← Eesti

1-18-4135/63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2020, Võru Kriminaalasja number 1-18-4135 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna esinduse erak

§ 34

lg 1 p 2 kohaselt kahtlustataval on õigus teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu.

§ 35

lg 2 kohaselt süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused.

§ 35

lg 3 kohaselt süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu.

ei sätesta eraldi, millised on süüdimõistetu õigused kohtuotsuse jõustumise järel toimuvates kohtumenetlustes. Asja lahendav kohtukoosseis on seisukohal, et eelviidatud sätetest tulenevalt laienevad menetluslikud põhiõigused süüdi mõistetud isikule.

  1. Asjaolu, et isiku ütlus on teda ennast süüstav , ei välista mõistagi selle tõendi kasutatavust. Maksvusele pääsenud kohtupraktika kohaselt võib sõltuvalt asjaoludest piisata isiku süüdi tunnistamiseks vaid ühest tõendist. Siiski saab isiku enesesüüstamist sisaldavat tõendit aktsepteerida vaid juhul, kui teda on informeeritud õigusest enda vastu ütlusi mitte anda.
  2. Kohus asus välja selgitama, mida selgitatakse isikule kriminaalhoolduse alustamisel. Kriminaalhooldaja selgituste kohaselt tehakse süsteemi märge kriminaalhoolduse liigi kohta ja siis prinditakse vastav leht välja ning võetakse isikult selle kohta allkiri. O.O allkirjaga leht on lisatud asja materjalidele. Dokument on pealkirjastatud Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused. See sisaldab järgmisi õigusi: tutvuda tema kohta avatud kriminaalhooldustoimiku dokumentidega; esitada kriminaalhooldusosakonna juhatajale kaebus kriminaalhooldaja tegevuse peale; taotleda kriminaalhooldusosakonna juhatajalt kriminaalhooldaja vahetamist. Õigusest end mitte süüstada istungil osalenud kriminaalhooldaja sõnul kriminaalhooldusalust ei teavitata. Tema hinnangul ei ole kriminaalhooldusalused sellisest õigusest tõenäoliselt ka teadlikud.
  3. Isiku tema õigustest teavitamata jätmine on käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena. Sellisel seisukohale on mh jõudnud Tartu Ringkonnakohus 25.02.2020 määruse p-s 5 kohtuasjas 1-18-
  5. Seega jääb rikkumisi tõendama piirkonnapolitseinik Peeter Piirmanni 24.04.2020 e-kiri kriminaalhooldaja Lauri O.O-le . Selle kohaselt kontrollis politsei 23.04.2020 kella 15.20 ajal kriminaalhooldusalust V. Pekkat ja O.O-d ning veel nendega koos olnud kahte inimest, kes rikkusid Võru linnas Kreutzwaldi pargis hädaolukorra seadust. Isikud olid joonud Tamula järve ääres alkoholi ja tahtsid minna O.O juurde edasi jooma. V. Pekka ja O.O olid nähtavalt alkoholijoobes (viina lõhn suust, häired rääkimisel ja kerge kõikumine kõndimisel) 3
  6. Järgnevalt analüüsib kohus küsimust, kas selline tõendusteave on piisav alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tuvastamiseks.
  7. Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimine toimub 1 kriminaalhooldusseaduse § 26 kohaselt järgmiselt:

(1)Kui kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse (KorS) §-des 38-41 sätestatud korrast.
(2)Kui kriminaalhooldusametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ning isikul esinevate alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste kirjeldusega.
(3)Indikaatorvahendi kasutamise ning isikul alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste esinemise või puudumise kohta koostab kriminaalhooldusametnik protokolli. Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4)Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, peab kriminaalhooldusalune hüvitama vere- või bioloogilise vedeliku proovi (edaspidi proov) võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulutused, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Sel juhul kannab kulud vangla.
(5)Kui proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab kriminaalhooldaja või vangla võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamiseks.
(6)Kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust, samuti tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest, on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse KaRS § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. 18. Sellest regulatsioonist tuleneb kohtu hinnangul põhimõte, mille kohaselt alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tuvastamise minimaalne eeldus on indikaatorvahendi kasutamine ning sellekohase protokolli täitmine. Põhimõtteliselt ei saa seda käsitada ainsa lubatava viisina alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tuvastamiseks. Kui isik on nt alkoholi tarvitamisega seonduva süüteo eest süüdi tunnistatud, puudub vajadus vastava asjaolu tõendamiseks kriminaalhooldusseaduses nimetatud korras. Sellisel juhul on reeglina rangema tõendamisstandardi alusel juba tuvastatud joove. 19.

§ 63lg 1 kohaselt on lubatud tõendina kasutada ka muud dokumenti.

Piirkonnapolitseiniku e-kiri kriminaalhooldajale vastab muu dokumendi nõuetele. Kuivõrd alkoholi tarvitamise tuvastamisele on kehtestatud rangemad nõuded, ei ole politseiametniku ekiri selle asjaolu tõendamiseks piisav. 20.

§ 63lg 2 kohaselt on põhiõiguste rikkumise teel saadud tõend igal juhul lubamatu.

Alkoholi tarvitamise tuvastamiseks kehtestatud korda on samuti rikutud. Seega on määrav osa koos erakorralise ettekandega esitatud tõenditest kasutamatud. Rikkumiste tuvastamiseks kõlblikud tõendid puuduvad. 4

  1. Isegi juhul, kui kohtule esitatud tõendite pinnalt lugeda rikkumine tõendatuks, oleks karistuse täitmisele pööramine ilmselgelt ebaproportsionaalne meede.
  2. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 74 lg 4 annab rikkumise kindlaks teinud kohtule avara otsustusruumi. Kõnealuse sätte järgi peab kohus kõigepealt tuvastama nimetatud normi kohaldamise eeldused, seejärel aga valima kõige sobivama õigusliku tagajärje: kas määrata lisakohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Et nimetatud otsustustega võidakse aga riivata isiku vabaduspõhiõigust, on kohus õigusliku tagajärje valikul muu hulgas seotud põhiseaduse (PS) § -s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte ehk ülemäärasuse keeluga. PS § 11 teise lause järgi tähendab põhiõiguse riive proportsionaalsus selle vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas. Järelikult tuleb kohtule KarS § 74 lg-ga 4 antud avarat otsustusõigust mõista nii, et rikkumise tuvastamise korral ei pea kohus valima üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tema pädevus hõlmab ka õigust jätta loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni (RKKK 1-06-9135/67 p 17 koos edasiste viidetega).
  3. O.O kriminaalhooldus on üldjoontes toiminud tõrgeteta. Ta on kohustusi täitnud ja on nähtavalt motiveeritud edasisest seaduskuulekast elust. Eesti Töötukassa on talle määranud 20.04.2020 töövõimetoetuse. Enda sõnul on ta kohtutäituriga teinud kokkulepped ja asunud tasuma võlgasid. Ta tegeleb enda alkoholiprobleemiga. 04.05.2020 on ta lasknud endale teostada alkoholivastase protseduuri, nn torpeedo. Seletuse kohaselt tarvitas ta alkoholi masenduse tõttu. Väide masendusest ei ole paljasõnaline. Lõuna-Eesti haigla AS vastuse kohaselt on talle psühhiaatri poolt määratud antidepressantravi. Tähele tuleb panna, et väidetud rikkumine toimus eriolukorra ajal. Eriolukorraga kaasnevad asjaolud on üldiselt teadaolevalt mõjunud negatiivselt paljude inimeste vaimsele tervisele. O.O sõnul on ta hiljuti endale leidnud uue elukaaslase, kes suunab tema käitumist paremuse poole. Kohtuistungil avaldatu kohaselt tema suurim mure oligi see, et karistuse täitmisele pööramise korral ta tõenäoliselt kaotaks oma perekonna ja viimase 5 kuu jooksul saavutatud edusammud. Kriminaalhooldaja poolt rikkumisena käsitatav on toime pandud väga lühikese aja jooksul – kaks rikkumist samaaegselt ja kolmas järgmisel päeval isiku kartusest, et ta ei ole veel kaineks saanud.
  4. Karistuse täitmisele pööramine rikuks ilmselgelt ülemäärasuse keeldu ning kohus jätab taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.