse, millest eelnevalt juttu oli (K 3 lk 21- 24, tõlge lk 27-28, K 3 lk 1- 26, tõlge kuni lk 41). Märgitud vestlus kinnitab seda, et kanepile pidi keegi järele tulema, kuid näitab ka seda, et Igors Jakovlevsi teopanus oli suurem kui sõbra hädast väljaaitamine, mis on tema kaitseversioon. Igors Jakovlevs viitab, et tegemist ei ole tema kanepiga, millest saab mõista, et tegemist oli kanepihoiuteenusega või edasimüüdud kanepiga. Samuti viitab „ see ei ole minu kanep“ sellele, et kuskil mujal, nt korteris/Kaspars Matvejevsi käes olevas autos oli tema või nende kanep. Taoliseks lauseks puuduks igasugune vajadus, kui tal endal ei olnuks samaaegselt kanepit. Samuti ei toimu suhtlus vaid audiokõne kaudu nagu Igors Jakovlevs väitis, vaid vahetatakse ka sõnumeid. Igal juhul nähtub vestlusest Igors Jakovlevsi seotus ja tahe olukorda kontrollida- ta ise peab viibima juures, kui kanep ära võetakse. Mis asjaoludel tema juuresolek on vajalik, kui ta ei ole kanepi omandamise ja/või, müümise/hoiult tagasiandmise ja/või hoidmisega seotud, jääb mõistetamatuks. Selleks puuduks igasugune vajadus ja põhjendatus. 15 / 35
50. Kaitsjad heitsid ette, et tuvastamata on Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi teopanused, rollid ning esinevad kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb süüdistatavate kasuks tõlgendada.
51. Kohus nõustub sellega, et tõendite maht Igors Jakovlevsi osaluse kohta koos Kaspars Matvejevsiga narkootikumide käitlemises on napp, kuid see on piisav veendumaks, et kahtlused on kõrvaldatud ja Igors Jakovlevs käitles koos Kaspars Matvejevsiga kanepit.
52. Eelnevalt tuvastas kohus, et Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovles on pikaajalised sõbrad, kes on varasemalt koos töötanud ja elamispinda jaganud. Nad elasid vähemalt 23.07.2024 koos Tallinnas XXX Kaspars Matvejevsi renditud korteris. Kaspars Matvejevs tunnistab kanepi ostmist ehk omandamist, selle viimist ehk toimetamist/vedamist/transportimist korterisse, autosse, garaaži ning kanepi hoidmist korteris, autos ja garaažis. Samuti kanepi ümberpakendamist ning osa kanepi edasimüümist. Kaspars Matvejevsi ütluste ja DNA ekspertiisiaktis antud ekspertarvamuse koosmõjus saab asuda seisukohale, et Kaspars Matvejevsit pakendas suuremal määral kanepit ümber kui Igors Jakovels, kes tegeles sellega vähesemal määral. Asjaolu, et Kaspars Matvejevs ei rääkinud kanepi soetajale kanepi asumisest garaažis, enda elukaaslasest, garaaživõtmetest ega avaldanud enne garaaži läbiotsimist andmeid seal leiduva kanepi kohta, viisid kohtu veendumusele, et ta soetas kanepi koos Igors Jakovlevsiga, kellega koos vähesel määral tegeles kanepi pakendamisega, kellega koos korraldas (teadmata viisil ja ajal) kanepi viimise garaaži ja kes püüdis korraldada kanepi garaažist äratoimetamist enne, kui politsei selle leiab. Märgitu viitab sellele, et nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult selles, kes kanepi soetab, kus seda hoitakse ja kellega suheldakse kanepi üleandmiseks. Igors Jakovlevsi suhtlemisest X ja nn tundmatuga jääb selge mulje, et ta on kanepi hoidmise ja üleandmisega seotud, mitte ei tegele sõbra aitamisega. Sularahakupüüride leidumine Igors Jakovlevsi rahakotis 1700 euro väärtuses kinnitab samuti tema seotust. Taolise summa sularaha hoidmine ei ole tavapärane, vaid iseloomulik nt narkootikumide müügist saadud rahale, samal ajal kui tavapäraselt raha laenatakse ülekande teel ning valdavalt igapäevatoimingud rahaga teostatakse ülekannetega/pangakaardiga makstes. Eelnev ei jäta kõrvaldamata kahtlust sellest, et Igors Jakovlevs ja Kaspars Matvejevs tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, kuigi nende veel täpsemad teopanused ei ole tuvastatavad.
53. Eeltoodu alusel leiab kohus, et nii Kaspars Matvejevsi kui Igors Jakovlevsi süü kanepi käitlemises on tõendatud.
54. Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi sisemised põhjused ühiselt kuriteopanemist eitada ei oma tähtsust. See, kas sellised ütlused antakse kergema karistuse saavutamiseks, Igors Jakovlevsi vabadusse jäämiseks või muudel põhjustel, ei muuda kuidagi nende süü tõendatust ega kuriteo kvalifikatsiooni. Xanaxi käitlemise episood
55. Kaspars Matvejevs on tunnistanud Xanaxi ostmist ja valdamist ning on väitanud, et omandas need tabletid omatarbeks umbes 60 euro eest tundmatult isikult ja hoidis kodus kapis. Tabletid soetas umbes nädal enne kinnipidamist enda jaoks. Ta oli väga suures depressioonis, sest tema käsutuses oli väga suur kogus marihuaanat. Rahunemiseks otsustas Xanaxit võtta, uskus, et perearst seda talle välja ei kirjutaks (K 4 lk 70pö). Selles osas peab kohus Kaspars Matvejevsi ütlusi usaldusväärseteks.
56. Tema ütlusi kinnitab ka kaudselt X, selgitades, et nad läksid esimest korda lahku 2023 detsembris. Kaspars Matvejevs hakkas tarbima antidepressante. Ta ei tea, kuid peab võimalikus, et Kaspars Matvejevs tarvitas Xanaxit (K 4 lk 66pö).
57. Narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 24E-AN01160-01 antud ekspertarvamuse kohaselt elutoast leitud 14 helelillat tabletti massiga kokku 1, 82 grammi sisaldavad alprasolaami. Vastavalt Ravimiregistri andmetele ja pakendil toodud informatsioonile sisaldab üks 16 / 35 tablett 0, 001 g (1 mg) alprasolaami, seega sisaldub 14 tabletis arvutuslikult 0, 014 grammi (14 mg) aplrasolaami (K 2 lk 61- 64).
58. Kaspars Matvejevsi nõusolek terviseandmete avaldamiseks menetlejale ja õiend Kaspars Matvejevsile väljastatud ravimiretseptide kohta tõendab, et Kaspars Matvejevsile ei ole välja kirjutatud arsti poolt alprosolaami toimeainega aine retsepti (K 2 lk 65- 69).
59. Eeltoodu alusel on tõendatud, et Kaspars Matvejevs omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult psühhotroopse aine alprasolaami sisaldusega tablette Xanax, mida ta valdas ebaseaduslikult enda elukohas Tallinnas aadressil XXX kuni 23.07.2024 kell 17.03, mil eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti elutoast televiisori all oleva laua pealt ära 2 blisterpakendit, milles kokku 14 alprasolaami sisaldavat tabletti Xanax 1 mg massiga 1,82 grammi, milles puhast alprasolaami kokku 14 milligrammi. Kvalifikatsioon 36.

§ 184

lg 2 p 1 järgi on karistatav narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupi poolt ja lg 2 järgi isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku sisse- või väljaveo.

1. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine mh narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, pakkimine ja hoidmine. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
2. Kanep, v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ei ületa 0,3% ning selle töötlemisproduktid (nt hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne), kuulub vastavalt sotsiaalministri
3. mai
4. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Alprasolaam kuulub IV nimekirja. Seega on kanepi ja alprasolaami käitlemine arsti ettekirjutuseta keelatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid vastava loa olemasolu kohta. Kanepi ja alprasolaami omamine, valdamine, vahendamine, pakkimine kui ka hoidmine on NPALS § 2 lg 3 kohaselt käsitletav käitlemisena.
5. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele.
6. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest teabenõudele (K 3 lk 42-44) tuleneb, et alprasolaami keskmine kogus kümnele inimesele on 23 mg, kanepilehed ehk marihuaana puhul 7, 5 grammi ehk 7500 mg. Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs käitlesid kanepit kokku massiga vähemalt 7893,83 grammi, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 10 525 inimesele seega suures koguses.
7. Kaspars Matvejevs käitles kokku 14 psühhotroopse aine alprasolaami sisaldusega tablette Xanax, milles puhast alprasolaami kokku 14 milligrammi. Seega jääb selle kogus alla keskmiselt kümnele inimesele joobe tekitamise kogusele, kuid kogumis narkootilise aine kanep käitlemisega on tegemist suure kogusega.
8. Vastutus kaastäideviimise eest järgneb siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult (

§ 21lg 2 ls 1).

Seejuures ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused (nt RKKK 16.03.2015, 3-1-1-10-15, p 12). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et isikud tegutsevad kooskõlastatult, kui neil on 17 / 35 ühine teoplaan ja iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna (RKKK 1-20-9591/107, p-d 18-19.). Isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust iga süüdistuse puhul eraldiseisvalt põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et just see isik andis ühise teoplaani realiseerimisse kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse (RKKK 122-312 p 11).

1. Kohus on tuvastanud, et kanep asus Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi ühises elukohas, Kaspars Matvejevsi kasutuses olevates autos ja garaažis. Kaspars Matvejevs on tunnistanud kanepi omandamist, enda korteris, autos ja garaažis hoidmist, pakendamist. Enamuselt kanepipakenditelt leiti Kaspars Matvejevsi bioloogilist materjali, kuid korteri külmikus Maxima poekotis olnud vaakumpakendilt, mille sees oli vaakumpakend taimse ainega, garaažis olnud rohelise prügikoti (mille sees olid korduvad kotid ja aine) sõlmelt, musta prügikoti teibilt ja vaakumpakendilt, mille sees oli taimne aine, leiti ka Igors Jakovelvsi bioloogilist materjali. Sellest järeldab kohus, et valdavalt tegeles kanepi pakkimisega Kaspars Matvejevs ja vähesemal määral Igors Jakovlevs. Igors Jakovlevs oli ka see, kes püüdis korraldada kanepi äratoimetamist garaažist peale Kaspars Matvejevsi kinnipidamist. Temaga astus ühendusse inimene, kes pidi kanepi ära viima. Märgitu tuleneb uuritud vestlustest ja X ütlustest. See viib kohtu järelduseni, et Igors Jakovlevs pidi olema seotud ka kanepi soetamisega ja selle hoidmise kohta tehtud kokkulepetega ning garaaži toimetamisega, kuivõrd keegi tundmatu ei saanud teada kanepi asumisest garaažis, võtmete asumisest X käes ja Igors Jakovlevsi kontakte. Kanepi vedamise/edasitoimetamise/transportimise ja müümise osas süüdistust ei ole esitatud, kuid sellele viitab samuti autost leitud suur hulk sularaha ning ühisest elamisest leitud suur hulk sularaha. Oluline on, et märkimisväärne summa sularaha leiti ka Igors Jakovlevsi rahakotist, mille laenamise kohta ei ole ta ühtegi tõendit esitanud. Seega on tegemist paljasõnaliste väidetega, mis ei ole kinnitust leidnud. Samas on Kaspars Matvejevs tunnistanud umbes 0, 5 kg kanepi müümist ja selle eest 4000 kuni 5000 euro saamist ning taolises suurusjärgus raha ka leiti ja võeti ära.
2. Eelneva põhjal leiab kohus, et Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs soetasid kanepi koos ühe tehingu raames, hoidsid seda ühises elukohas Valge tänaval ja garaažis ning müügiks pakendatud osa hoidsid nad Kaspars Matvejevsi autos. Suuremas koguses edasiantav kanep hoiti eraldi garaažis.
3. Asjaõigusseaduse § 32 alusel on valdus tegelik võim asja üle. Kaspars Matvejevsil ja Igors Jakovlevsil oli faktiline võim soetatud kanepi üle sel ajal, kui see asus nende ühises elukohas, autos ja garaažis. Kanep sai Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi valdusesse hetkest, kui see oli peale soetamist nende käes ja neil oli võimalus asuda sellega enda äranägemise järgi toimetama, st ümberpakendama, autosse, garaaži viima, edasi andma/müüma. Nad said seda pakendada, edasi müüa, ühest kohast teise toimetada (korterist autosse, garaaži viia). Taoliselt oli Igors Jakovlevsil tegelik võim kanepi üle kas siis, kui see asus Kaspars Matvejevsi autos või garaažis, mida kinnitab ka see, et just Igors Jakovlevsil oli võim korraldada kanepi äraviimine garaažist ning selleks toiminguks oli tema enda kohalolekut vaja. Tegelik võim ei sõltu sellest kui kaugel asi omanikust on, vaid tema võimalusest seda asja mõjutada. Pakkimisega oli rohkemal määral seotud Kaspars Matvejevs ja vähem Igors Jakovlevs. Selliselt on nad mõlemad omandanud, vallanud, hoidnud ja pakendanud kanepit ehk seda ühiselt ja kooskõlastatult käidelnud.
4. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs on kanepi käitlemise toime pannud isikute grupis.
5. Kaspars Matvejevsi karistusregistri andmete väljatrükist nähtuvalt on ta Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata. Helsingi esimese astme osakonna 02.04.2024.a 18 / 35 kohtuotsusest nr 24/114439 nähtub, et Kaspars Matvejevs on Soomes karistatud Soome Vabariigi karistusseaduse ptk 50 § 2 järgi kvalifitseeritava raske narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. Seega on tal ka varasem puutumus narkootiliste ainete käitlemisega. Kohtuotsusest nähtuvalt seisnes narkokuritegu selles, et ta toimetas Eestist ebaseaduslikult Soome narkootiliste ainete alprasolaami ja oksükodooni sisaldusega tablette, kokku üle 5000 tableti. Lisaks mõisteti ta süüdi salakaubaveos, mis seisnes selles, et ta vedas ilma vajaliku loata Soome 10 liitrit GBL-i, mis on seejuures samuti narkootilise toimega aine. Samuti omandas Kaspars Matvejevs alprasolaami sisaldusega Xanax tablettide. Seega on Kasparas Matvejevs

§ 184lg 2 p 2 sätestatud isikuks.

48.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Käesoleval juhul viitavad kohtus uuritud tõendid üheselt sellele, et Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs tegutsesid kavatsetult.

1. Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi ütlustest tuleneb, et nendel mõlemal olid rahalised raskused, Kaspars Matvejevsil polnud piisavalt tööd ja Igors Jakovlevsil polnud üldse tööd. Seega polnud neil piisavaid rahalisi vahendeid ega seaduslikke sissetulekuid, mis oleksid taganud nende äraelamise. Viimast kinnitab Kaspars Matvejevsi osas ka X. Märgitu ajendas Kaspars Matvejevsi sõnul teda eelnevalt otsima ja seejärel tegutsemaostma kanepit suures koguses, et seda edasi müüa. Sealjuures oli tema sõnade kohaselt tegu osaliselt kanepi ostmisega ja osaliselt hoiuteenuse osutamisega, millest tulenevalt sai ta kanepi soetatud soodsama hinnaga. Eesmärgiks oli tulu teenimine. Taoliselt on nad tegelenud narkootiliste ainete käitlemisega sihilikult ja teadlikult.
2. Alprasolaami sisaldusega Xanax tablettide osas on Kapsras Matvejevs tunnistanud samuti nende teadlikku ja tahtlikku ostmist, mistõttu on ta ka selle teo toimepannud kavatsetult.
3. Eeltoodu alusel on Kaspars Matvejevsi tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning Igors Jakovlevsi tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 2 p 1 järgi.

1. Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs on täisealised süüvõimelised meesterahvad, nende süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistus
2. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, seejuures arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 54. Kohus ei pea põhjendatuks kaitsjate arusaama, et kanepi käitlemise eest karistuse määramisel võiks lähtekohaks võtta sanktsiooni keskmäärast madalama määra. Taolist erisust ei näe ette seadus ega kohtupraktika. Kohus arvestab narkootilise aine liiki teosüü suuruse hindamisel. 55.

§ 184lg 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmäär on vangitus 9 aastat.

1. Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi teosüü hindamisel arvestab kohus, et nende poolt kanepi käitlemise täpne ajavahemik on teadmata. Kaspars Matvejevsi ütlustest tulenevalt on kanep soetatud kuni üks kuu enne kinnipidamist. Taoliselt tuleb tõdeda, et kuriteo toimepanemise ajavahemik on väike. Eestis on kanep keelatud aine. Kaspars Matvejevs ja 19 / 35 Igors Jakovlevs omandasid kanepi Eestist. Seega ei ole mingisugustki tähtsust nende süü hindamisel sellel, kas ja kus mujal Euroopas kanep legaliseeritud on. Kohus arvestab teosüüd veidi vähendaval määral sellega, et kanepit loetakse kergemaks narkootiliseks aineks. Samas on aga käideldud kanepi kogus keskmisest oluliselt suurem, ületades sanktsiooni mõttes suure koguse (kümnele inimesele joobe tekitava koguse) üle tuhande korra. See asjaolu suurendab olulisel määral süüdistatavate süüd. Kohus nõustub prokuröriga selles, et taolist kogust ei ole võimalik suvaliselt inimeselt tänaval või veebis soetada, selleks on vaja eelnevaid kontakte ja usaldusväärset mainet vastavas ringkonnas. Ei anta ka suures koguses kanepit hoiule võõrale inimesele. Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi teadlikkusele ja positsioonile viitavad ka väga piiratud ringis inimestega suhtlemine, suhtlemise varjatud tase ehk teadvalt oli kasutuses kaks telefoni, Telegram kaudu suhtlemine, narkootilise aine mitmesse kohta peitmine, sh mitmekordsete kottide kasutamine. Siinkohal ei ole oluline, kas seda tehti kanepile iseloomulike lõhna varjamiseks või kanepi juhusliku leidmise riski madaldamiseks, vaid taoline pakendamine viitab juba ise teadlikkusele kanepi käitlemisel. Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi tegevuse tulemusena on potentsiaalselt ohustatud olnud vähemalt 10 524 inimesest. Sellises ulatuses narkootiliste ainete käitlemine on märkimisväärselt vastutustundetu ja kõrgel määral rahvatervist ohustav. Võttes arvesse, et Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs ühiselt omandasid aine, hoidsid ja valdasid seda, valdavalt tegeles pakendamisega Kaspars Matvejevs ja vähesel määral Igors Jakovlevs, kanepi suuremas koguses üleandmine oli Igors Jakovlevsi korraldada, sularaha leiti nii Kaspars Matvejevsi kui Igors Jakovlevsi valdusest (auto, rahakott), kui ka ühiskasutuses olnud elutoast, siis leiab kohus, et nende teopanused saab lugeda võrdseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et nende teosüü on keskmäärast suurem, kuid mitte ülemmäära lähedane. Arvestades, et Kaspars Matvejevs käitles ka väikeses koguses alprosaami sisaldusega tablette, siis suurendab see vähesel määral tema teosüüd.
2. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
3. Igors Jakovlevs enda süüd ei tunnista ega ole väljendanud kahetsust toimepandu suhtes.
4. Kaspars Matvejevs on väitnud, et on algusest peale teinud koostööd politseiga, kahetseb toimepandut, kuivõrd seetõttu jäi ta kõigest ilma ning väljendas viimases sõnas enda kahetsust toimepandu ja tagajärgede suhtes temale endale ja lähedastele. Tegemist ei ole karistust kergendava asjaoluna käsitletava puhtsüdamliku kahetsusega. Kahetsuse siirust ei saa kohus jaatada, kuivõrd siiras kahetsus väljenduks ausas ülestunnistuses toimepandu suhtes. Kohus aga tuvastas, et Kaspars Matvejevs on andnud valeütlusi puutuvalt Igors Jakovlevsi osalusse. Samuti ei ole ta väljendanud mõistmist selles osas, kui kahjulik on tema tegu rahvatervisele. Kahetsuse siirust õõnestab ka asjaolu, et ta on lühikese aja jooksul samaliigilise teo eest teist korda kohtu all, olles ise veel katseajal ning lisaks kanepile on ebaseaduslikult käidelnud ka alprosolaami sisaldusega tablette. Eeltoodu alusel ei pea kohus Kaspars Matvejevsi kahetsusavaldust siiraks ega arvesta seda karistust kergendava asjaoluna.
5. Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs on narkootiliste ainete käitlemise kanepi episoodi toimepannud madalal motiivil- omakasu ajendil. Kaspars Matvejevs on ise tunnistanud, et soovis teenida tulu. Asjaolu, kas ta soovis sellega tasuda tekkinud võlgasid, osta kingitusi või igapäevaseks äraelamiseks raha kasutada, ei oma siinkohal määravat tähtsust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et tal oleks olnud äärmiselt raske majanduslik olukord. Tõepoolest on tunnistaja X kinnitanud, et elati palgapäevast palgapäevani ja ka tema pidi tööle asuma, kuid Eestis tuleb mõlema vanema töötamist pidada tavapäraseks, mitte erandlikuks asjaoluks. Samuti tuleneb tunnistaja ütlustest, et Kaspars Matvejevs tegi tööd, ta osutas taksoteenust, tegeles ehitusega. Märgitu tähendab, et tal oli siiski sissetulekut võimalik legaalselt teenida. Tõepoolest ei ole kahtluse all 20 / 35 Kaspars Matvejevsi ülalpeetavate arv ja sellest tulenev loomulik vajadus oma laste eludes ka materiaalset toetust pakkudes osaleda. See aga ei ole vabanduseks kuritegude toimepanemisega tulu teenida. Nagu ka mitte teatud liiki töö vähenemine või kadumine nagu nt ehitusobjektid Soomes. X ütluste kohaselt võeti ka ühiselt laenu, nt auto ning peale Kaspars Matvejevsi kinnipidamist tasub need kulud tema. Märgitu aga viitab, et neil oli piisavalt ressurssi, sest vastasel juhul ei saanuks nad laenu võtta või tunnistaja üksi laenu võtta. MTA andmetel on Kaspars Matvejevsi tulud olnud 2024: 176 eurot, 2023: 8026 eurot, 2022: 1962 eurot, 2021: 6185 eurot, eelnevate aastate kohta andmed puuduvad (K 3 lk 71). Töötamise registrist nähtuvalt on Kaspars Matvejevs töötanud 10.05.2021-1.09.2021 OÜ-s B töölepingu alusel xxxna; 27.07.2021-1.08.2021 P OÜ-s võlaõigusliku lepingu alusel xxxna; 2.08.2021-31.10.2021 P OÜ-s töölepingu alusel xxxna; 1.09.2022-4.11.2022 V OÜ-s võlaõigusliku lepingu alusel xxxna; 4.11.202231.12.2023 V OÜ-s töölepingu alusel xxxna (töötamine peatatud 4.04.2023 isapuhkus); 18.04.2023 üks päev OÜ-s T xxxna; 1.01.2024 alates võlaõigusliku lepingu alusel V OÜ xxxna. Kaspars Matvejevsil on alates 7.07.2022 ettevõtluskonto (K 3 lk 72- 76). Seega oli Kaspars Matvejevsil ametlik töö, väike sissetulek, kuid ta otsustas teenida hõlptulu.
6. Igors Jakovlevs oli tol perioodil tööta, mis viitab sellele, et ka temal oli motiiv hõlptulu teenida. MTA andmetel on Igors Jakovlevsi tulud olnud 2024: 936 eurot; 2023: 7473 eurot; 2022 andmed puuduvad; 2021: 2861 eurot. Varasemate aastate kohta andmed puuduvad (K 3 lk 78). Töötamise registri väljatrüki andmete kohaselt Igors Jakovlevs on töötanud 1.09.2021-31.10.2021 P OÜ-s võlaõigusliku lepingu alusel; 17.04.202329.12.2023 OÜ-s T töölepingu alusel xxxna (K 3 lk 79- 80). Ühtegi tõendit tööotsimise kohta esitatud ei ole.
7. Seega tuleb tõdeda, et mõlemad on nagu ütlustes ka väidetud töötanud ka ametlikult ning neil on olnud ka ametlikud sissetulekud, mistõttu saab teha järelduse, et otsus asuda teenima ebaseaduslikul teel tulu on olnud vabatahtlik valik.
8. Politseimajor Karl Põdra päringu vastuse kohaselt on kanepi tavapärane jaehind 15–20 eurot/gramm ja keskmine hulgihind 7000 eurot/kg. 7893,74 grammi kanepi müügil olnuks süüdistatavatel võimalik seega tulu teenida jaeturul keskmiselt ca 138 000 eurot ja hulgiturul üle 55 000 euro. Kaspars Matvejevs kinnitas ise, et umbes poole kilo kanepi müügist sai ta neli kuni viis tuhat eurot. Nii autost (215.-) kui korterist (4900.-), sh Igors Jakovlevsi rahakotist (1700.-), leiti sularaha (K 2 lk 7, 33). Üldteadaolevalt tasutake narkootikumide ostu eest üldjuhul sularahas. Seega kinnitab sularaha leidumine märkimisväärses summas nende ühises elukohas, autos kuid ka Igors Jakovlevsi rahakotis, et nad teenisid tulu narkootilise aine müügist.
9. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs on kuriteo toimepannud omakasu ajendil, mis on

§ 58p 1 alusel karistust raskendav asjaolu.

1. Eesti Vabariigis on Kaspars Matvejevs kriminaalkorras karistamata ja kehtivad väärteokaristused puuduvad (K 3 lk 47). Kohus arvestab karistuse mõistmisel eelnevalt viidatud Kaspars Matvejevsi Soomes mõistetud karistust (K 1 lk 39-55), kuid ei arvesta prokuröri poolt väljatoodud eelnevaid muid välisriikide karistusi (K1 lk 24- 38, K 3 lk 48- 70). Esiteks ei ole need samaliigilised ning teiseks on tegude toimepanemisest möödas märkimisväärne aeg.
2. Sama põhimõte kehtib Igors Jakovlevsi varasema karistatuse kohta- kohus sellega ei arvesta, Eestis teda kohtulikult karistatud ei ole, kuid ta on karistatud 15.06.2024 väärteokorras, karistuse info registrist puudub (K 3 lk 77, K 1 lk 82—87). Kuivõrd tegemist on teiseliigilise teoga, siis kohus sellega karistuse mõistmisel ei arvesta.
3. Kohus jääb Kaspars Matvejevsi kaitsjast eriarvamusele, leides, et Soomes tehtud kohtuotsust tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta (RKKKo 1-17-10162, p28 jj). Antud juhul on tegemist jõustunud kohtuotsusega. Prokurör on esitanud Kaspars Matvejevsi 21 / 35 suhtes Euroopa Karistusregistrite Infosüsteemi ECRIS väljatrüki (K 1 lk 41-42), Euroopa uurimismääruse (K 3 lk 48- 70) ning Helisingi esimese astme kohtuotsuse koos tõlkega (K 1 lk 43-55). Euroopa uurimismäärust on kohtueelses menetluses pädev koostama ja Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele edastama prokuratuur (KrMS § 489 52 lg 1). Prokuröri esitatud kohtuotsuse koos tõlkega võttis maakohus vastu ja avaldas istungil. Kaspars Matvejevsi kaitsjal ei olnud selle tõendi vastuvõtmisele vastuväiteid (K 1 lk 122). Seega on tegemist usaldusväärse ja lubatava tõendiga, mis on menetluskorda järgides kogutud, asja arutamisel vastu võetud ning millele kohus saab otsust tehes tugineda (RKKK 1-17-10162, p 38).
4. Seega arvestab kohus, et Kaspars Matvejevs tunnistati Helsingi esimese astme kohtu 02.04.2024.a otsusega nr 24/114439 süüdi raske narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise ja salakaubaveo eest ja karistati vangistusega 1 aasta ja 9 kuud, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata (K 1 lk 39-55). Vabadus oli võetud 13.01- 2.04.2024 (K 1 lk 53 pö). Kuivõrd Kaspars Matvejevs on varasemalt karistatud samaliigilise teo toimepanemise eest, siis saab teha järelduse, et mõistetud karistus ei ole olnud piisav tema õiguskuulekale teele suunamiseks, mistõttu annab see eripreventiivsetel kaalutlustel aluse karistuse suurendamiseks.
5. Sellises koguses narkootilise aine omakasu eesmärgil käitlejate karistamise õiguskorra kaitsmise huvides teeb oluliseks ka asjaolu, et nimetatud isikud rikastuvad teiste inimeste tervise arvelt, mistõttu tuleb reageerida otsustavalt ja anda signaal, et selline käitumine on vastuvõetamatu ja rangelt karistatav, mistõttu on oluline isoleerida sellise teo toimepannud isikud pikemaajaliselt ühiskonnast, kaitsmaks seeläbi ka õiguskorra huve. Taoliselt esinevad üldpreventiivsed kaalutlused karistuse suurendamiseks.
6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kaspars Matvejevsi süü on keskmisest suurem ning kohane karistus selle teo eest on sanktsiooni keskmäära ületav, kuid mitte ülemääras. Kohus peab kohaseks karistuseks 11 aastat vangistust.
7. Euroopa Nõukogu raamotsuse 2008/675/ÜVJP (24.07.2008.a) artikkel 3 lg 1 ja 2 ja

§ 65

lg 2 alusel tuleb moodustada liitkaristus Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 02.04.2024.a otsusega nr 24/114439 mõistetud karistusega, s.o 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega, ning suurendada mõistetavat karistust nimetatud karistuse ärakandmata osa võrra. Soome kohtuotsusega mõistetud karistusest tuleb seega maha arvata

§ 68

lg 1 alusel süüdistatava eelvangistuses viibitud aeg 13.01- 2.04.2024 (K 1 lk 53 pö) ehk 2 kuud ja 20 päeva, mistõttu on ärakandmata karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud ja 10 päeva. Seega tuleb kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistus 12 aastat 6 kuud ja 10 päeva. Antud liitkaristus ei ületa sanktsiooni ülemmäära (15 aastat). Kaspars Matvejevsil tuleb mõistetud vangistus ära kanda tähtajalise reaalse vangistusena. Karistuse kandmise alguse ajaks tuleb lugeda Kaspars Matvejevsi kinnipidamise aeg, s.o 23.07.2024.a.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Igors Jakovlevsi süü on keskmisest suuremas määras, kuid arvestades, et tema on toime pannud ühe episoodi ja puuduvad eripreventiivsed kaalutlused karistuse suurendamiseks, muud asjaolud on samad Kaspars Matvejevsiga, siis on kohane karistus sanktsiooni keskmäärast mõnevõrra kõrgem, kuid alla ülemmäära, s.o 10 aastat vangistust. Igors Jakovlevsil tuleb mõistetud vangistus ära kanda tähtajalise reaalse vangistusena. Karistusaja hulka tuleb lugeda Igors Jakovlevsi eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguse ajaks tuleb lugeda tema kinnipidamise aeg, s.o 28.07.2024.a.
2. Vastuseks kaitsja viitele prokuröri poolt kokkuleppemenetluse läbirääkimistel pakutud karistusele märgib kohus, et kokkuleppemenetluse läbirääkimised on prokuratuuri, kaitsja ning süüdistatava vahelised, juhul, kui kokkulepet ei saavutata, ei oma need 22 / 35 mingisugustki tähtsust kohtule. Kohus otsustab karistuse mõistmise eelnevalt viidatud põhimõtete alusel sõltumatult. Väljasaatmine
3. Tallinna Vangla esitas 13.08.2024.a ettepaneku kohaldada välisriigi kodanikust Igors Jakovlevsi suhtes lisakaristusena riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga. Arvestades, et Igors Jakovlevs on toime pannud

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo on ta ohuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Justiitsministeeriumi programm 20222025 meede 3 Karistuste täideviimise korraldamine näeb mh ette, et korduvkuritegude vähendamiseks tuleb riigil sihikindlamalt ellu viia ruumilist eripreventsiooni.

§ 54

sätestatud erandeid ei esine, Igors Jakovlevs tuleb õiguskorra ja ühiskonna turvalisuse huvides riigist välja saata (K 4 lk 57- 58).

1. Prokurör ei toeta taotlust, kui sellega kaasneb oht, et Igors Jakovlevs vabaneb karistuse kandmisest.
2. Kaitsja jätab selle kohtu otsustada ja Igors Jakovlevs ise arvamust ei avaldanud.
3. Kohus rahuldab esitatud taotluse.
4. Igors Jakovlevs on Läti Vabariigi kodanik, st ka Euroopa Liidu kodanik, mistõttu tuleb lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmise puhul lähtuda

§ 54

lg-s 3 sätestatud eeldustest: Euroopa Liidu kodanikule võib mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos kuni kümneaastase sissesõidukeeluga, kui isiku Eestis viibimine ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut.

1. Igors Jakovlevsil ei ole Eestis abikaasat, registreeritud elukaaslast või alaealist last. Igors Jakovlevsi ei seo Eesti Vabariigiga perekondlikud sidemed, tal ei ole siin sugulasi. Tema pere, sh 17- aastane poeg ei ela Eestis. Tema sugulased ja sõbrad elavad Lätis, Hispaanias ja Saksamaal. Eestisse tuli ta enda sõnul tööd otsima, kuid tegelikkuses tegeles siin narkootikumide käitlemisega. Tööotsimise kohta pole esitatud ühtegi tõendit. Ta pidi enda sõnul peatselt Eestist lahkuma, et siirduda Saksamaale või Hispaaniasse. Varasemalt on ta lühiajaliselt Eestis ametlikult töötanud. Igors Jakovlevsil puuduvad seega mistahes olulised ja püsivaid sidemeid Eestiga, millega tuleks arvestada.
2. Igors Jakovlevs on süüdi mõistetud

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Euroopa Kohus on 23.11.

1. a otsuses (EL C-145/09 Tsakouridis) jaatanud, et võitlus narkootiliste ainetega grupiviisilise kaubitsemisega seotud kuritegevuse vastu on hõlmatud mõistega „avaliku korra või julgeolekuga seonduvad tõsised põhjused“ ning seda just riigist väljasaatmise kontekstis.
2. Igors Jakovlevs ei ole narkootikumide käitlemist tunnistanud. Käideldud narkootilise aine kogus oli märkimisväärselt suur, üle 7 kg kanepi, see on toimepandud grupis ning tuvastatud on Igors Jakovlevsi vahetu kontakt kanepi üleandmisega seoses. Sellest saab järeldada, et tal on kuritegelikud sidemed ja vastav positsioon kuritegelikus maailmas. Arvestades, et Igors Jakovlevsil puuduvad Eestiga mistahes sidemed, ta oli siin vaid narkootikumide käitlemiseks, on oht, et ta võib seda uuesti teha. Narkootikumidega seotud süüteod kahjustavad ühiskonna tervist ja on seeläbi ohuks avalikule korrale. Seega on praegusel juhul

§ 54lg-s 3 sätestatud tingimused täidetud.

Lisakaristus peab täitma ka ühiskonna turvatunnet tagavat funktsiooni ning õiguskorda. Isikud, kellel puuduvad seaduses toodud erisused, kellel puuduvad mistahes püsivad sidemed Eestiga ja kes on Eestis toimepannud raske esimese astme, suurel määral rahvatervist ohustava kuriteo, tuleb Eesti Vabariigist väljasaata.

1. Kohus kohaldab Igors Jakovlevsi suhtes ka konfiskeerimist, kuid selle ulatus, arvestades võimaliku tuluga, mis oleks narkootikumide müügist saadud, on väheoluline (1700 eurot 23 / 35 ja 2 mobiiltelefoni). 7893,74 grammi kanepi müügi võimalik tulu olnuks jaeturul keskmiselt ca 138 000 eurot ja hulgiturul üle 55 000 euro.
2. Arvestades, et Igors Jakovlevsi süü on keskmäärast suurem, kuid ei ole ülemmääras, talle on mõistetud 10- aastane vangistus, kohaldatud on väheses määras konfiskeerimist, siis on kohane lisakaristus Eesti Vabariigist väljasaatmine pikkusega 7 aastat koos 7- aastase sissesõidukeeluga (mis on väljasaatmise õigusjärelm). Taoliselt ei ületa lisakaristus kogumis põhikaristuse ja konfiskeerimisega Igors Jakovlevsi süü suurust.
3. Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme suhtes väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses välismaalasele väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu kohaldamise kohta sätestatut, arvestades välislepingus või käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 18 lg 4 kohaselt viiakse väljasaatmine täide viivitamata (48 tunni jooksul) pärast vangistuse ärakandmist.
4. Kohus on mõistnud Igors Jakovlevsile 10 aastase vangistuse ning prokuratuur ei toeta väljasaatmist, kui sellest tulenevalt jääb Igors Jakovlevsil karistus kandmata.
5. Kohus selgitab, et KrMS § 416 alusel võib täitmiskohtunik üksnes prokuratuuri taotlusel loobuda tähtajalise vangistuse täitmisele pööramisest kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile. Prokuröri avaldust arvestades puudub seega käesolevas asjas eeldus, et prokuratuur vastavasisulise taotluse esitaks ja selle alusel Igors Jakovlevs Eestis karistuse kandmiselt vabaneks, mistõttu lähtub kohus eeldusest, et Igors Jakovlevsil tuleb ärakanda talle mõistetud tähtajaline vangistus Eestis.
6. Vangistuse kestvust arvestades tuleb aga taotlejal ehk xxx Vanglal tähele panna järgmist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ,
7. aprill 2004 artikkel 33 p 2 kohaselt, juhul, kui väljasaatmisotsus täidetakse rohkem kui kaks aastat pärast selle tegemist, kontrollib liikmesriik, kas kõnealune isik on sellel ajal tõsiselt ohtlik avalikule korrale või julgeolekule, ja hindab, kas väljasaatmisotsuse tegemisest alates on asjaoludes toimunud olulisi muudatusi. See nõue võib viia selleni, et käesoleva kohtuotsusega mõistetavat lisakaristust väljasaatmisena tuleb direktiivi kohaselt uuesti hinnata. Kohus viitab, et vanglal on võimalik peale kohtuotsuse jõustumist taotleda ka Igors Jakovlevsi karistuse kandmise jätkamist Läti Vabariigis (KrMS § 50849). Tõkend
8. Kaspars Matvejevs peeti kahtlustatavana kinni 23.07.2024.a kell 14.53 (K 1 lk 20- 23) ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri 24.07.2024.a taotlusel kohaldati tema suhtes 25.07.2024.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-24-4275 tõkendina vahistamist kaheks kuuks, s.o kuni 23.09.2024.a (K 1 lk 56- 65, K 3 lk 81- 87). Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.09.2024.a taotlusel pikendati Harju Maakohtu 18.09.2024.a määrusega Kaspars Matvejevsi vahi all pidamise tähtaega kahe kuu võrra, s.o kuni 23.11.2024.a (K 1 lk 6669, K 3 lk 88- 93). Põhja Ringkonnaprokuratuuri 14.11.2024.a taotlusel pikendati Harju Maakohtu 20.11.2024.a määrusega Kaspars Matvejevsi vahi all pidamise tähtaega ühe kuu võrra, s.o kuni 23.12.2024.a (K 1 lk 70- 75, K 3 lk 94- 99).
9. ja 20.12.2024 määrusega jättis Harju Maakohus kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata (K 1 lk 911, 16-19).
10. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. 24 / 35
11. Alused süüdistatava Kaspars Matvejevsi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmiseks või tühistamiseks puuduvad. Kaspars Matvejevsi suhtes esineb süüdistusakti pinnalt põhjendatud kuriteokahtlus (RKKKm 3-1-1-69-14, p 10.2), mida kohus süüdimõistva kohtuotsusega kinnitas, kuid ka KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud vahistamisalus, s.o uute kuritegude toimepanemise oht.
12. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on varem süüdi tunnistatud ja karistatud kuriteo toimepanemise eest. Samuti kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on loetud ka narkokuritegusid (RKKK 3-1-1-103-06 p 15). Kaspars Matvejevs on karistatud Helsingi esimese astme kohtu 2.04.2024.a otsusega nr 24/114439 raske narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise ja salakaubaveo eest, mida Kaspars Matvejevs ka ise märkis. Siinkohal ei oma tähtsust tema varasemad Läti Vabariigis määratud karistused, vaid oluline on see, et isikut on alles 2.04.2024 karistatud Soomes samuti narkokuriteo eest, sealjuures nähtub kohtuotsusest, et narkootilise aine – alprasolaami sisaldavaid tablette toimetas Kaspars Matvejevs Soome Eestist. Üks süüdistuse etteheide on ka käesolevalt seotud sama aine sisaldusega. Praegused teod on toimepandud lühikese aja jooksul peale Soome kohtuotsust, katseajal, samuti Eestis.
13. Süüdistuses märgitud narkootilise aine käideldud kogus viitab sellele, et tegemist ei pruukinud olla esmakordse ostuga, kuna kohtupraktika kohaselt on sellises koguses aine ostmiseks vaja väga usalduslikke kontakte ja kuritegelikke sidemeid, kuna esmaüritajal ei ole võimalik sellises koguses ainet soetada. Sellist veendumust toetab ka 2.04.2024 Soome kohtu otsus.
14. Ka pere, väikeste laste olemasolu ja ka kindel elu- ja töökoht ei mõjutanud Kaspars Matvejevsit hoiduma temale süüdistuses etteheidetud tegude toimepanemisest.
15. Eeltoodu tõttu esineb põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides võib Kaspars Matvejevs jätkata uute, eelkõige narkokuritegude toimepanemist.
16. Kohtu hinnangul kergemaliigilise tõkendi, s.o elukohast lahkumise keelu, kohaldamine ei täidaks käesoleval hetkel oma eesmärki ega suuda hoida ära uute kuritegude toimepanemist. Elukohast lahkumise keelu peamiseks eesmärgiks on isiku kättesaadavus kriminaalmenetluse läbiviimiseks, mistõttu võimaldaks nimetatud tõkendi kohaldamine maandada kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumise riske. Kuivõrd see ei saa aga takistada Kaspars Matvejevsi võimalikke käitumisakte, siis ei ole võimalik ka elukohast lahkumise keelu kohaldamisega ära hoida jätkuvat kuritegude toimepanemise ohtu. Seda enam, et narkootilisi aineid hoidis süüdistatav ka oma elukohas. Tähele tuleb panna sedagi, et tegemist on üürikorteriga, kus elas ka kaassüüdistatav. Üürikorterit ei saa pidada kindlaks elukohaks, kuivõrd üürilepingut on võimalik lõpetada. Seetõttu on kohtu hinnangul Kaspars Matvejevsi vahistamine jätkuvalt vältimatult vajalik. Kindla elukoha puudumine Eestis suurendab riski kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumiseks ning raskendaks oluliselt tema otsimist ja tabamist. Kuivõrd Kaspars Matvejevsil on enda sõnade kohaselt lapsed mitmes välisriigis, siis ei veena lapse olemasolu Eestis kohut ka selles, et see motiveeriks Kaspars Matvejevsit siia jääma.
17. Kohus möönab, et vahistamisalused aja jooksul vähenevad, kuid need ei ole süüdistatava puhul käesoleval juhul ära langenud ning õiguslikult talumatut valuläve ei ole ületatud.

§ 184

lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo puhul tuleb pidada kohtuotsuse kuulutamisel üheksa kuud vahi all viibimist täiesti aktsepteeritavaks. Kohtueelset - ja kohtumenetlust on toimetatud aktiivselt ja mõistliku aja jooksul. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud pikemaajaline reaalne vabaduskaotus on oht lisaks eeltoodule ka selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. 25 / 35

1. Kaspars Matvejevsi süüdistuse- narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine- kontekstis on tõkendi vahistamise jätkuv kohaldamine vältimatult vajalik ka ühiskonna põhiväärtuste (elu, tervis) ja kehtivate õigushüvede vahetuks kaitseks, mis vaieldamatult kaaluvad üles isiku põhivabaduse riive, mistõttu on täidetud ka ultima ratio põhimõte. Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele.
2. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus süüdistatava Kaspars Matvejevsi vahistuse jätkuvalt põhjendatuks ja jätab tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tuleb tõkend tühistada.
3. Igors Jakovlevs peeti kahtlustatavana kinni 28.07.2024.a kell 22.47 (K 1 lk 76-81) ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri 30.07.2024.a taotlusel kohaldati tema suhtes 30.07.2024.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-24-4367 tõkendina vahistamist kaheks kuuks, s.o kuni 28.09.2024 (K 1 lk 88- 95, K 3 lk 107- 114). Põhja Ringkonnaprokuratuuri 19.09.2024.a taotlusel pikendati Harju Maakohtu 25.09.2024.a määrusega Igors Jakovlevsi vahi all pidamise tähtaega kahe kuu võrra, s.o kuni 28.11.2024.a (K 1 lk 96-101, K 3 lk 115121). Põhja Ringkonnaprokuratuuri 21.11.2024.a taotlusel pikendati Harju Maakohtu 26.11.2024.a määrusega Igors Jakovlevsi vahi all pidamise tähtaega 15 päeva võrra, s.o kuni 13.12.2024.a (K 1 lk 102- 105, K 3 lk 122- 127).
4. ja 20.12.2024 määrusega jättis Harju Maakohus kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata (K 1 lk 9-11, 16-19).
5. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.
6. Alused süüdistatava Igors Jakovlevsi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmiseks või tühistamiseks puuduvad. Tema suhtes esineb süüdistusakti pinnalt põhjendatud kuriteokahtlus (RKKKm 3-1-1-69-14, p 10.2), mida kohus süüdimõistva kohtuotsusega kinnitas, kuid ka KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud vahistamisalus, s.o uute kuritegude toimepanemise oht.
7. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on loetud ka narkokuritegusid (RKKK 3-1-1-103-06 p 15).
8. Igors Jakovlevsi ei ole varem Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud, kuid narkootilise aine käitlemise kogus, mis tekitaks narkojoobe keskmiselt 10 525 inimesele viitab, et tegutseti teadlikult tulu teenimise eesmärgil. Seega on tõenäoline, et süüdistataval on jätkuvalt olemas kontaktid narkootiliste ainete käitlemiseks ning ta on valmis taaskord võtma riske. Kohtu hinnangul võib pidada Igors Jakovlevsi puhul uute kuritegude toimepanemise riski keskmisest märkimisväärselt kõrgemaks. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab asjaolu, et süüdistataval puudub sissetulek, isik ei tööta. Igors Jakovlevs on Läti Vabariigi kodanik, kellel oli Eestis ühes kohas sissekirjutus, kuid tegeliku elukohana on märgitud kaassüüdistatava Kaspars Matvjevsi elukoht, mis on aga üürikorter. Seega puuduvad Igors Jakovlevsil alalised sidemed Eestiga, mistõttu on vähetõenäoline, et tal oleks vabanemisel huvi jääda Eestisse. Tõendeid selle kohta, et ta Eestis tööd otsis, esitatud ei ole. Ise on ta kinnitanud, et plaanis minna kas Saksamaale või Hispaaniasse. Samuti suurendab kindla elukoha puudumine riski kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumiseks ning raskendaks oluliselt tema otsimist ja tabamist. 26 / 35 Kohus leiab, et kergemaliigilise tõkendi kohaldamine Igors Jakovlevsi suhtes ei ole võimalik kuna see ei takista uute kuritegude toimepanemist samaväärselt vahistamisega. Samuti elukohast lahkumise keeld ei takista süüdistatava liikumist piisavalt, et kindlustada tema jäämine Eesti Vabariiki kohtuotsuse jõustumise ja karistuse kandmisele ilmumise ajaks.
9. Kohus möönab, et vahistamisalused aja jooksul vähenevad, kuid need ei ole süüdistatava puhul käesoleval juhul ära langenud. Samuti ei ole õiguslikult talumatut valuläve ületatud.

§ 184

lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo puhul tuleb pidada kohtuotsuse kuulutamisel üheksa kuud vahi all viibimist täiesti aktsepteeritavaks. Kohtueelset- ja kohtumenetlust on toimetatud aktiivselt ja mõistliku aja jooksul. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud pikemaajaline reaalne vabaduskaotus on oht lisaks eeltoodule ka selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest.

1. Igors Jakovlevsi süüdistuse- narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitleminekontekstis on tõkendi vahistamise jätkuv kohaldamine vältimatult vajalik ka ühiskonna põhiväärtuste (elu, tervis) ja kehtivate õigushüvede vahetuks kaitseks, mis vaieldamatult kaaluvad üles isiku põhivabaduse riive, mistõttu on täidetud ka ultima ratio põhimõte. Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele.
2. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus süüdistatava Igors Jakovlevsi vahistuse jätkuvalt põhjendatuks ja jätab tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tuleb tõkend tühistada.
3. Konfiskeerimine

§ 184

lg 5 sätestab, et samas paragrahvis sätestatud kuriteo eest võib kohus kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt sama seadustiku §s 83² sätestatule.

§ 83

² lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus samas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. 109. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi ei ole

§ 83

2 lg 1 kohaldamisel tähtis see, et konfiskeeritav vara pärineks kuriteost, milles isik arutatavas asjas süüdi tunnistatakse.

§ 832

lg 1 kohaldamine põhineb selliste asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Eelöeldu tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest.

§ 832

sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib seega aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi.

§ 83

2 lg 1 teise lause järgi peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav ehk teisisõnu kehtib selle konfiskeerimise aluse korral ümberpööratud tõendamiskoormis (RKKK 3-1-1-6-16 p 19).

1. Samas tuleb konfiskeerimise eelduseks olevad asjaolud, s.o et kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi või elatustaseme vahel, mis annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena, tõendada prokuratuuril.
2. Harju Maakohtu 19.09.2024 määrusega nr 1-24-5374 arestiti kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Kaspars Matvejevsi sularaha 5225 eurot (K 3 lk
3. 27 / 35 141-149). Sularaha summas 5225 eurot kanti Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank (K 3 lk 151). Prokurör taotleb sularaha konfiskeerimist

§ 184lg 5 ja § 83² lg 1 alusel.

Prokurör leiab, et Kaspars Matvejevsi sissetulekud ei ole piisavad äraelamiseks ning tema sissetulekud ja väljaminekud ei ole tasakaalus.

1. Maksu ja Tolliameti maksukohuslaste registri väljatrükist nähtub, et Kaspars Matvejevsil oli kinnipidamise ajal kehtiv ametlik töösuhe võlaõigusliku lepingu näol, kuid tema deklareeritud sissetulekud olid tagasihoidlikud. 23.07.2024.a seisuga oli ta teeninud tulu kokku 176 eurot terve aasta peale, s.o keskmiselt ca 29 eurot kuus, mis on Eestis äraelamiseks selgelt ebapiisav.
2. Tunnistaja X ütluste kohaselt toetas Kaspars Matvejevs peret enne kinnipidamist enam kui 200 euroga kuus. Kaspars Matvejevsi avaldatu kohaselt peaks ta lapsi toetama seniste kokkulepete kohaselt 50–300 euroga kuus. Samuti selgitas ta, et tema käive oli 2024.a enne kinnipidamist natuke üle 1000 euro kuus, rahakotis oli tal enda sõnul 600–800 eurot, rendiautole kulus igakuiselt 580 eurot. Eestis on tal ülalpidamisel üks ühine laps tunnistaja Xga, kaks X last eelmistest suhetest. Lisaks toetab ta rahaliselt oma kolme last Iirimaal ja üht Inglismaal – neist kaks on juba küll täisealised. Kaspars Matvejevsi ristküsitlusel antud ütluste kohaselt ta suhtleb nendega ja aitab neidki rahaliselt. Ka X ütluste kohaselt aitab Kaspars Matvejevs ka täisealist last.
3. Kohus nõustub prokuröriga, et kogutud tõenditest nähtuvalt ei olnud Kaspars Matvejevsi legaalne sissetulek piisav äraelamiseks.
4. Kaspars Matvejevsi kohtus antud ütluste kohaselt
5. a novembrist ei tulnud ta enam hästi toime, Soomes sai töö otsa, igakuiselt sissetulek koos kuluga 1000 eurot. Samuti on Kaspars Matvejevs avaldanud, et sõiduauto oli renditud, igakuine rent 580 eurot. Olid võlad koos ettevõttega umbes 20 000 eurot (K 4 lk 69, 70, 71pö ). Kohtu küsimustele vastates selgitas, et igakuiselt toetas ka lapsi mõnikord 50 eurot kuni 300 eurot (K 4 lk 74).
6. Kaspars Matvejevs on töötanud alates 1.09.2022 ning ilmneb, et enne kinnipidamist oli tal kehtiv ametlik töösuhe, kuid tema deklareeritud sissetulekud on jäänud tagasihoidlikuks, ning seda eriti ajal, mil ta on töötanud võlaõigusliku lepingu, mitte töölepingu alusel. Nii töötas ta töölepingu alusel terve
7. a, mil deklareeris tulu umbes 669 eurot kuus, ent alates
8. a algusest töötab ta taas võlaõigusliku lepingu alusel ning on kokku deklareerinud 176 eurot terve
9. aasta peale (K 3 lk 71-76).
10. Ka tunnistaja X selgitas kohtuistungil, et Kaspars Matvejevsiga kooselu ajal
11. a olid väga suured probleemid rahadega, ilmusid krediidid (K 4 lk 66-66pö).
12. Lisaks nähtub läbiotsimisprotokollidest, et raha leiti erinevates kupüürides erinevatest kohtadest. Sõiduki Peugeot keskkonsooli käetoe seest 180 eurot ja keskkonsooli käetoe sees olevast kaarditasku vahelt 35 eurot, kokku 215 eurot (K 2 lk 7). Elukoha läbiotsimisel leiti erinevaid kupüüre elutoast diivanilt 4900 eurot ja elutoas vaasi seest 110 eurot (K2 lk 33).
13. Eeltoodu alusel ületab Kaspar Matvejevsilt läbiotsimistel ära võetud summad tema igakuist sissetulekut. Ristküsitlusel avaldas Kaspars Matvejevs, et oli saanud narkootikumide ostuks raha krüptovaluuta tehingust ning
14. a oli tema peamine sissetulek Soomest (K 4 lk 71, 73pö, 69). Samas ei ole Kaspars Matvejevs nende väidete kinnituseks esitanud ühtegi kirjalikku ega isikulist tõendit, ehkki tal selline võimalus on olnud. Krüptoraha kasutas ta enda sõnul ka vaid narkootikumide ostmiseks, mitte pere elatamiseks. Narkokuritegude praktikas on tavapärane tasuda aine eest sularahas, sest nii 28 / 35 ei ole raha päritolu üheselt tuvastatav ega tehingud õiguskaitseorganitele jälgitavad, mistõttu on ka eluliselt usutav, et sularaha pärines kanepi müügi tehingutest.
15. Kohus juba eelpool märkis, et kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise puhul kehtib ümberpööratud tõendamiskoormis, mis tähendab, et Kaspars Matvejevsil lasub kohustus tõendada, et ta on tõepoolest teeninud piisavat legaalset sissetulekut.
16. Arvestades Kaspars Matvejevsi legaalseid sissetulekuid ning käideldud narkootilise aine kogust ei ole usutav, et ilma varem narkootilisi aineid edasi müümata olnuks Kaspars Matvejevsil võimalik hankida süüdistuses nimetatud koguses narkootilisi aineid ja omada veel ka vabas kasutuses sularaha. Seda enam, et Kaspar Matvejevs on ka tunnistanud, et läbiotsimistel äravõetud sularaha oli saadud marihuaana müügist (K 4 lk 70). Lisaks on nii Kaspars Matvejevs ja tunnistaja X tunnistanud
17. aastast probleeme sissetulekuga, seega puudus Kaspars Matvejevsil kinnipidamise ajal tal piisav sissetulek. Harju Maakohtu 19.09.2024 määrusega nr 1-24-5373 arestiti kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Igors Jakovlevsi sularaha 1700 eurot ja kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks mobiiltelefonid Samsung Galaxy A14 (keskmise väärtusega 135,62 eurot) ja Samsung Galaxy S21+ (keskmise väärtusega 769,25 eurot) (K 3 lk 160-166). Sularaha summas 1700 eurot kanti Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank (K 3 lk 168) ja kaks mobiiltelefoni anti asitõendi üleandmise -vastuvõtmise akti nr 24ATH32152alusel asitõendite hoidlasse (K 4 lk 62). Prokurör taotleb sularaha ja kahe mobiiltelefoni konfiskeerimist

§ 184lg 5 ja § 83² lg 1 alusel.

Prokurör leiab, et ka Igors Jakovlevsi sissetulekud ei olnud piisavad äraelamiseks ja tema sissetulekud ja väljaminekud ei ole tasakaalus.

1. Maksu ja Tolliameti maksukohuslaste registri väljatrükist nähtub, et Igors Jakovlevs ei ole ametlikult tööl olnud terve
2. a. 29.07.2024.a seisuga oli tema 2024.a tulu 936 eurot, s.o umbes 156 eurot kuus. Lisaks avaldas ta ristküsitlusel, et elas enne Kaspars Matvejevsi korterisse kolimist hotellis, samuti maksis alaealise poja ülalpidamiseks enne kinnipidamist 250 eurot kuus ning vahel rohkemgi, ent kirjeldatud sissetulekust ei piisaks hotellitoa üürimiseks ja igapäevakulutuste katmisekski, rääkimata lapse ülalpidamisest või suures koguses narkootilise aine ostmisest. Seega on ebaharilik, et tema kohvrist leiti veel ka 1700 eurot sularaha, ehkki tal polnud sissetulekuid, mis võimaldaks selliseid sääste kõrvale panna. Ristküsitlusel avaldas, et ta laenas selle raha sugulastelt ja sõbralt selleks, et elada ja et jätkuks ka ärasõiduks, kuivõrd ta plaanis sõita Hispaaniasse või Saksamaale tööle.
3. Kohus nõustub prokuröriga, et kogutud tõenditest nähtuvalt ei olnud Igors Jakovlevsi legaalne sissetulek piisav äraelamiseks.
4. Igors Jakovlevs töötas viimati
5. aprillist detsembrini ning sellele eelnes pikk paus, millest varem töötas ta
6. a sügisel umbes 2 kuud. Tema
7. a deklareeritud sissetulekud on äraelamiseks ilmselgelt ebapiisavad (MTA andmetel deklareeritud
8. a tulu 936 eurot) ning ka
9. a, mil töötas ametlikult, jäid tema sissetulekud tagasihoidlikuks (MTA andmetel tulu 7473 eurot, s.o keskmiselt 623 eurot kuus). Ka sellele eelnevalt ei nähtu märkimisväärseid seaduslikke sissetulekuid (K 3 lk 78-80), mille arvelt oleks ta saanud katta oma igapäevakulutusi, maksta üüri või hotellitoa eest ning lisaks hankida suurtes kogustes narkootilisi aineid.
10. Igors Jakovlevsi kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli temalt ära võetud 1700 eurot laenatud sugulaselt ja sõbralt elamiseks ja ärasõiduks Hispaaniasse või Saksamaale. Laenas kuna ei olnud elamiseks märkimisväärselt vahendeid (K 4 lk 76pö-77). Väidetava
11. 29 / 35 laenu kohta ei ole aga Igors Jakovlevs esitanud ühtki kirjalikku ega isikulist tõendit, mistõttu on tema puhul tõendamata vara legaalne päritolu.
12. Igors Jakovlevsi kasutuses olnud elukoha läbiotsimisel 28.07.2024 leiti kaks mobiiltelefoni Samsung (K 2 lk 148).
13. Igors Jakovlevsil puudus kinnipidamise ajal ametlik töökoht, seega eelduslikult töötelefon ning vajadus mitme telefoni omamiseks. Ütlustes ei ole ta kuidagi ka selgitanud kahe telefoni vajadust või põhjendatust. Seega on alust arvata, et vähemalt üks telefon on n.ö konspiratiivtelefon, mida kasutatakse narkootikumide ebaseaduslikuks käitlemiseks. Kaspars Matvejevs kinnitas ristküsitluses, et suhtles narkootikumide ostmisega seoses isikuga suhtlusportaalis Telegram (K 4 lk 70pö). Samuti Igors Jakovlev selgitas ristküsitluses, et temale helistati Telegram kaudu (K 4 lk 75). Samuti ei ole Igors Jakovlevs tõendanud kahe mobiiltelefoni soetamist legaalsete vahendite arvelt. Arvestades isikute legaalseid sissetulekuid ning käideldud narkootilise aine kogust ei ole usutav, et ilma varem narkootilisi aineid edasi müümata olnuks Kaspars Matvejevsil ja Igors Jakovlevsil võimalik hankida süüdistuses nimetatud koguses narkootilisi aineid ja omada veel ka vabas kasutuses sularaha. Seda enam, et Kaspar Matvejevs on ka tunnistanud, et läbiotsimistel äravõetud sularaha oli saadud marihuaana müügist (K 4 lk 70). Lisaks on nii Kaspars Matvejevs ja tunnistaja X tunnistanud
14. aastast probleeme sissetulekuga, seega puudusid Kaspars Matvejvesi kinnipidamise ajal tal piisav sissetulek. Igors Jakovlevsi puhul on samuti tõendamata leitud sularaha legaalne päritolu.
15. Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs käitlesid kokku üle 7 kg kanepit, mille puhul on selge, et selline kogus on mõeldud edasimüümiseks ja seeläbi tulu teenimiseks, mitte isiklikuks tarbimiseks. Kuigi kanep on narkootilistest ainetest levinum, ei ole siiski tavatarbijal, keskmisel inimesel ega juhuslikul esmaüritajal võimalik seda omandada sellises koguses nagu Igors Jakovlevsil ja Kaspars Matvejevsil ette heidetud kuriteos. Sellises koguses narkootilise aine käitlemine eeldab usalduslikke, pikemaajalise kuritegeliku koostöö käigus välja kujunenud suhteid teiste narkokäitlejatega. Seega olid neil kontaktid, s.o varustaja(d), kellelt narkootilisi aineid piisavas koguses ja regulaarsusega saada, ning kliendibaas, kellele need omakorda maha müüa.
16. Kohus on eelnevat tuvastanud, et Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovles käitlesid ühiselt grupis narkootilist ainet ning tegemist ei olnud juhuslikku laadi tegevusega. Kõike eelkirjeldatud kogumis hinnates on alust järeldada, et nii Kaspars Matvejevs kui ka Igors Jakovlevs on isikud, kes on käidelnud narkootilisi aineid pikemaajaliselt ning seeläbi teeninud kriminaaltulu.
17. Kaspars Matvejevs on ka ise tunnistanud, et leitud sularaha pärines narkootikumide müügist, mistõttu kohus konfiskeerib

§ 832

lg 1 ja

§ 184lg 5 p 2 alusel Kaspars Matvejevsilt äravõetud sularaha 5225 euro.

1. Igors Jakovlevsi puhul ei ole tõendamist leidnud temalt leitud sularaha legaalne päritolu.
2. Harju Maakohtu 19.09.2024 määrusega nr 1-24-5373 arestiti ka kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Igors Jakovlevsilt läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefonid Samsung Galaxy A14 (keskmise väärtusega 135,62 eurot) ja Samsung Galaxy S21+ (keskmise väärtusega 769,25 eurot). Prokurör taotles kohtuvaidlustes mobiiltelefonide konfiskeerimist

§ 832alusel.

1. Kohus ei ole seotud vara arestimise määruse alusega. Võttes arvesse Igors Jakovlevsi poolt võimalikku teenitud kriminaaltulu ja tema igakuiste legaalsete sissetulekute suurust, ka seda, et ta pidi kandma igapäevaselt kulutusi äraelamiseks (toit, eluase jm), mis võtsid eelduslikult palgast ka suure osa, võib väita, et legaalsetest sissetulekutest ei piisanud
2. 30 / 35 suuremate säästude kogumiseks. Väga suure tõenäosusega on ka mobiiltelefond Samsung Galaxy A14 ja Samsung Galaxy S21+ soetatud saadud kriminaaltulu arvelt.
3. Seega võib konfiskeeritava vara suhtes öelda, et kuriteo olemus, selle ulatus ja kasumlikkus annavad põhjendatud aluse eeldada vara kriminaalset päritolu. Sellest tulenevalt on põhjendatud ja vajalik konfiskeerida

§ 832

lg 1 ja

§ 184

lg 5 p 2 Igors Jakovlevsile kuuluv sularaha 1700 eurot ning mobiiltelefonid Samsung Galaxy A14 (keskmise väärtusega 135,62 eurot) ja Samsung Galaxy S21+ (keskmise väärtusega 769,25 eurot. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. 138. Reeglina hüvitab KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluskulud süüdimõistetu, kuid KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 139. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4lg 2 arvestades on esitatud süüdistus esimene astme kuritegu.

Kohtotsuse tegemise ajal ehk 21.05.2025 kehtib Vabariigi Valitsuse 16.12.

1. a määrus nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestati alates 1.01.2025 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, mis on kohtuotsuse tegemise hetke seisuga seega 2215 eurot. Seega tuleb Kaspar Matvejevsil ja Igor Jakovlevsil KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 1 ning § 175 lg 1 p 9 alusel tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 2215 eurot.
2. Menetluskuluks on ka KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (RKKKm 3-1-1-39-13 p 9).
3. Kaspar Matvejevsile on riigi õigusabi korras osutanud määratud kaitsjana õigusabi kohtueelses ja kohtumenetluses Argo Küünemäe. Kohtueelses menetluses osalemise eest 1255,08 eurot (K 4 lk 3, 6, 10, 13, 17, 21, 39, 43). Kohtumenetluses on määratud kaitsja kulud kokku 1420,08 eurot (K 1 lk 115, K 4 lk 111).
4. Igors Jakovlevsile on riigi õigusabi korras osutanud määratud kaitsjana õigusabi kohtueelses ja kohtumenetluses Sven Sillari. Kohtueelses menetluses osalemise eest 843,02 eurot (K 4 lk 25, 28, 31, 34, 47,51, 55). Kohtumenetluses on määratud kaitsja kulud kokku 1460,34 eurot (K 1 lk 112, K 4 lk 93, lk 114).
5. Nende kulude osas on tasu määramisel arvestatud juba määratud kaitsja esitatud taotlustes märgitud toimingute ning ajakulu põhjendatust. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollidest, on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses kohtumenetluse ajakuluga. Üldmenetluses on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Kaitsja toimingud on olnud vajalikud ja
6. 31 / 35 põhjendatud. Seega saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses.
7. Seega kuulub riigi õigusabi korras määratud kaitsja kulud Kaspar Matvejevsilt väljamõistmisele 2675,16 eurot ja Igors Jakovlevsilt 2303,36 eurot.
8. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 mõttes riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulud, s.o ekspertiisikulud. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus, ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKK 3-1-1-120-12).
9. Kriminaalasjas on teostatud kaks narkootilise aine ekspertiisi ja neli DNA-ekspertiisi. Kohtule esitatud kriminaalasjas läbi viidud narkootilise aine ekspertiisi akt (24.07.2024 ekspertiisimäärus ja 1.08.2024 ekspertiisiakt nr 24E-AN01160-01) tuvastamaks Kaspars Matvejevsi elukoha ja sõiduki Peugeot leitud narkootilise aine liiki ja massi ja selles puhta kanepi ja tablettide sisaldust, kokku 6 objekti ja ekspertiisihinnaks on 804 eurot (K 2 lk 61-64). Samuti narkootilise aine ekspertiisi akt (30.07.2024 ekspertiisimäärus ja 13.08.2024 ekspertiisiakt nr 24E-AN01178-01) tuvastamaks Kaspars Matvejevsi kasutuses olnud garaažiboksi läbiotsimisel leitud kahes pakendis taimse aine liiki, massi ja selles oleva puhta narkootilise aine sisaldust (K 2 lk 117-120). Kohtule on esitatud DNA-ekspertiiside ekspertiisiaktid: DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00699-01 akt (24.07.2024 ekspertiisimäärus ja 8.08.2024 ekspertiisiakt), mille kohaselt uuriti Kaspars Matvejevsi elukoha läbiotsimisel leitud köögi külmkapist „Maxima“ kilekoti seest kinnisest vaakumpakendist, milles sees omakorda vaakumpakend, milles kanep ühes proovist saadi DNA- segaprofiil, ms võis sisaldada Kaspars Matvejevsi bioloogilist materjali (K 2 lk 70- 73). DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00752-01 akt (8.08.2024 ekspertiisimäärus ja 14.08.2024 ekspertiisiakt), mille kohaselt uuriti samu proove, mida DNA-ekspertiis nr 24E-GE00699-01, selleks, et teha kindlaks, kas need proovid on seostatavad Igors Jakovlevsiga. Selgus, et sama proov A243067 (milles oli Kaspars Matvejevsi bioloogiline materjal) leiti ka Igors Jakovlevsi bioloogilist materjali, kokkulangevus tõendi kaal 1014 (K 2 lk 75- 81). DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00708-01 akt (30.07.2024 ekspertiisimäärus ja 4.09.2024 ekspertiisiakt), mille kohaselt uuriti Kaspars Matvejevsi kasutuses olnud garaažiboksi läbiotsimisel leitud pakenditel kahtlustatavate või kellegi teise bioloogilise materjali sisaldumist ning leiti nii Kaspars Matvejevsi kui ka Igors Jakovlevsi DNA-d ( K 2 lk 121-132). DNA-ekspertiisi nr 24EGE00843-01 akt (9.09.2024 ekspertiisimäärus ja 20.09.2024 ekspertiisiakt), mille kohaselt määrati kindlaks tõepärasuhe DNA- ekspertiisiaktis nr 24E-GE00708-01 kajastuvatest proovidest (K 2 lk 133-141).
10. Ekspertiiside maksumused on kujunenud alates 1.09.2023 jõustunud kohtuekspertiisiseaduse § 38 lg 2 järgi, mille alusel Vabariigi Valitsuse 31.08.2023 määrusega nr 82 „Ekspertiisiasutuses ja selle lepingupartneri tehtavate ekspertiiside ja uuringute hinnad“ kohaselt nähakse ette keemiaekspertiisi hinnaks ühe narkootilise aine ekspertiisi objekt kohta 134 eurot. Narkootilise aine ekspertiisi akt nr 24E-AN01160-01 kohaselt esitati 6 objekti, seega maksumus 804 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01178-01 kohaselt esitati kaks objekti, seega maksumus 168 eurot.
11. DNA-ekspertiisi hind ühe proovi kohta on 210 eurot, varem analüüsitud DNAprofiilide võrdlemise hind ühe võrdlusisiku kohta ja DNA-tõendi kaalu hindamise 32 / 35 ekspertiisi hinnaks on ühe proovi kohta 70 eurot. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00699-01 käigus uuriti 4 proovi, seega teostamise kulu 840 eurot. DNA-ekspertiisi nr 24EGE00752-01 kohaselt uuriti samu proove, mida DNA-ekspertiisiga nr 24E-GE00699-01 ühe isiku suhtes, seega teostamise kulu 70 eurot. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00708-01 kohaselt uuriti 62 proovi, seega maksumusega 13 020 eurot. DNA-ekspertiisi nr 24EGE00843-01 kohaselt määrati kindlaks tõepärasuhe DNA- ekspertiisiaktis nr 24EGE00708-01 kajastuvatest 13 proovis, seega kujunes hinnaks 910 eurot.
12. Teostatud ekspertiisid olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatavat