1-19-1363/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2020, Tartus (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-1363 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi 2020 määrus K.F-ina vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu K.F määruskaebus (ik XXX), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 18.02.2019 otsusega tunnistati K.F süüdi KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti K.F-ile 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 30.05.2018 otsusega mõistetud karistuse võrra, s.o 5 kuud vangistust võrra ja K.F-ile mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.06.2019 ja lõpeb 10.08.
6. Viru Vangla esitas 28.02.2020 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu K.F-ina vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 16.03.2020 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused K.F-ina vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, aga puuduvad sisulised alused.
8. Esmalt märkis maakohus, et K.F-ina puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). K.F-il puuduvad distsiplinaarkaristused. Nimetatu on positiivne asjaolu vabastamisküsimuse otsustamisel. K.F-ina käitumine vangistuse ajal, sealhulgas tema töötamine, erinevatest sotsiaalprogrammidest osavõtt, ent samuti ka head suhted lähedastega ja kriminaalkorras karistatud isikute ringi puudumine vabanemise järgselt, on asjaolud, mis toetavad K.F-ina vabastamist. Tema käitumist vangistuses ja ka vabanemisjärgseid võimalusi arvestades nendib kohus, et iseenesest polegi asjaolusid, mis tema vabastamise välistada võiks. Samas see siiski nii ei ole.
9. K.F-ina karistuse kandmise aluseks oleva kohtuotsuse kohaselt karistati K.F-i KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest. Märgitust järeldub, et K.F-i on karistatud korduvalt mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Lisaks nähtub karistuse aluseks olevast kohtuotsusest, et kohus moodustas kohtuotsuste kogumis liitkaristuse (KarS § 65 lg 2), mis tähendab, et K.F pani toime karistuse aluseks olevad kuriteod ajal, mil eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus oli täielikult kandmata, sest see jäeti tingimisi täitmisele pööramata.
10. Seega on K.F lühikese ajavahemiku jooksul pannud toime mitmeid samalaadseid kuritegusid ja tema õiguskuulekust ei ole taganud ka teadmine, et tingimisi mõistetud karistus võidakse uue kuriteo toimepanemise korral täitmisele pöörata. Nimetatud asjaolud seavad kahtluse alla K.F-ina kohtuistungil antud selgitused sisemise motivatsiooni leidmise kohta, mis võiks tagada tema edaspidist õiguskuulekust.
11. K.F-ina puhul on aktuaalne seegi, et teda on ka varem tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastatud (vt Viru Maakohtu 24.03.2017 määrus asjas nr 1-15-8396). Kõnesoleva kohtuasja kohaselt kandis K.F karistust KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Vabastamismäärusest nähtub, et K.F oli vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi, tema käitumine kinnipidamisasutuses oli eeskujulik, tal olid olemas toetavad lähedased ja elukoht, ent kuna peale vabastamismääruse tegemist on K.F lühikese ajavahemiku möödumisel toime pannud samalaadse rikkumise ja kahel korral kõrvale hoidunud lisakaristuse täitmisest, siis toovad need kaasa järelmi, kus K.F-ina käitumist saab õiguskuulekaks pidada vaid tugeva järelevalve tingimustes. Talle on omane käituda järelevalve tingimustes õiguskuulekalt, ent järelevalve puudumisel jääb tema sisemine motivatsioon õiguskuulekaks eluks tagasihoidlikuks. Seega on tema puhul uute kuritegude toimepanemise oht kõrge ja kõrge uute kuritegude oht ei võimalda tema suhtes ka vabastamisotsuse tegemist. Olgu ka korratud, et K.F-ina puhul eksisteerisid ka varasema vabastamisotsustuse tegemisel samalaadsed, tema vabastamist toetavad aspektid, ent need ei suunanud ega taganud tema õiguskuulekust, vaid ta jätkas eelmise karistuse aluseks olnud samalaadsete kuritegude toimepanemist ja seda vaid lühikese ajavahemiku möödumisel karistuse kandmiselt vabanemisest.
12. Analüüsides K.F-ina isikuandmeid, sealhulgas karistuse aluseks olnud tegude tehiolusid, siis järeldub, et tema õigusvastane käitumine on põhjuslikus seoses alkoholi tarvitamisega. Seega on vabastamisküsimuse otsustamisel määrav, mil viisil on K.F-ina puhul maandatav alkoholist lähtuv risk. On üldteada, et elektroonilise valve tingimustes on 2 piiratud sellele allutatud isiku liikumisvabadus. Elektrooniline valve iseseisvalt ei võimalda kontrollida aga isiku tegevusi, toiminguid ega suhtlusringi. Seega on võimalik K.F-il elektroonilise valve tingimustes tarvitada ka alkoholi. Maakohus möönab, et kohtu pädevuses on keelata K.F-il alkoholi tarvitamine ja ta on andnud nõusoleku alluda ka alkoholivastasele ravile, ent tema eelnevast käitumisest nähtub, et kõnesolevad meetmed pole tema puhul tõhusaks osutunud – ta on juba eelnevalt läbinud alkoholiravi, erinevaid sotsiaalprogramme, ent need pole osutunud küllaldaseks, sest ta jätkas alkoholi tarvitamist ja pani toime ka uued ohtlikud kuriteod. Mõju ei avaldanud K.F-ile ka lisakaristus, sest ka juhtimisõiguse puudumisel jätkas mootorsõiduki juhtimist, tehes seda ka joobeseisundis. Eelnev tähendab, et kuna elektroonilise valve tingimustes ei ole võimalik välistada K.F-ina poolset alkoholi tarvitamist, alkoholi tarvitanuna ei suuda K.F-i ga teha õigeaegseid ja kohaseid valikuid oma käitumisaktide üle, siis on kohtul võimalik vaid nentida, et K.F-i pole võimalik karistuse kandmiselt vabastada ka tema elektroonilise valve alla allutamisega.
13. Maakohus märgib ka, et kuna üldiselt teadaolevalt on alkoholi tarvitamisest loobumine pikk ja kõrget enesemotivatsiooni nõudev protsess, siis olukord, kus K.F pani toime uued õigusrikkumised vaid lühikese ajavahemiku möödumisel eelneva karistuse täielikust ärakandmisest, toob kaasa järelduse, et tema enesemotivatsioon alkoholist loobumiseks ei ole sedavõrd kõrge, et see tegelikkuses realiseeruks. Seega pole K.F-ist lähtuv oht alkoholi tarvitamisega seotud liiklussüütegude toimepanemiseks maandatud, seda ei maanda ka elektrooniline valve, temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on jätkuvalt kõrge ja see välistab K.F-ina vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla. Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu K.F , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist.
15. Maakohus on määruses märkinud, et iseenesest asjaolud, mis tema ennetähtaegse vabastamise välistavad, puuduvad. Samuti toob maakohus välja, et K.F-il on vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht ning tema käitumine karistuse kandmise ajal on positiivne. Maakohus ei ole piisaval määral arvesse võtnud KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 5 ning § 751, kuna eeltoodust tulenevalt on K.F kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Samuti puudub K.F-il vanglas võimalus alkoholismivastaseks raviks, mis vabaduses oleks võimalik. Teisisõnu oleks K.F-il vabaduses võimalik loota kriminaalhooldusametniku toele ja asuda enda haigusega tegelema. Ringkonnakohtu järeldused
16. Ka ringkonnakohus ei vabasta K.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Oma seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
17. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad, veenvad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on 3 hinnanud KarS § 76 lg-s 4 toodut kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka K.F-i positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et viimane ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
18. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et K.F-ina iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset (vt käesoleva määruse p 4). Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt ei too K.F-i positiivses valguses näitav käesolevalt kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
19. Kokkuvõtvalt räägib K.F-ina vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik. Süüdimõistetu omab nelja kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas juba neljandat korda. Maakohus on igati õigustatult viidanud ka sellele, et K.F-ile on varasemalt antud võimalus näidata, et tema hoiakutes ja suhtumises on toimunud muudatused õiguskuulekuse suunas, vabastades ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. K.F aga ei olnud suuteline korrakohaselt täitma käitumiskontrolli tingimusi ja pani katseajal toime uue samalaadse rikkumise. Kriminaalkolleegiumil puudub sellest tulenevalt igasugune veendumus, et isegi olles allutatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, oleks K.F suuteline käitumiskontrolli probleemideta läbima. Sellest tulenevalt ei ole tema vabastamine aga õigustatud.
20. Eeltoodule lisab omakorda kaalu K.F-ina alkoholi liigtarvitamine, mis on otseses seoses tema kuritegudega (korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest). Kuna K.F on kinnipidamiskohas viibinud korduvalt, on viimane suure tõenäosusega juba ka varasemalt sõltuvusteemalistes sotsiaalprogrammides osalenud, mistõttu ei saa eeltoodust teha paikapidavaid pikaajalisi järeldusi. Nimelt on K.F pärast varasemaid vabadusekaotuslikke karistusi sellest hoolimata jätkanud nii alkoholitarvitamist kui ka selle mõjul kuritegude toimepanemist. Seega saab öelda, et K.F-il puudub suure tõenäosusega sisemine tahe ja motivatsioon ka tegelikkuses alkoholist lõplikult loobuda. Seetõttu ei oleks siinkohal ka kriminaalhooldusametniku järelevalvest ja toest abi, kui isik ise muutusi enda ellu ei soovi. Samuti, kuna üldjoontes ei ole K.F-ina suhtumist ja hoiakuid varasemad mõistetud vanglakaristused mõjutanud, puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et ka seegi vangistus oleks käesolevaks ajaks toodud eesmärki täitnud.
21. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et K.F-ist lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on käesolevalt veel piisavalt suur. Nimelt on VangS § 6 lg-s 1 toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole K.F-ile mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud, mistõttu ei ole K.F-ina vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamine õigustatud.
22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 16.03.2020 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (digitaalallkirjad) Mati Kartau Maarika Kuusk 4 Aarne Sarjas