Obsah (4)

§ 223§ 2§ 16§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 3. september 2024, Tallinna kohtumaja 4-24-2741 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sek

) § 223 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Istungil osalenud isikud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

1. augusti 2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2301,24,000496 menetlusalune isik S A P kaitsja A P kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
2. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri politseijaoskonna
3. augusti 2024 otsus väärteoasjas nr 2301,24,
4. Lääne-Harju
5. Menetlusaluse isiku S A P kaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
6. septembril
7. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
9. augusti 2024 otsusega väärteoasjas nr 2301,24,000496 karistati S A P liiklusseaduse (

) § 223 lg 1 järgi

§-de 16 lg 1 ja 50 lg 3 p 1 rikkumise eest rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot ning lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks kuuks. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik

1. juulil 2024 Keila-Haapsalu tee
2. kilomeetril mootorsõidukit xxx (reg. nr xxx), ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, samuti ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusoludele, ei arvestanud tee- ja sõiduki seisundiga ning antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja vastu helkurposti ja puud. Selle tegevusega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxx AS-le, xxx ja puu omanikule.
3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik, kes taotleb otsuse tühistamist ning menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaebuses toodud seisukohad on järgmised. 2.
4. Kaebaja juhtis mootorsõidukit ning valis sõidukiiruse vastavalt liiklusoludele ja ei ületanud seaduses ette nähtud sõidukiirust antud lõigus ning samuti arvestas tee- ja sõiduki seisundiga. Järsku hüppas teele loom, juht vajutas kogemata ehmatusest gaasi põhja ja üritas loomast mööduda, keerates ehmatusest selleks vastassuuna vööndisse. Kui oli loomast möödunud, üritas järsult paremale keerates jälle oma sõidusuunda tagasi saada, kuid kaotas auto üle kontrolli ja enne teelt väljasõitu jõudis ka pidurile vajutada. Kuid kuna loomale otsasõidu vältimiseks oli algselt šoki tõttu piduri asemel gaasi põhja vajutanud, siis oli kiirus juba nii suur, et ei jäänud pidurdamise tagajärjel enam sõiduteel seisma ja paiskus teelt välja, sõites üle helkurposti ja riivates puud teeservas. 2.
5. Kaebaja käis sündmuskohal hiljem ühte kaduma läinud ratast otsimas ja kohtas maaomanikku, kelle puud ta riivas autoga teelt välja sõites. Maaomanik ütles, et kitsedel on täpselt selles kohas rajad ja nad ületavad seal sageli sõiduteed. Samas ei öelnud ta, et ta esitaks kahjunõude puu osas või et kahju on tekkinud. 2.
6. Antud kohas oli sõidutee parempoolne serv Transpordiameti poolt nõuetekohaselt jäetud märgistamata ehk puudus katkendjoon. Seega ei usu kaebaja, et Transpordiamet esitaks selle ühe helkurposti osas kahjunõude. Kuid kui antud helkurpost oli vaja nagunii välja vahetada või oli see defektne helkurpost, siis oleks Transpordiamet pidanud nagunii selle asemele uue paigaldama. Seega ei ole kahju tekkimine millegagi tõendatud. 2.
7. Kui inimene sõidab oma autoga teelt välja ja sellega kellelegi kahju ei tekita, siis pole vaja tegelikkuses isegi politseid kohale kutsuda. Antud juhul kutsus juht ehk kaebaja politsei igaks juhuks ise kohale. Kuna juht klaarib vajadusel (kui kahju peaks olemas olema) xxx ise asjad ära, siis ei saa ka seda väita, et seal oleks kahju tekkinud – ehk kui kahju tekib juhil endal (maksab remondi näiteks ise kinni), siis see ei ole kahju tekkimine liiklusseaduse mõistes. Sest kui asuda vastupidisele seisukohale, siis oleks iga teelt välja sõit liiklusõnnetus – isegi selline, kus midagi ei juhtunud, kuid auto sai näiteks poriseks ja kahjuks võiks nimetada siis hilisemat tasulist autopesu. Ehk kui kahju piirdub kahjuga, mille juht ise saab, siis see on tema probleem, kuid see ei muuda teelt välja sõitu kahjuks liiklusseaduse mõttes – vastupidisel juhul jõuaksime absurdini, kus kahju võib olla ka auto amordi purunemine enda autol teelt välja sõites või rehvide kulumine või bensiini kulu teelt välja sõites. 2.
8. Kuna teelt välja sõitmine oli põhjuslikus seoses looma ootamatult teele jooksmisega ja otsasõidu vältimise manöövrist ning šoki tõttu piduri asemel gaasi põhja vajutamisega ning seetõttu kontrolli 2 kaotamisega auto üle, siis ei olnud kaebaja tegu kindlasti tahtlik ega hooletus, vaid lihtsalt õnnetus, kuid mitte liiklusõnnetus seaduse mõistes.
9. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse tegemisel rikkunud väärteomenetluse õigust ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, ja põhjendab seda järgmiselt. 5.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Säte kujutab endast blanketset spetsiifilise teokirjeldusega süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada eeskätt liiklusseaduse sätete kaudu. Esmalt tuleb tuvastada, kas menetlusalune isik vastab mootorsõiduki juhi tunnusele, seejärel kontrollida, kas tema tegu rikkus liiklusnõudeid ja kas saabus sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg – varaline kahju või tervisekahjustus. Koosseisu subjektiivset külge täidab teo suhtes nii tahtlik kui ka ettevaatamatu käitumine, nii ka tagajärje esimese alternatiivi ehk varalise kahju puhul, tervisekahjustuse puhul on võimalik vaid ettevaatamatus. 6. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et S A P juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit xxx (reg. nr xxx). Seda kinnitavad nii menetlusaluse isiku ütlused, kui ka sündmuskoha vaatluse käigus koostatud liiklusõnnetuse akt. 7. Põhivaidlus on väärteoasjas selle üle, kas S A P rikkus mootorsõiduki juhtimisel liiklusnõudeid ja kas toimus liiklusõnnetus liiklusseaduse mõttes. 7.1. Puutuvalt S A Ple inkrimineeritud

§ 223

lg 1 väärteokoosseisu, tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. 7.

1. Menetlusalune isik ei eita sõiduki juhtimise fakti ning teelt välja sõitmist, kuid kaitsja arvates on tõendamata tekkinud kahju. 7.
2. Menetlusaluse isiku kohtus antud ütluste kohaselt sõitis ta Haapsalust Tallinna poole. Ees oli kurvikoht. Enne kurvi oli kiirus 120 km/h, siis aeglustas ja kiirus oli 90 km/h. Kuna loom hüppas teele ette, siis otsasõidu vältimiseks keeras vastassuunda. Lükkas jala sirgeks, gaas läks põhja paariks sekundiks. Vastassuunas, kui kiirus oli juba suuremaks läinud, tegi järsu pöörde uuesti oma suunda. Olles keskteljel, keeras uuesti rooli, et seda stabiliseerida, aga kuna kiirus oli suur, siis vajutas pidurit ja kaotas kontrolli sõiduki üle ja sõiduk läks paremas suunas teelt välja. Autos oli veel üks isik. Õnnetuse tagajärjel sai auto päris palju viga, üks ratas tuli ära. 7.
3. Väärteotoimikus leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist, sellele lisatud fotodelt ja skeemist nähtub, et xxx AS-le kuuluv sõiduk xxx (reg. nr xxx) on Keila-Haapsalu tee
4. kilomeetril teest vasakul pool kraavis. Sõiduki vaatlusprotokolli kohaselt on sõidukil üldine deformatsioon, tugevad kahjustused üle kogu kere. Salongis on avanenud kõik turvapadjad. Rooli pööramisel rattad ei liigu, 3 pidurile vajutades pedaal vastusurvet ei avalda. Parem esiratas puudub, teised rattad on olemas, rehvid on survestamata. Eesmised tuled puuduvad, tagumised tuled on olemas, kuid kahjustatud. Vasak küljepeegel ja salongi tahavaatepeegel on korras, parem küljepeegel puudub. Klaasipuhastajad on kahjustatud. 7.
5. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtule on esitatud usaldusväärsed ning kohut veenvad tõendid liiklusõnnetuse toimumise kohta. Menetlusaluse isiku ütluste ning sündmuskoha vaatlusprotokollist, sellele lisatud fotodelt ja skeemilt nähtuga on tõendamist leidnud, et S A P poolt juhitud sõiduki liikumise tagajärjel sai vigastada tema kasutuses olnud xxx AS-le kuulunud mootorsõiduk xxx (reg. nr xxx). 7.
6. Samuti on fotodelt ja sündmuskoha vaatlusprotokollist näha, et teeääres olevad helkurpost ja puu on kahjustatud. Menetlusalune isik kinnitas istungil, et üks puu sai väga palju kahju. Puule tekitatud kahju olevat väitnud ka maaomanik, kellega menetlusalune isik oli kohtunud ajal, kui ta autoratast otsis. 7.
7. Kuigi kaitsja seadis istungil kahtluse alla, kas helkurposti ja puu kahjustused põhjustas menetlusalune isik, siis sündmuskoha vaatlusprotokollis ning fototabelis kajastatu tõendavad, et helkurposti ja puu asukoht ühtivad sõiduki teelt väljasõidu trajektooriga. Kaebuses ei ole menetlusalune isik seadnud helkurposti ja puu kahjustamist kahtluse alla ning kohtus kinnitas, et sõitis vist millelegi otsa. Selgitades, et tal oli raske aru saada, millele otsa sõitis ja kuidas auto liikus.
8. Puutuvalt helkurposti ja puude kahjustusi, siis kohtupraktikas levinud arusaama kohaselt piisab varalise kahju tekkimise faktiks vara seisukorra mistahes määral ja ulatuses halvendamisest, võrreldes selle seisukorraga, mis eelnes kahju tekitanud sündmusele. Kuigi tekitatud kahju tuvastamiseks ei oma tähtsust, kas sellise kahju kõrvaldamine omab omaniku jaoks ka tegelikku tähtsust ning nõuab rahalisi vahendeid, siis fakt on see, et helkurpost tuleb asendada ning ka puu kahjustused on silmaga nähtavad.
9. Kohus leiab, et praeguses väärteoasjas on menetlusaluse isiku ütluste, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja sõiduauto xxx vaatlusprotokolliga tõendatud varalise kahju tekkimine xxx AS-le (sõiduki omanik). Sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos sellele lisatud fotodega on tõendatud varalise kahju tekkimine Transpordiametile (helkurpost, mida sõiduk riivas kokkupõrke tagajärjel). Menetlusaluse isiku ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotodega on tõendatud teeääres oleval puul ulatuslike kahjustuste olemasolu ehk varalise kahju tekkimine maaomanikule. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega

§ 2p 32 mõttes.

9.1. Kohtu jaoks on kummastav kaitsja seisukoht, et kuna auto juht kannab auto remondikulud ja vajadusel tasub maaomanikule puu maksumuse, ning helkurpost oli võib-olla juba enne kahjustatud, siis ei ole tekkinud varalist kahju, mistõttu ei ole ka liiklusõnnetusega tegemist. Senine kohtupraktika ei toeta kaitsja sellesisulist mõttekäiku ning pigem tekitab see kohtus arvamuse, et kaitsja püüab päästa S A P vastutusest, kartmata kasutada selleks just mitte kõige veenmavaid argumente. 10.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on S A Ple toime pandud väärteos ette heitnud

§ 16

lg 1 nõude eiramist, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. 11.

§ 16

lg 1 kui üldine liikluses hoolsuskohustust sätestav norm ei sisusta praeguses asjas seejuures kohtu hinnangul iseseisvalt rikkumist, olles kasutatav vaid abivahendina teise normi tõlgendamisel. 4 12. Väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et menetlusalusele isikule heidetakse ette ka

§ 50lg 3 p 1 rikkumist.

Selle sätte kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. 12.1. Kaebuses leitakse, et menetlusalune isik ei rikkunud seaduse nõudeid, kuna ei ületanud teo toimepanemise kohas kehtinud suurimat lubatud sõidukiirust. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus sündmuskohal 90 km/h. Menetlusalusele isikule ei heideta ette suurima lubatud sõidukiiruse ületamist

§-de 15 ja 227 tähenduses. Menetlusaluse isiku kohtus antud ütluste kohaselt võis tema kiirus olla enne kurvi 120 km/h ja pärast pidurdamist 90 km/h ja seda ei lükka ümber ka teised väärteoasjas kogutud tõendid. Kohtu hinnangul ei ole see ka määrav.

§ 50

lg 3 p-st 1 tulenev nõue kohandada oma sõiduki kiirus olukorrale vastavaks ei ammendu suurima lubatud kiiruse järgimise nõudes. Vastasel juhul ei olekski

§ 50lg 3 p-s 1 sisalduv regulatsioon vajalik.

Sätte kohaselt peab mootorsõiduki juht valima lubatud sõidukiirust ületamata sellise sõidukiiruse, mis arvestab sõidukogemust ning liiklusolusid ja võimaldab vältida liiklusõnnetusi. 12.

1. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ehmatas teda teele ilmunud loom, mistõttu vajutas kogemata gaasipedaali põhja ja liiga suureks muutunud kiirus ja järsk pidurdamine põhjustasid teelt väljasõidu. Kohus märgib, et eeltoodust tulenevalt on juba S A P enda ütlustega tõendatud, et ta rikkus liiklusnõudeid, s.o tema kiirus oli liiklusolusid arvestades liiga suur. 12.
2. Asjakohatuks peab kohus menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et väljasõit oleks võinud olla olemata, kui liiklusmärk oleks hoiatanud loomade võimalikust ilmumisest teele ja sõidutee äär oleks olnud tähistatud. Nimelt peab mootorsõiduki juht sobiva kiiruse valikul

§ 50

lg 3 p 1 tähenduses arvestama võimalusega, et tal on vajadusel võimalik sõiduk ohutult peatada ka olukorras, kus teele ilmub loom. Hoiatusmärgid teatavad juhile küll eesoleva ohu iseloomu, kuid vastutus ohutu liiklemise eest jääb täies ulatuses sõidukijuhile, sest paraku loomad ei juhindu oma liikumisteekonna valikul paigaldatud liiklusmärkidest. Eestis on tavaline, et metsloomad liiguvad ka tähistamata piirkondades. Lisaks leiab kohus, et teekattemärgistuse puudumine ei saanud mõjutada menetlusaluse isiku tegevust teelt välja sõidul, sest selle põhjustas valesti valitud sõidukiirus ning viimasel puudub seos teel oleva tähistusega või selle puudumisega. Kohus leiab, et kohtule esitatud põhjendused on otsistud ja antud eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. 13. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et menetlusaluse isiku kui mootorsõiduki juhi reageerimisvõimalused ohuolukorras olid piiratud tema enda tegevuse ehk vale kiiruse valimise tõttu. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et menetlusaluse isiku kiirus ei vastanud liiklusoludele, millega S A P rikkus

§ 50

lg 3 p 1 nõudeid ning menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

14. Kohtu hinnangul rikkus S A P liiklusnõudeid vähemalt kergemeelsusest ning väärteoprotokollis kirjeldatud tagajärgi põhjustas isik vähemalt hooletusest. Jättes kohandamata oma sõiduki kiirust liiklusoludega vastavaks, pidanuks S A P arvestama võimalusega, et selle tagajärjena võib toimuda liiklusõnnetus ja tekkida varaline kahju. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 5 15.

§ 223

lg 1 näeb võimalike karistustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Sealjuures võib antud rikkumise korral kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

§ 223lg 2 kohaselt 1-3 kuuks.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks kuuks. Karistuse mõistmise alus on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistusi lugeda proportsionaalseks toimepandud süüteoga ja menetlusaluse isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. Mõistetud rahatrahv jääb alla sanktsiooni keskmist määra ning lisakaristus on mõistetud sanktsiooni keskmises määras.
2. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü keskmine. Arvesse tuleb võtta, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati kahju mitmele isikule ning et sõiduki vigastuste ulatust arvestades on tekitatud varaline kahju suur. Positiivne on asjaolu, et autos viibinud inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud. Samuti ei ole tal kehtivaid väärteokaristusi
3. Kohtuvälises menetluses arvestati kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust. Kohus suhtub sellesse mõningase kriitikaga, kuivõrd isik on läbi kohtumenetluse tegelenud enese õigustamisega.
4. Menetlusalune isik rõhutas kohtuistungil, kui oluline on talle juhtimisõiguse olemasolu. Sellest sõltub xxx-alase praktika läbimine. Kohus märgib, et juhtimisõigus ei ole inimese põhiõigus. Tegemist on eriõigusega, mis aitab isikul oma igapäeva tegemisi ja toimetamisi hõlpsamini realiseerida. Juhtimisõiguse äravõtmisega ei kaota menetlusalune isik õigust praktikat teha, seda on võimalik ka teha firmades, mis ei ole seadnud juhtimisõiguse olemasolu praktika läbimise tingimuseks. Lisaks peab kohus vajalikuks välja tuua, et töökohustuste täitmine ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. On mõistetav, et juhtimisõiguse puudumine tekitab ebamugavust, kuid see ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. Kui isik ei suuda liikluses olla õiguskuulekas, siis riskib ta sellega, et ta seab ohtu oma senise ja tulevase elukorralduse.
5. Kohus peab põhjendatuks, et esmase juhiloa omaja eemaldatakse liiklusest. Ta on täisealine isik, kes peaks mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh ka tema enda elu- ja tervise huvides. Algaja juhina peaks ta olema eriti ettevaatlik, sest sõidukogemus on lühiajaline ning sõidukiiruse valikul tuleb seda ka arvestada. Liikluses osaledes tuleb rakendada piisavat hoolt, kuivõrd vastasel juhul võivad tagajärjed olla pöördumatud. Määratud karistus on kohtu hinnangul piisav distsiplineerimaks juhti olema liikluses hoolikam ning pöörama suuremat tähelepanu sõidukiiruse valikule. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on algaja juhiga, kellel on

§ 50

lg 2 järgi keelatud sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis (tema liikus ka kiirusega 120 km/h). Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna.

1. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 lg-st 1 jätab maakohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
2. augusti 2024 otsuse S A P karistamises

§ 223lg 1 järgi muutmata ja menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 6 7