Obsah (9)

§ 56§ 47§ 76§ 27§ 15§ 16§ 57§ 58§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2024, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-2362 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Reb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-152-13, p 19). Eeltoodust tulenevalt tuleb võtta karistuse määramisel aluseks keskmine määr ja siis hinnata muid asjaolusid. LS 227 lg 4 järgsel karistusel miinimummäära ei ole kehtestatud. Rahatrahvi maksimummääraks on 300 trahviühikut ehk vastavalt

§ 47lg-le 13 1200 eurot.

1. Järelikult oleks rahatrahvi keskmine määr 600 eurot. Kui võtta arvesse ka juhtimisõiguse äravõtmise võimalus, oleks keskmiseks karistuseks rahatrahv keskmisest määrast suuremas määras. 2 / 15
2. Asjas esinevad kergendavad asjaolud, sh süü tunnistamine ja kahetsus. Kaitsja on seisukohal, et raskendavad asjaolud puuduvad. See annaks eelduse kohaldada karistust alla keskmise määra.
3. Kui isegi esinevad raskendavad asjaolud, siis esinevad korraga nii kegendavad kui raskendavad asjaolud. Seega oleks sellisel juhul põhjendatud mõista karistus keskmises määras.
4. Raskendavad asjaolud. Kaitsja jääb seisukohale, et otsuses ei ole raskendavaid asjaolusid välja toodud. Nimelt on menetleja selgitanud mida menetlusealuse isik rikkus; mis on sellise rikkumise ärahoidmise eesmärgiks; liiklejate kohustusi jms, kuid otsuses ei ole otseselt välja toodud, mis on raskendavateks asjaoludeks. Kaitsja on seisukohal, et raskendavaid asjaolusid ei pea otsusest ise otsima.
5. Kui aga kohus leiab, et raskendavaid asjaolusid peab otsusest ise otsima, siis tundub kaitsjale, et menetleja on pidanud raskendavaks asjaoluks, et menetlusalune isik on eelnevalt kiiruse ületamise eest karistatud ning pani menetlusalune isik pärast käesolevas asjas menetletavat kiiruse ületamist toime veel ühe kiiruse ületamise. Kaitsja ei nõustu sellega, et eelviidatud rikkumised oleksid aluseks karistuse suurendamiseks üle keskmise määra.
6. Nimelt on otsuses välja toodud, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust, mõlemad kiiruse ületamise eest. Ühtlasi on otsuses välja toodud, et karistuseks on olnud trahvid, mis on korrektselt tasutud. Kaitsja ei nõustu sellega, et karistuse määramisel sai arvesse võtta kahte kehtivat väärteokaristust.
7. Nimelt on üheks arvestatud karistuseks 09.06.2023 otsusega määratud karistus, mis jõustus 27.06.2023 ja mille menetlusalune isik samal päeval ka tasus.
8. Vastavalt KarRS § 24 lg 1 p-le 1 karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta.
9. Seega pidid 09.06.2023 otsusega määratud karistusandmed arhiveeruma 27.06.
10. Järelikult oli kiiruse ületamise päeval 26.05.2024 karistusandmete arhiveerimiseni kuu aega. Otsuse tegemise ajaks 18.06.2024 oli arhiveerimiseni 9 päeva. Käesolevaks hetkeks on karistusandmed arhiveeritud.
11. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-15-1446 tehtud lahendi punktis 18 viidetega varasemale praktikale sedastanud, et hinnates isikut ja tema varasemat elukäiku (

§ 76lg 4) või kuritegude jätkuva toimepanemise ohtu (Kr

MS § 130 lg 2), tuleb arvestada, et varasema karistatuse tähendus ajas üldjuhul väheneb.

1. Eeltoodust tulenevalt on kaitsja seisukohal, et 09.06.2023 otsusega määratud karistuse aluseks olev rikkumine ei ole selliseks menetlusalust isikut iseloomustavaks asjaoluks, mis tingiks juhtimisõiguse äravõtmise. 3 / 15
2. Teiseks otsuses välja toodud rikkumiseks on samal päeval, 26.05.2024, aga hilisemal kellaajal toime pandud kiiruse ületamine
3. Kaitsja on seisukohal, et pärast käesolevas asjas menetletevat rikkumist toime pandud kiiruse ületamist ei saa mitte kuidagi raskendava asjaoluna arvesse võtta.
4. Nimelt on Riigikohus väärteoasjas nr 4-22-4139 tehtud lahendi punktis 14 märkinud, et üldjuhul on karistust mõistes asjakohane tugineda esmajoones teo toimepanemise ajaks kustumata karistustele.
5. Selleks, et karistus saaks olla teo toimepanemise ajaks kustumata või ka arhiveeritud, peab rikkumine olema teo toimepanemise ajaks toime pandud. 26.05.2024, aga hilisemal kellaajal toime pandud rikkumine ei olnud aga käesolevas asjas menetletava kiiruse ületamise ajaks toime pandud. Järelikult ei saa seda üldse karistuse mõistmisel arvesse võtta.
6. Lisaks on menetleja otsuses välja toonud, et rikkumise pani menetlusalune isik toime nädalavahetusel, pühapäeva õhtusel ajal Tartu maakonnas asuval Eesti ühel olulisemal ja suurema liiklussagedusega põhimaanteel. Ka käesoleva rikkumise ajal oli seal mitmeid teisi kaasliiklejaid, kui menetlusalune isik sooritas möödasõitu teistest sõidukitest. Kui menetleja peaks mingil põhjusel asuma seisukohale, et see on raskendavaks asjaoluks, siis ei nõustu kaitsja ka sellega.
7. Esmalt märgib kaitsja, et jääb arusaamatuks, milliseks

§-s 58 toodud raskendavaks asjaoluks see kvalifitseeruks.

1. Lisaks toob kaitsja välja, et seda ei ole välja toodud ka väärteoprotokollis. Vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-le 7 märgitakse väärteoprotokolli põhiosas muud tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks. Seega oleks pidanud vastav asjaolu sisalduma juba väärteoprotokollis.
2. Võttes arvesse, et kohus saab asja arutada väärteoprotokolli piires, ei saa karistusemääramisel aluseks võtta seda, et maanteel oli teisi liiklejaid.
3. Ühtlasi ei saaks isegi teoorias olla karistust raskendavaks asjaoluks see, et maanteel oli teisi liiklejaid. Kui üldse saaks raskendavast asjaolust rääkida, siis vaid olukorras, kus maanteel oli tavapärasest rohkem liiklejaid, kuigi ka siis jääb küsimus, milliseks raskendavaks asjaoluks see kvalifitseeruks. Käesolevas asjas ei ole isegi otsuses välja toodud, et maanteel oleks olnud tavapärasest rohkem liiklejaid.
4. Sellist järeldust ei saa teha ka asjaolust, et oli pühapäeva õhtu. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks peaks just pühapäeval olema maanteel tavalisest rohkem liiklejaid. Kaitsjale teadaolevalt on nädalavahetustel just vähem liiklejaid. Samuti on vähem liiklejaid õhtuti.
5. Raskendavaks asjaoluks ei saa olla ka kiiruse suurus. Nimelt on kiiruse ületamine üle 60 km/h LS § 227 lg 4 koosseisu tunnuseks ehk ei saa see vastavalt

§-le 59 olla eraldi raskendav asjaolu. Lisaks toob kaitsja välja, et menetlusalune isik ületas sättes toodud kiirust 8 km/h võrra ehk napilt üle sätte kohaldamise aluseks oleva kiiruse ületamise alammäära. 4 / 15

1. Kergendavad asjaolud. Käesolevaga esitab kaitsja menetlusaluse isiku selgituse, milles on menetlusalune isik välja toonud kiiruse ületamise asjaolud, tunnistanud rikkumist kui avaldanud ka kahetsust (Lisa 3 – Selgitus).
2. Täiendavalt selgitab kaitsja juurde, et kui menetlusalune isik sai sõiduki peatamisel teada, et ta ületas sellisel määral kiirust, sai ta aru, et sõidukil on mingi tehniline rike. Seetõttu pöördus ta esindusse. Esinduses tehti sõiduk korda ja sai menetlusalune isik teada, et sõidukil avastatud probleem võis mõjutada sõiduki kiirusenäidikut (Lisa 4 - Esinduse kiri ja töökäsk, 25.06.24).
3. Nimelt on esinduse poolt kinnitatud, et ICM mooduli all leiti "vale info" vead seoses DSC,ACC ja KAFAS süsteemiga. DSC süsteem küll vastutab kiiruse lugemise eest. Kuid tehnilise toe arvates pole see tõenäoline. Kuid 100% ümber lükata ei saa.
4. Seega ei saa esindus seda kinnitada, et probleem kiirusemõõdikut mõjutas, kuid samas ei ole nad kindlad, et see ei mõjutanud. Kaitsja on seisukohal, et seda asjaolu tuleb karistuse määramisel arvestada ja tõlgendada seda tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 menetlusaluse isiku kasuks.
5. Kui menetlusalune isik oleks eelnevalt teadnud, et sõidukil on selline probleem või üldse mingeid probleeme, ei oleks ta sõidukiga sõitnud.
6. Eeltoodust tulenevalt ei vaidlusta menetlusalune isik küll rikkumist, kuid ei pannud menetlusalune isik rikkumist toime tahtlikult. Seega ei vasta tõele menetleja väide, et antud kiiruseületamise puhul ei saa rääkida ettevaatamatusest toime pandud teost vaid see on toime pandud tahtlusega, kuna fikseeritud kiirus oli oluliselt suurem kui antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus.
7. Seega palub kaitsja kergendava asjaoluna arvesse võtta menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja kinnitust, et teeb korrektsed järeldused ka rahatrahvist. Lisaks selgitab kaitsja, et menetlusalune isik juhib ettevõtet XXX (Lisa 5 Äriregistri väljavõte). Ettevõte osutab ülegabariidiliste ja/või ülekaaluliste kaupade transpordi täisteenust nii Eestis kui üle kogu Euroopa (Lisa 6 - XXX kodulehe väljavõte 5).
8. Eeltoodu nõuab menetlusaluselt isikult pidevat valmisolekut ja sõitmist mööda Eestit ja Euroopat nii töö korraldamiseks kui tekkivate probleemide lahendamiseks. Sealhulgas peab menetlusalune isik olema pidevalt valmis oma töötajate probleemidega abistamiseks. Vastasel juhul jääb ettevõtte majandustegevus lihtsalt seisma. Ettevõttel on aga 11 töötajat (vt lisa 5 lk 2 -Töötajate arv 11), kelle majanduslik toimetulek ettevõttelt saadavast sissetulekust sõltub.
9. Eeltoodust tulenevalt kui menetlusalune isik juhtimisõiguse kaotab, satub sellest väga raskesse majanduslikku olukorda nii menetlusalune isik ise, XXX kui ka ettevõtte töötajad. Kaitsja palub karistuse valikul ka sellega arvestada. 5 / 15
10. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja vähendada menetlusaluse isiku karistust ja karistada menetlusalust isikut rahatrahviga.
11. Menetluskulud. Kaitsja lisab kaebusele ka väärteoasja menetluskulude dokumendid (Lisa 7 - Arve 1718-J). Menetluskulud on summas 573,75 eurot, mis ei sisalda käibemaksu.
12. Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-93-15 tehtud lahendi punktis 137 selgitanud, et seejuures ei ole tähtsust asjaolul, et kassatsioonile lisatud õigusteenuse arvetel on maksjana märgitud üksnes Keskerakond. Ka kassatsioonimenetluse kulude puhul on asjakohane kolleegiumi poolt varem apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise kontekstis märgitu, mille kohaselt on hüvitisnõude õigustatud subjektiks süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik, kelle huvides menetluskulu kanti, ja seda sõltumata sellest, kas menetluskulu kanti tema või mõne muu isiku arvel. See tähendab, et süüdistatava valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu tuleb KrMS § 186 lg 1 alusel välja mõista riigilt süüdistatava, mitte õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku kasuks. Järelikult ei oma menetluskulude väljamõistmisel tähtsust, et menetlusaluse isiku eest on need kandnud muu isik.
13. Ühtlasi on Riigikohus kriminaalasjas nr 1-19-9061 tehtud lahendi punktis 11 selgitanud, et ka viimasel juhul tuleb menetluskulu välja mõista isikule endale, mitte õigusabiarve asunud menetlusvälise isiku kasuks. Menetlusvälise isiku võimalik lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tulenev õigus nõuda süüdistatavalt, kannatanult, tsiviilkostjalt või kolmandalt isikult tema huvides makstud õigusabitasu hüvitamist on võimalik maksma panna tsiviilkohtumenetluse korras. Samas ei ole välistatud, et menetluskulude hüvitamise nõue täidetakse menetluskulude hüvitisnõude õigustatud subjekti taotluse alusel mõne muu isiku pangakontole. Menetlusaluse isik taotleb kanda menetluskulud XXX pangakontole.
14. Kohtuistungil jäid nii menetlusalune isik kui ka tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. III Kohtuvälise menetleja seisukohad 18.06.2024 otsuses ja kohtus
15. Kohtuväline menetleja palus kohtus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
16. 18.06.2024 otsuses on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik C.X on toime pannud temale liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi inkrimineeritud väärteo ja protokoll on selles osas koostatud õigesti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik.
17. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja

§ 27ja § 30 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist.

1. Mootorsõiduk BMW X5 reg.nr XXX, mida juhtis C.X , liikus asulavälisel teel kiirusega 163+-5km/h, ületades sellega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h. Käesoleva rikkumise pani menetlusalune isik toime nädalavahetusel, pühapäeva õhtusel ajal Tartu maakonnas asuval Eesti ühel olulisemal ja suurema liiklussagedusega põhimaanteel. Ka 6 / 15 käesoleva rikkumise ajal oli seal mitmeid teisi kaasliiklejaid, kui menetlusalune isik sooritas möödasõitu teistest sõidukitest.
2. Suurem lubatud sõidukiirus tähendab pikenenud peatumisteekonda ja ohuolukorras traagilisi tagajärgi. Sellest lähtuvalt on tegemist riigi poolt rangelt karistatava rikkumisega.
3. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Lubatud sõidukiiruse ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Suuremate kiiruste puhul on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Suurem sõidukiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel saadud vigastusi, suurendades vigastuste raskusastet.
4. Liiklusseadus § 227 lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Lisaks võimaldab liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 kohtul või kohtuvälisel menetlejal kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.
5. Menetlusalune isik enne otsuse tegemist vastulauset ei esitanud. Samuti ei ole ta andnud oma rikkumise kohta selgitusi ega avaldanud kahetsust.
6. Võimaliku karistuse ulatus näitab, kui tõsise rikkumisega on käesoleva juhtumi puhul tegemist.
7. Karistuse määramisel peab juhinduma

§ 56

, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 50. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (

§ 15

lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Antud kiiruseületamise puhul ei saa rääkida ettevaatamatusest toime pandud teost vaid see on toime pandud tahtlusega, kuna fikseeritud kiirus oli oluliselt suurem kui antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus.

1. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Menetlusalusel isikul on karistusregistri kirjete alusel kaks kehtivat väärteokaristust, mis mõlemad määratud samuti kiiruseületamise eest. Kehtivate karistuste eest on mõlemal korral kohaldatud rahatrahvi ning mõlemad rahatrahvid on ka tasutud. Lisaks näeb kohtuväline menetleja, et üks kehtiv karistus on isikule määratud samal päeval, kui leidis aset käesolev rikkumine. Küll aga on kehtiva karistuse eest toime pandud rikkumine leidnud aset kellaajaliselt pärast käesolevat rikkumist, mis näitab, et ka pärast käesoleva rikkumise toimepanemist ja fikseerimist ei ole menetlusalune isik oma käitumist liikluses osaledes muutnud ja on jätkanud suures määras koheselt kiiruseületamist. 7 / 15
2. Kohtuväline menetleja selgitab, et varem määratud rahatrahvid samalaadsete rikkumise eest ei ole suutnud menetlusalust isikut ja tema liikluskäitumist piisavalt mõjutada, mistõttu määrab kohtuväline menetleja põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Antud süüteo näol on tegemist väga raske rikkumisega, mille eest on võimalik juhtimisõigust ära võtta maksimaalselt kahekümne neljaks kuuks.
3. Kohtuväline menetleja märgib, et juhtimisõigus ei ole inimesele sünniga kaasa antud võõrandamatu õigus, vaid tegemist on privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimuste järgides ka saada. Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuse eesmärkide täideviimiseks ära võtta. Juhtimisõiguse äravõtmine on eelkõige eripreventiivse iseloomuga ning on suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes.
4. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.
5. Kohtuistungil avaldas kohtuvälise menetleja esindaja, et väärteomenetluses pole tuvastatud rikkumisi, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. Kohtuväline menetleja viitab ka asjaolule, et lahendi tegemise hetkeks ei olnud menetlusalune isik juhtunu kohta omapoolseid ütlusi andnud, ei väärteoprotokolli koostamise ajal ega kasutanud ka hilisemalt võimalust esitada vastulause, kus oleks olnud võimalik selgitada olukorda ja väljendada oma kahetsust. Seetõttu ei saanud kohtuväline menetleja karistuse määramisel midagi arvestada kergendava asjaoluna. Kohtuväline menetleja on jätkuvalt seisukohal, et varasemad karistused ei ole soovitud eesmärki täitnud ehk isik ei ole muutnud oma käitumist sõidukijuhina liikluses osaledes. Kohtuväline menetleja on hetkel määranud karistuseks põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks ja see võis olla ka põhjuseks, et miks just põhikaristusena, sest kui oleks kohaldatud lisakaristust või kaalutud lisakaristuse määramist, siis see periood juhtimisõiguse äravõtmise näol oleks olnud minimaalselt 2 korda pikem. Kohtuväline menetleja leiab, et karistus ei pea ega ei tohigi olla mugav, vaid see peaks olema distsiplineeriv ja avaldama mõju isiku igapäeva elule, et suunata teda ohutute ja teisi arvestatavate liiklusalaste hoiakute kujundamisel. Kokkuvõtvalt leiab kohtuväline menetleja, et karistus on määratud õigesti, mõistlikus suuruses. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p 1 alus taotles kohtuvälise menetleja esindaja, et kohus jätaks otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata ning jätaks õigusabikulud menetlusaluse isiku kanda. IV Kohtu seisukoht süüteo tõendatusse osas
6. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
7. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.
8. LS § 15 lg 1 p 1 sätestab, et asulavälisel teel on suurim lubatud sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis. 8 / 15
9. LS § 50 lg 5 p 3 tulenevalt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.
10. LS § 227 lg 4 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
11. Vaidlus puudub asjaolus, et C.X juhtis mootorsõidukit, ületades suurimat lubatud sõidukiirust. Nimetatu on tuvastatav nii kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestisega, 26.05.2024 kiirusemõõturi kasutamise protokolliga kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega.
12. VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud rikkumisest vastab neile nõuetele.
13. Kohtuvälise menetleja esitatud kiirusemõõturi kasutamise protokolliga (tl 31) on tuvastatud, millist mõõteseadet kiiruse mõõtmisel kasutati, kiiruse ületamise aeg ja koht, kiirust ületanud sõiduki registreerimisnumber ning mõõteseadmega fikseeritud suurim kiirus. Kiiruse mõõtmiseks kasutati kiirusemõõturit LJV(205XMS/6277) Stalker DSR 2X DB014017 Antennid KC162036 ja KR
14. Seade oli testitud 26.05.2024 kell 06:50 ja oli töökorras. Kiirusemõõturi lugem oli 163 km/h, laiendmääramatus 5 km/h ja lõplik mõõtetulemus 158 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus oli asulavälisel teel 90 km/h. Protokollis on kirjas, et juhile näidati seadmel lukustatud näitu (lugemit). Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat.
15. Kohtule on esitatud kiirusmõõturi Stalker DSR 2X DB014017 ANTENNID KC162036 ja KR040015 taatlustunnistus (tl 33), mis kinnitab, et kiirusmõõtur on taadeldud 25.07.2023 taatluskehtivuse lõpukuupäevaga 31.07.
17. Kiirusemõõturi kasutamise protokolli kohaselt mõõtis kiirust patrullpolitseinik Emil Popazov, kes on Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna personalitalituse 24.10.2018 teatise kohaselt läbinud 17.05.2016 laser-ning radartüüpi kiirusemõõtja koolituse (tl 35).
18. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.
19. Menetlusalune isik avaldas kohtuistungil, et ta siiralt kahetseb ja vabandab. Juhi staaži on tal aastast
20. Arutusel olev juhtum toimus möödasõidul. Möödasõit on vastassuunda ehk ohutsooni minek ja ta pidas vajalikuks võimalikult kiiresti sealt ära saada oma tsooni. Tunnetas, et kiirus oli suur, seal oli mitu autot, oli pikk sirge ja eest oli kaugele näha, et ei olnud ühtegi autot vastu tulemas. C.X-i sõnade kohaselt ei mõelnud ta möödasõidul kui suur ta kiirus võis olla, sest oluline oli möödasõit. Enne seda juhtumit tekkis autol tehniline elektrooniline rike. Tegemist oli pühapäevase päevaga. Järgmisel nädalal läks 9 / 15 esindusse ja sai aja nädala pärast ning talle kinnitati, et selle veaga võib sõita. Oli juhtunud, et kiiruse näit selle tehnilise rikke tõttu oli muutunud ja see valetas. Menetlusalune isik avaldas, et ta märkas kohe kui rike tekkis, sest tahhomeetri näit oli iga kiiruse juures umbes 200 pööret rohkem. C.X selgitas, et tema autoga on nii, et kui sõidad 90-ga, siis on see 1300 pööret, aga rikke tekkides oli 90-ga sõites 1500 pööret. Menetlusaluse isiku sõnul on ta ise autoinsener ja ta sai selle nädala jooksul sõites aru, et see kiirus ei ole õige ja siis peale teenindust
21. juunil suhtles BMW esindusega ja siis selguski, et see võis olla vale. See 200 pööret on umbes 15 km/h. See tähendab, et kui temal oli 90-ne juures 1500 pööret, siis tahhomeeter ei valetanud. See tähendab, et auto spidomeeter näitas 15 km vähem ja see on otsuste tegemisel oluline ja mõjutas tema liiklusotsuseid. Suhtles riiklikult tunnustatud tehnilise eksperdi J. L., kes Retore OÜ-s tegelebki selliste asjadega. C.X-i sõnade kohaselt ei näinud ta tol hetkel, et peab sellises pingis (peab silmas, et kohtupingis) istuma ja sellisel teemal vaidlema. Kohtule tõendi saamiseks oleks veaga pidanud tegema teste ja pärast, siis kui auto on korras, tegema uusi teste, et saada tõendit. C.X-i sõnade kohaselt vestles ta eksperdiga, kes kinnitas, et tahhomeeter ei saa valetada. See tähendab seda, et kuna see muutus oli, siis valetas spidomeeter ja valetas kiiruse vähemaks kui see oli. 15 kilomeetrit on piisavalt suur näit ja C.X avaldas, et uskus seda, mida nägi. Taju petab ära, ega saa ise aru, et seal on viga. Kui talle tundus, et autod sõidavad ikkagi liiga aeglaselt, siis tegi möödasõidu otsuse. C.X kinnitas, et see tehniline rike mõjutas tema otsuseid. Menetlusalune isik avaldas, et enda meelest pole ta kihutaja. Peale käesolevas asjas kinnipidamist sõitis ta enda arvates rahulikult edasi, kuid kinnitas, et teda peeti samal päeval veelkord kinni seoses kiiruse ületamisega. Samuti avaldas ta, et tal on vaja tööalaselt teha igapäevaselt pidevalt olulisi sõite. Firma tegeleb eriveostega ehk suuremõõtmeliste ja raskekaaluliste vedudega. Selleks on vaja teha eeltööd, mida menetlusalune isik teeb. Veo toimumiseks on vaja teha teatud toiminguid, peab sõitma veoseid vaatama, käima kohal ja sõitma autoga ja kui neid ei tee, siis neid vedusid tõenäoliselt ei toimu. C.X-i sõnade kohaselt on äriühingus teistel meestel teised tööülesanded, kuid kindlasti saab kuidagi, sest alati on mingi lahendus olemas, aga see on siis raskendatud. C.X avaldas ka seda, et ta on olnud peale 26.05.2024 kokkupuudet politseiga veel kiiruse ületamine. Palus kohtul arvestada tehnilise rikkega seotud asjaolusid ja palus, et kohus tühistaks karistusena juhtimisõiguse äravõtmise ning määraks karistuseks rahatrahvi.
22. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et C.X juhtis 26.05.2024 kella 17.15 paiku Tartu maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 152 km liikudes Tallinna suunas mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXX kiirusega 163 +/- 5 km/h kui lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Seega ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h ning tema tegevuses on tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 4 järgi ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.
23. Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus.

Seejuures

§ 16

lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusaluse isiku ütlustest tuleneb, et ta tajus, et ta möödasõidul kiirust ületas, kuid kui suur ta kiirus täpselt oli, selle peale ta möödasõitu sooritades ei mõelnud. Rikkumise fikseerinud kiirusemõõturi kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti C.X-i juhitud sõiduki kiiruseks pärast laiendmääramatuse maha arvestamist 158 km/h. Arvestades seda, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk ületas kiirust teel, kus on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h, mitte vähem kui 68 km/h, pidi C.X vähemalt möönma nii suures ulatuses kiiruse ületamisest. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kellel on juhina 10 / 15 kogemust üle kolmekümne aasta, et taju, et ta sõidab lubatud 90 km/h kiirusest väga palju kiiremini, seega pidi ta möönma, et tema kiirus võiski olla 160 km/h kandis. Nii suure sõidukiiruse puhul peab juht aru saama, et ta ületab kiirust oluliselt üle lubatud suurima sõidukiiruse. Seetõttu on kohus veendunud, et kiiruse ületamine ei saanud toimuda juhusikult või kogemata. Eelnev kinnitab, et C.X pani rikkumise toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et ta ületab lubatud suurimat sõidukiirust ning pidi vähemalt möönma, et oma sellise tegevusega teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu.

1. Kaitsja on kaebuses välja toonud, et kui menetlusalune isik sai sõiduki peatamisel teada, et ta ületas sellisel määral kiirust, sai ta aru, et sõidukil on mingi tehniline rike. Seetõttu pöördus ta esindusse. Esinduses tehti sõiduk korda ja sai menetlusalune isik teada, et sõidukil avastatud probleem võis mõjutada sõiduki kiirusenäidikut (Lisa 4 - Esinduse kiri ja töökäsk, 25.06.24). Kohtule on esitatud tõendina Inchcape Motors Estonia hooldusnõunik M. K. e-kiri C.X-ile (tl 11), kus on märgitud, et ICM mooduli all leiti "vale info" vead seoses DSC,ACC ja KAFAS süsteemiga. DSC süsteem küll vastutab kiiruse lugemise eest. Kuid tehnilise toe arvates pole see tõenäoline. Kuid 100% ümber lükata ei saa.
2. Kaitsja on seisukohal, et nimetatud e-kirjas ei saa esindus seda kinnitada, et probleem kiirusemõõdikut mõjutas, kuid samas ei ole nad kindlad, et see ei mõjutanud. Kaitsja leiab, et seda asjaolu tuleb karistuse määramisel arvestada ja tõlgendada seda tulenevalt KrMS § 7 lgst 3 menetlusaluse isiku kasuks.
3. Kohus on seisukohal, et eespool kajastatud sisuga e-kiri ei tõenda, et tuvastatud ICM mooduli all leitud "vale info" vead seoses DSC,ACC ja KAFAS süsteemiga oleks põhjustanud tehnilise rikke kiirusenäiduga seoses. Kohus on arvamusel, et käesoleval juhul pole püstitunud sellist kahtlust, mille puhul tuleks kohaldada KrMS § 7 lg 3 sätestatud põhimõtet.
4. Kohus ei tuvastanud ka õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut C.X-i tuleb toimepandu eest karistada. V Kohtu seisukoht karistuse osas
5. LS § 227 lg 4 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
6. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Kohus peab käesolevas väärteoasjas lahendama ka küsimuse, kas kohtuvälise menetleja tehtud väärteootsus on määratud karistuse osas seaduslik ja põhjendatud. 76.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. C.X-i süü suurust hinnates arvestab kohus järgmiste asjaoludega. Rikkumine leidis aset pühapäeval kella 17 paiku, mil üldteadaolevalt on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 11 / 15 teel liiklustihedus suur, seega on ka potentsiaalsete ohvrite arv ning võimalik kahju suurem. Käesoleva rikkumise videosalvestiselt on näha, et liiklus oli küllaltki tihe. Lühikese videoklipi vältel on näha mitmeid teisi sõidukeid. Menetlusalune isik on ka ise kinnitanud, et sooritas möödasõitu olukorras, kus autosid oli pikal sirgel teelõigul mitu. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades enam kui 68 km/h ning suure liiklustihedusega maanteel, asetab juht ohtu nii enda kui ka samal teel liikuvate teiste inimeste elu, tervise ja vara. Selline käitumine näitab juhi hoolimatust liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse. Samas arvestab kohus süü suuruse hindamisel ka sellega, et kiiruse ületamine toimus teel, kus oli ühes suunas kaks sõidurada ning õnnelikul kombel rikkumise tõttu isikulist ega varalist kahju ei kaasnenud. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et C.X-i süü on keskmine.
2. C.X väljendas kohtus kahetsust. Kohus arvestab menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõistes.

79.

§ 58kohased karistust raskendavad asjaolud kohtu arvamuse kohaselt puuduvad.

1. Kohus on seisukohal, et kaitsja on kaebuses analüüsinud kohtuvälise menetleja otsust karistust raskendavate asjaolude aspektist valesti. Asjaolud, mida kohtuväline menetleja on oma 18.06.2024 otsuses välja toonud (kiiruse ületamine mitte vähem kui 68 km/h, pühapäevane õhtune aeg, kaasliiklejate olemasolu), on pigem C.X-i süü suurust iseloomustavad asjaolud, mitte karistust raskendavad asjaolud.
2. C.X soovib, et kohus jätaks tema juhtimisõiguse alles, kuna ta vajab talle kuuluvas (100% osalust) äriühingus XXX tegutsemiseks ja 11 töötajale (tl 14) töö võimaldamiseks juhtimisõigust, sest ta kasutab autot töövahendina.
3. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et C.X-il oli 26.05.2024, s.o talle etteheidetava väärteo toimepanemise ajal, kaks kehtivat väärteokaristust, mis mõlemad on mõistetud kiiruse ületamise eest (LS § 227 lg 2 ja § 227 lg 3 järgi). Üks karistustest on mõistetud teo eest, mis leidis aset 26.05.2024 kell 18:04 väärteoasjas nr 2630,24,001903 (tl 37). Seega on tegemist karistusega, mis mõisteti pärast käesoleva väärteo toimumist. C.X-i on väärteoasjas 2630,24,001903 karistatud LS § 227 lg 3 järgi 640 euro suuruse rahatrahviga. Seega saab asuda seisukohale, et tegemist on käesolevas väärteoasjas etteheidetavale teole järgnenud teoga ja nimetatud väärtegu saab olla vaid C.X-i liikluskäitumist iseloomustavaks asjaoluks.
4. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli C.X-il 26.05.2024 kaksteist arhiveeritud väärteokaristust tegude eest perioodil 09.01.2014 kuni 04.10.2021, s.o kaheksa aasta vältel, kusjuures 11 neist on kvalifitseeritud LS § 227 erinevate lõigete järgi.
5. Kaitsja on teinud viite väärteoasjas nr 4-22-4139 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. novembri 2023 otsuse punkti 14 esimese lause esimesele osale, mille kohaselt „… üldjuhul on karistust mõistes asjakohane tugineda esmajoones teo toimepanemise ajaks kustumata karistustele,“, kui jätnud targu välja toomata riigikohtunike mõtte järgmise osa. Nimelt jätkub viidatud lause ja kohtunike mõte järgmiselt:“ ei ole siiski välistatud võimalus võtta karistatavat iseloomustava teabena arvesse ka selleks ajaks arhiveeritud karistusandmeid. Arhiveeritud karistusandmete niisugune hindamise võimalus ei tähenda seda, et tähelepanuta 12 / 15 jäetaks isiku vahepealne õiguskuulekas käitumine (analoogiliselt viidatud määruses nr 1-151446/76, p 16). Tuleb silmas pidada, et mida kaugemale minevikku varasemad süüteod jäävad, seda väiksem on nende kaal uue süüteo eest karistuse mõistmisel. Samuti on võimalik sedastada, et varasemad karistused on kas sellest möödunud pika aja tõttu või muul põhjusel (nt süütegude vahel pole seost) oma tähtsuse minetanud.“
7. Kohus peab vajalikus teha viite ka sama kohtuotsuse punktis 12 kajastatud järgmisele seisukohale:“ Karistuse mõistmisel karistatuse arvestamine eripreventiivse kaalutlusena ei ole samuti käsitatav karistusandmetele õigusliku tähenduse andmisena KarRS § 5 lg 1 mõttes. Karistatus ei too vältimatult kaasa raskema karistuse mõistmist ega välista näiteks mõne karistusliigi kohaldamist. Menetlejal tuleb igal üksikjuhul otsustada, kas üldse ja kui, siis mil määral varasemad – nii kehtivad kui ka arhiveeritud – karistusandmed uut karistust mõjutavad.“
8. Oluline on ka kriminaalkolleegiumi poolt avaldatud seisukoht otsuse punktis 13, mille kohaselt „

§ 56

lg 1 teine lause paneb kohtule ja ka kohtuvälisele menetlejale kohustuse arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (nt RKKK 20.03.2017, 3-1-1-6-17, p 9). Teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest, aitab kaasa tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule. Samas tuleb menetlejal karistust mõistes alati hinnata ka seda, kas varasem karistatus iseloomustab isikut uue otsuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud (vt ka viidatud määrus nr 1-15-1446/76, p 18). Ühtlasi jääb kolleegium varasema seisukoha juurde, et isiku varasemat karistatust saab uue karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste all arvestada üksnes tingimusel, et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKK 19.10.2018, 4-17-5471/19, p 26).

1. Kohus on seisukohal, et C.X-i varasemad väärteod on seotud käesoleva liiklusväärteoga, mis seisneb kiiruse ületamises. Olukorras, kus isikut on alates aastast 2014 pea igal aastal, kas korra või enam, karistatud kiiruse ületamise eest rahatrahvidega, kuid ta on jätkanud samaliigiliste väärtegude toimepanemist, on kohtu arvamuse kohaselt eripreventiivset eesmärki arvestades igati põhjendatud käesoleval juhul kohaldada teiseliigilist karistust. Järjekordse rahatrahvi mõistmine ei täidaks tema puhul karistuse eripreventiivset eesmärki. Kohus leiab, et C.X-i puhul pole kiiruse ületamine juhuslikku laadi erandlik juhtum, vaid süsteemne teadlik käitumine. Eelnev kinnitab, et C.X on pideva kiiruse ületamise tõttu liikluses ohtlik.
2. Kohus on seisukohal, et C.X-i väide, et ta pole kihutaja, on ümber lükatud nii tema varasemate väärtegudega kui ka faktiga, et pärast 26.05.2024 kell 17:15 toime pandud kiiruse ületamist, peeti C.X kiirust ületades kinni samal päeval ka kell 18:04 ja paraku pole see jäänud sel aastal viimaseks kiiruse ületamiseks. Selline käitumine näitab ilmekalt, et C.X-ile varem mõistetud rahatrahvid ei ole eesmärki täitnud ja ta ei ole õigusvastasest käitumisest õigeid järeldusi teinud, kuivõrd ta jätkab samaliigiliste väärtegude toimepanemist.
3. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see 13 / 15 ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11) (RKKKO nr 3-1-16-17, p 16). 90.

§ 50

lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. C.X pole

§ 50lg-s 2 märgitud isik.

Tema põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta töö tegemiseks ja teistele töötamisvõimaluse tagamiseks, ei välista temalt juhtimisõiguse äravõtmist. Need asjaolud olid menetlusalusele isikule teada ka enne järjekordse väärteo toimepanemist. C.X kinnitas kohtus, et kuigi äriühingus on teistel meestel teised tööülesanded, siis kindlasti saab kuidagi hakkama, sest alati on mingi lahendus olemas, aga see on siis raskendatud. Kohus saab nendest ütlustest aru nii, et töö ümberkorraldamine on võimalik, kuid see toob kaasa keerulisema olukorra ja teatud muudatused.

1. Kuna lubatud sõidukiiruse ületamiste eest korduvalt karistuseks mõistetud rahatrahvid ei mõjutanud C.X-i hoiduma uut samaliigilist süütegu toime panemast, on kohus veendunud, et menetlusalune isik tuleb liiklusest mingiks perioodiks kõrvaldada. Juhtimisõiguse äravõtmise kasuks räägib ka see, C.X on liikluses ohtlik. Sõites suurel kiirusel, läbib piirkiirust ületav sõiduk ootamatu ohu ilmnemisel oluliselt pikema reageerimisteekonna, mis omakorda aeglustab sõiduki seismajäämist enne takistust. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, asetab juht ohtu nii enda kui ka samal teelõigul liikuvate teiste inimeste tervise ja elu. Selline käitumine näitab juhi hoolimatust liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse. Mõistetava karistusega tuleb ühiskonnale anda selge signaal, et taolisele ohtlikule käitumisele ja liiklusnõuete pidevale rikkumisele järgneb range karistus.
2. Kohtuväline menetleja on C.X-ile määranud juhtimisõiguse äravõtmise oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud ja vastab tema süü suurusele ning teo toimepanemise asjaoludele. Kohus on seisukohal, et kergendava asjaoluna arvestatud puhtsüdamlik kahetsus ei anna käesoleval juhul alust vähendada karistust, sest see on kohtuvälise menetleja poolt niigi määratud oluliselt väiksemana kui keskmiseks hinnatud süü suurus oleks seda võimaldanud. Keskmine määr koos süüd kergendava asjaolu arvestamisega oleks võimaldanud C.X-i karistada oluliselt pikemaks ajaks juhtimisõiguse äravõtmisega.
3. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes VTMS § 132 p-le 1 jätab kohus C.X-i kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 18.06.2024 otsuse muutmata.
4. Kohus selgitab, et C.X on tulenevalt LS §-st 127 kohustatud loovutama oma juhiloa elukohajärgsesse Transpordiameti teenindusbüroosse viie tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina kohaldatava sunniraha ülemmäär on 640 eurot. VI Kohtu seisukoht menetluskulu osas
5. Kuna kohus jätab C.X-i kaebuse rahuldamata, siis jäävad kaitsja poolt esitatud menetluskulud summas 1528, 67 (699,98+828,69) eurot C.X-i kanda. 14 / 15 /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 15 / 15