Obsah (5)

§ 424§ 63§ 68§ 65§ 76

1-19-1363 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-1363 (19259000115) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov All

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 kohus määrab: Jätta I.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 18.02.2019 otsusega tunnistati I.Z süüdi

§ 424

lg 2 ja § 329 järgi ning teda karistati

§ 63

lg-t 1 kohaldades 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka; ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli vangistus 1 aasta 8 kuud 27 päeva.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus I.Z-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistuse 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva. 2. 28.02.2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid I.Z-ina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve I.Z-ina karistusaeg algas 14.06.2019, see lõppeb 10.08.2021 ning

§ 76lg 1 p 1 kohane tähtaeg saabus 02.03.2020.

I.Z-ina isikuandmetele tuginedes toetab vangla tema ennetähtaegset vabanemist ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele. alla. 1 1-19-1363

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas toetab prokuratuur ühetaoliselt vanglaga ja vangla argumentidega nõustuvalt I.Z-ina ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas I.Z , et taotleb ja toetab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, nõustudes alluma elektroonilisele valvele ja kõigile teistele tingimustele. I.Z avaldas, et vangistuses olles on ta teadvustanud toimepandut ja kahetseb tehtut. Käesolevaks ajaks on ta leidnud endale töö ja soetanud korteri. Täiendavalt avaldas I.Z , et ta soovib läbida alkoholivastase ravi, lubades edaspidi korraldada oma elu seaduskuulekalt. Vangistuses olles on ta töötanud xxx. Sugulastega on suhted head. Tasumata rahalisi kohustusi on ca 2 900 eurot. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et I.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 6.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus möönab, et I.Z on ära kandnud kolmandiku mõistetud vangistusest ja on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on I.Z-ina avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet ja korteri omanikud on andnud nõusoleku I.Z-ina sinna elama asumiseks ühes elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Seega on I.Z-il olemas vabanemise järgselt elukoht ja see vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. Märgitu tähendab, et I.Z-ina puhul tuleb nentida formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt I.Z-ina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. Vaatamata sellele, et arutataval juhul on täidetud formaalsed eeldused I.Z-ina ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks, ei pea kohus tema vabastamist võimalikuks. 7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.

1. Esmalt märgib kohus, et I.Z-ina puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). I.Z-il puuduvad distsiplinaarkaristused. Nimetatu on positiivne asjaolu vabastamisküsimuse otsustamisel.
2. Kohus nõustub sellegagi, et I.Z-ina käitumine vangistuse ajal, sh tema töötamine, erinevatest sotsiaalprogrammidest osavõtt, ent samuti ka head suhted lähedastega ja kriminaalkorras karistatud isikute ringi puudumine vabanemise järgselt, on asjaolud, mis toetavad I.Z-ina vabastamist. Tema käitumist vangistuses ja ka vabanemisjärgseid võimalusi arvestades nendib kohus, et iseenesest polegi asjaolusid, mis tema vabastamise välistada võiks. 2 1-19-1363
3. I.Z-ina karistuse kandmise aluseks oleva kohtuotsuse kohaselt karistati I.Z-i

§ 424lg 2 ja § 329 järgi kvalifi tseeritavate kuritegude toimepanemise eest.

Märgitust järeldub, et I.Z-i on karistatud korduvalt mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Lisaks nähtub karistuse aluseks olevast kohtuotsusest, et kohus moodustas kohtuotsuste kogumis liitkaristuse (

§ 65

lg 2), mis tähendab, et I.Z pani toime karistuse aluseks olevad kuriteod ajal, mil eelmise kohtotsusega mõistetud karistus oli täielikult kandmata n-ö varasema kohtuotsuse alusel jäeti I.Z-ile mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata. Analüüsides eelnevat, nendib kohus järgmisi aspekte. Esmalt on I.Z lühikese ajavahemiku jooksul pannud toime mitmeid samalaadseid kuritegusid, ja teiseks – tema õiguskuulekust pole taganud ka teadmine, et tingimisi mõistetud karistus võidakse uue kuriteo toimepanemise korral täitmisele pöörata. Nimetatud asjaolud seavad kahtluse alla I.Z-ina kohtuistungil antud selgitused sisemise motivatsiooni leidmise kohta, mis võiks tagada tema edaspidist õiguskuulekust. 11. I.Z-ina puhul on aktuaalne seegi, et teda on ka varem tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastatud (vt Viru Maakohtu 24.03.2017 kohtumäärust asjas 1-158396). Kõnesolevagi kohtuasja kohaselt kandis I.Z karistust

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

Vabastamismäärusest nähtub, et I.Z oli vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi, tema käitumine kinnipidamisasutuses oli eeskujulik, tal olid olemas toetavad lähedased ja elukoht, ent kuna peale vabastamismääruse tegemist on I.Z lühikese ajavahemiku möödumisel pannud samalaadse rikkumise ja kahel korral kõrvale hoidunud lisakaristuse täitmisest, siis toovad need kaasa järelmi, kus I.Z-ina käitumist saab õiguskuulekaks pidada vaid tugeva järelevalve tingimustes. Talle on omane käituda järelevalve tingimustes õiguskuulekalt, ent järelevalve puudumisel jääb tema sisemine motivatsiooni õiguskuulekaks eluks tagasihoidlikuks. Seega on tema puhul uute kuritegude toimepanemise oht kõrge ja kõrge uute kuritegude oht ei võimalda tema suhtes ka vabastamisotsuse tegemist. Olgu ka korratud, et I.Z-ina puhul eksisteerisid ka varasema vabastamisotsustuse tegemisel samalaadsed, tema vabastamist toetavad aspektid, ent need ei suunanud ega taganud tema õiguskuulekust, vaid ta jätkas eelmise karistuse aluseks olnud samalaadsete kuritegude toimepanemist ja seda vaid lühikese ajavahemiku möödumisel karistuse kandmiselt vabanemisest.

1. Kuna kohus vaagib I.Z-ina vabastamisküsimust ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele, siis tuleb kohtul hinnata, kas elektrooniline valve eviks I.Z-ile mõju, mis välistaks tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Analüüsides I.Z-ina isikuandmeid, sh karistuse aluseks olnud tegude tehiolusid, siis järeldub, et tema õigusvastane käitumine on põhjuslikus seoses alkoholi tarvitamisega. Seega on vabastamisküsimuse otsustamisel määrav, mil viisil on I.Z-ina puhul maandatav alkoholist lähtuv risk. On üldteada, et elektroonilise valve tingimustes on piiratud sellele allutatud isiku liikumisvabadus. Elektrooniline valve iseseisvalt ei võimalda kontrollida aga isiku tegevusi, toiminguid ega suhtlusringi. Seega on võimalik I.Z-il elektroonilise valve tingimustes tarvitada ka alkoholi. Kohus möönab, et kohtu pädevuses on keelata I.Z-il alkoholi tarvitamine ja ta on andnud nõusoleku alluda ka alkoholivastasele ravile, ent tema eelnevast käitumisest nähtub, et kõnesolevad meetmed pole tema puhul tõhusaks osutunud – ta on juba eelnevalt läbinud alkoholiravi, erinevaid sotsiaalprogramme, ent need pole osutunud küllaldaseks, sest ta jätkas alkoholi tarvitamist ja pani toime ka uued ohtlikud kuriteod. Mõju ei avaldanud I.Z-ile ka lisakaristus, sest ka juhtimisõiguse puudumisel jätkas mootorsõiduki juhtimist, tehes seda ka joobeseisundis. Eelnev tähendab, et kuna elektroonilise valve tingimustes ei ole võimalik välistada I.Z-ina -poolset alkoholi tarvitamist, alkoholi tarvitanuna ei suuda I.Z aga teha õigeaegseid ja kohaseid valikuid oma käitumisaktide üle, siis on kohtul võimalik vaid nentida, et I.Z-i pole võimalik karistuse kandmiselt vabastada ka tema elektroonilise valve alla allutamisega. 3 1-19-1363 Kohus märgib ka, et kuna üldiselt teadaolevalt on alkoholi tarvitamisest loobumine pikk ja kõrget enesemotivatsiooni nõudev protsess, siis olukord, kus I.Z pani toime uued õigusrikkumised vaid lühikese ajavahemiku möödumisel eelneva karistuse täielikust ärakandmisest, toob kaasa järelduse, et tema enesemotivatsioon alkoholist loobumiseks ei ole sedavõrd kõrge, et see tegelikkuses realiseeruks. Seega pole I.Z-ist lähtuv oht alkoholi tarvitamisega seotud liiklussüütegude toimepanemiseks maandatud, seda ei maanda ka elektrooniline valve, temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on jätkuvalt kõrge ja see välistab I.Z-ina vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla.
2. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele I.Z-ina vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad mitmed asjaolud, mis I.Z-ina ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja tema valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, sh ka elektroonilise valve alla.
3. Seoses I.Z-ina suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid I.Z-ina varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse I.Z-i just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga. /allkirjastatud digitaalselt/ 4