Obsah (5)

§ 199§ 63§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4018 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Ka

§ 199

lg 2 p 7, 9 ning § 121 lg 2 p 3 järgi.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu poolt 10.10.2018.

a otsusega asjas nr 1-18-6854 mõistetud kandmata karistuse 4 kuu 2 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 9 kuud ja 2 päeva vangistust, mille kandmise alguseks arvati

§ 68lg 1 alusel 15.04.2020.a.

27.08.2020 esitas Taru Vangla kohtule materjalid isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Q.Q tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Q.Q tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Q.Q vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Q.Q kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 Q.Q temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 7 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik elama asuda aadressil xxx. Antud aadressil elab isiku isa V. P. koos abikaasa R. P.iga, kellele kuulub ka antud eluase. Vajalikud nõusolekud isiku antud aadressile elama asumiseks on olemas. Seega on isikul vabanemise puhuks garanteeritud elukoht. Kõigest 21-aastast kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viis korda ning ka vangistusasutuses viibib ta
3. korda. Seega ei ole põhjendatud loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik oleks piisav hoidmaks isikut uute kuritegude toimepanemisest eemal. Isiku kuritegelik ampluaa on lai – ta on toime pannud eriliigilisi kuritegusid. Varasemalt on ta süüdi mõistetud vägivallaga avaliku korra rikkumiste, kehaliste väärkohtlemiste ja varguste eest ning juhtimisõiguseta sõiduki süstemaatilise juhtimise eest. Käesolevalt kannab karistust varguse eest, mis on toime pandud grupis ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuriteo ajenditeks on grupi mõju, puudulik probleemide lahendamine, majanduslik kasu saamine. Käesolevat karistust kannab ta kolme kohtuotsuse alusel, mis viitab korduvale suutmatusele alluda kriminaalhoolduse nõuetele ning hoiduda eriliigilistest kuritegudest. Samuti puudub kinnipeetaval vabanemisel kindel töökoht. Isiku varasem töökogemus on praktiliselt olematu ning materjalidest nähtuvalt on isik tegelenud mustalt „autoäriga“ poole aasta jooksul, ostes neid odavamalt ja müües kallimalt. Isa on proovinud pojale õpetada teatud oskusi, kuid huvi puudumise ja püsimatuse tõttu ei ole see olnud tulemuslik. Ka puidupingioperaatori õpingud vangistusasutuses jäid pooleli. Samas on isikul tasumata nõudeid 3452 euro ulatuses ning minevikus on ta korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Seetõttu on tema seadusekuulekuse seisukohast garanteeritud töökoht väga oluline. Töö ja kindel sissetulek sisustaks isiku vaba aega produktiivselt, toetaks tema majanduslikku toimetulekut ning pakuks motivatsiooni püsida seadusekuulekal teel. Garanteeritud töökoha puudumine suurendab Q.Q puhul selgelt uute õigusrikkumiste toimepanemise tõenäosust. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast on ka alkohol. Q.Q on kinnitanud vangla iseloomustusest nähtuvalt varasema vangistuse jooksul soovi loobuda alkoholi tarvitamisest, kuid sellest hoolimata rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu ning raha puudusel varastas poest alkoholi. Ka kohtuistungil märkis kinnipeetav, et alkoholi järgi ei isuta ning erinevalt eelmisest vabanemisest, mil mõtles kohe, et läheb paneb pidu, tal seekord sarnast mõtet ei ole. Vangistusasutuses, kus alkoholi ei ole lubatud tarbida, on kerge sellest hoiduda. Vabaduses see nii kerge ilma isiku tõsikindla motivatsioonita ei ole. Alkoholiprobleemiga ei ole isik vabaduses tegelenud, seda soovi ta ka seekord ei ilmutanud ning ka vangistusasutuses ei ole vastavaid rehabiliteerivaid tegevusi läbitud vangistusaja lühiduse tõttu. Arvestades isiku varasemat elukäiku, on paraku suur tõenäosus, et isik asub taas alkoholi tarvitama ning kordama varasemaid kriminaalseid käitumismustreid. Isiku edasise seadusekuulekuse seavad suuresti kahtluse alla ka tema senised hoiakud, milles muutusi ei nähtu. Vangistusasutus on märkinud kinnipeetava iseloomustuses, et ta keskendub lühiajalistele lahendustele, jättes pikaajalistele võimalikele probleemidele mõtlemata. Ta väldib probleemidega tegelemist. Eesmärke püstitab, kuid nende nimel ei tegutse. Kinnipeetava varasem käitumine on näidanud, et ei oska enda käitumisest vajalikke järeldusi teha ning sageli kordab oma vigu. Tema käitumine on vahelduv - suudab käituda õiguskuulekalt, kui see on temale kasulik. Vangistusasutuses iseloomustab teda manipulatiivne käitumisviis ning pidev piiride kompamine. Varasemalt on esinenud aegajalt pilkavat suhtumist valvuritesse, üldjuhul teeb ametnikega koostööd. Annab ametnikele soovitud vastuseid ning püüab omakasu eesmärgile kallutada. Isiku kohtuistungil antud ütlustest nähtus üldjoontes sama. Kinnipeetav rääkis erinevatest eesmärkidest, kuid ei oska tegelikult selgitada konkreetselt, milliste enda poolsete reaalsete sammudega ta nendeni jõuab. Rikkumisi ta pisendab ning vabandab selgitustega, et arvas, et väikeste asjade eest ei juhtu midagi. Arvestades, et isikule selgitatakse kontrollnõuete sisu ja olulisust mitmes etapis, näitab selline avaldus isiku suutmatust suhtuda tõsiselt tema kohustustesse ning vastutustundetust. Kohtule ei ilmne, et Q.Q oleks piisavalt küps ja julge suutmaks vabaduses korraldada oma elu seadusekuulekalt. Tema suhtumine omapoolsetesse rikkumistesse on minnalaskev ja pisendav. Kuivõrd isiku hoiakutes ja vabanemisjärgsetes tingimustes ei ole toimunud märkimisväärseid muutusi, eksisteerib äärmiselt suur tõenäosus, et isik asub taas ellu põnevust otsides uusi kuritegusid toime panema. Kokkuvõtvalt puudub kohtul veendumus, et Q.Q suudab vabadust piisavalt väärtustada ning edaspidi toimida seadusekuulekalt. Kohus nõustub vangla ja prokuratuuri seisukohtadega, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Asja materjalidest ega isiku ütlustest ei ilmne, et eksisteeriks sellised asjaolud, mis võimaldaks loota, et isiku käitumine seekord saab olema seadusekuulekas. Muutuste tegemiseks seadusekuuleka elu nimel puudub isikul käesoleval ajal piisav motivatsioon. Kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine ei ole kohtu hinnangul piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik