1-17-5283/88

1-17-5283 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-5283 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Tõlk Zemfira Lampmann Kaitsja Jugans Grossmann (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid C.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu C.P (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 29.04.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada C.P karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada C.P katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada C.P suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jo oksul peale vanglast vabanemist; 3) hüvitada kuriteoga tekitatud kahju kannatanutele igakuiselt, mitte vähem kui 50 eurot kuus, esitades kriminaalhooldajale sellekohase maksekorralduse.
6. C.P-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. C.P vabastada määruse jõustumisel.
8. KrMS § 180 alusel mõista C.P-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 90 € (üheksakümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse C.P-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale, C.P-le ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 09.04.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava C.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 28.09.
10. a kohtuotsusega tunnistati C.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9 ja § 213 lg 2 p 1,4 järgi ning KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 16.02.
11. a ja lõpp on 21.10.
12. a. C.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning vangistuses viibib ta neljandat korda. Käesolevalt karistatud varguse ja arvutikelmuse eest. Viimased kuriteod pandud toime grupis. Kuritegusid paneb valdavalt toime rahalise kasu saamise eesmärgil. Kuritegude toimepanemist soodustavad kinnipeetava psühhiaatrilised probleemid. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav läbinu d riigikeele õppe A1 tasemel, toimunud on planeeritud vestlused psühholoogiga, isik õpib alates 03.09.2018
13. klassis ning meditsiiniosakond on jätkanud isiku vajaduspõhist ravi ja kinnipeetav on ka ise selleks motiveeritud. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elu- ning töökoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi vabanedes asuda elama aadressil xxxx. Tegemist on 2-toalise üürikorteriga, kus elab kinnipeetava ema ning noorem vend. Kinnipeetav elas nimetatud aadressil ka enne vangistust. Korteri omanik on kinnitanud, et annab oma nõusoleku ja lubab kinnipeetaval seal elada peale vabanemist nii kaua kui tal vaja on. Kinnipeetaval on olemas ka garanteeritud töökoht ettevõttes OÜ Xxxx. Kinnipeetav on töövõimetuspensionär ning töövõimetusmäär enne vangistust oli xxxx, kuid enamasti ta ka töötas. Kuritegusid paneb ta valdavalt toime rahalise kasu saamise eesmärgil. Vangla andmetel on seisuga 15.03.2019 kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 4090,34 eurot ning vabanemisfondis on 79,63 eurot. C.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Helen Kiviloo esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha C.P vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja toetab samuti isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega. Isik on andnud kohtule lubaduse, et enam ta kuritegusid sooritama ei hakka. Samuti lubab ta täita kriminaalhoolduse nõudeid. Kaitsja leiab, et kinnipeetava lubadusi tuleks arvestada, sest vanglas on tal olnud aega järeldusi teha. Tal on olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Kaitsja palub isiku vabastada tingimisi enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et C.P võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik C.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 2 aastat ja 3 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab C.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas C.P-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on vabanemisel olemas kindlad plaanid stabiilseks eluks. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on käesolevast vangistusest teinud vajalikke järeldusi ning tal on olemas tegelik tahe muuta enda elukäiku. Pärast vabanemist on C.P-l olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka C.P , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/