Obsah (9)

§ 172§ 663§ 5521§ 667§ 662§ 238§ 236§ 5621§ 5622

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-6864 Kohtuasi W.F a

§ 172lg 1) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.

Määruskaebused ja menetluse edasine käik Lapse ema määruskaebus

1. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse. Alternatiivselt palus lapse ema saata asja maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palus lapse ema jätta lapse isa kanda. 11.
2. Lapse ema selgitas, et esitas 22.01.2024 maakohtule tõendid lapse isa lähisuhtevägivalla ja selle tagajärgede kohta. Viidatud tõenditega on maakohtu menetluses tõendatud, et lapse isa käitus lapse ema suhtes füüsiliselt, vaimselt, verbaalselt ja seksuaalselt vägivaldselt ning
3. a detsembris pöördus lapse ema politseisse ja Naiste Tugikeskusesse (tugikeskuse juhataja 17.01.
4. a kokkuvõte). Politsei suunas lapse ema ohvriabisse, mille kaudu lapse ema suunati psühholoog Helen Sööli juurde. Lapse isa on vägivaldne ning ohtlik nii lapse emale kui lapsele. 11.
5. Lapse ema leiab, et maakohtu määrus on väikelapse igapäevavajadusi äärmuslikult mittearvestav ning lastekaitse seadusega vastuolus. Lapse ema on lähisuhtevägivalla ohver. Lapse isa tarvitab kanepit, mis hägustab inimese taju ja valmisolekut adekvaatselt käituda. Laps oli pärast isaga kohtumisi ärev ja tujukas. Last tuleb pärast isaga kohtumist pikalt rahustada. Seetõttu ei julge lapse ema last isaga kahekesi jätta. Laps on tajunud ema vastu suunatud vägivalda ning isa kohatut käitumist. 11.
6. Maakohus ei arvestanud määruse tegemisel Tartu ja Tallinna linna lastekaitse- ja sotsiaalhoolekande spetsialistide seisukohti. Lapsele on oluline, et tema kasvatamiseks oleks olemas nii rahalised vahendid kui ka turvaline keskkond. Tartus saab lapse ema õppida ja töötada erialal, mis tagab lapse kasvatamiseks kindla sissetuleku ja seega parema toimetuleku. Tartu linna esindaja toetas lapse elukohana Tartu linna, märkides, et maakohtu määrus ei ole lapse parimates huvides. Tallinna linna esindaja leidis, et maakohtu määrusega kehtestatud suhtluskord ei arvesta reaalset olukorda, mistõttu ei ole see lapse huvidega kooskõlas. Maakohtu määratud kohustus anda laps üle Tallinnas on äärmiselt arusaamatu ja lapse huve kahjustav. Lapse Tallinna-Tartu vahet transportimine ei ole lapse huvides. 11.
7. Lapse ema leidis, et sunnivahendite kohaldamise võimaluse andmine määruses on lapse huve, kodurahu ja varalisi õigusi kahjustav. Lapse isa määruskaebus
8. Lapse isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ning koos määruskaebusega esialgse õiguskaitse taotluse (mille ringkonnakohus lahendas 23.09.
9. a määrusega). Lapse isa palus maakohtu määruse tühistada p-de 1, 3 ja osaliselt p-i 5 osas ning täiendada ja 10 2-23-6864 parandada maakohtu määrust. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata (määruse resolutsiooni p-id 2,4, ja p 5 esimene lause). Menetluskulud palus lapse isa jätta lapse ema kanda. 9.
10. Lapse isa palus maakohtu määruse p-i 1 tervikuna tühistada ning määrata lapse ja isa suhtlemise kord järgmiselt: 1) Alates kohtumääruse teatavaks tegemisest esimesel kolmel kuul iga kuu esimesel kolmel täisnädalal on laps isaga kolmapäeval alates kella 17.00st kuni 2 tundi ja laupäeval alates kella 11.00st kuni 4 tundi. Kõik lapse üleandmised vanemalt vanemale, kui üleandmised ei toimu lasteaia kaudu, toimuvad isa elukohas Tallinnas või vanemate kokkuleppel muus kohas Tallinnas. 2) Alates kohtumääruse teatavaks tegemisest
11. kuust kuni
12. kuuni (kaasaarvatud) on laps isaga igal nädalal nädala sees kolmapäeval alates kella 17.00st kuni 2 tundi ja igal paarisnädalal laupäeval või pühapäeval alates kella 11.00st kuni 6 tundi. 3) Alates kohtumääruse teatavaks tegemisest
13. kuust kuni
14. kuuni (kaasaarvatud) on laps isaga igal paarisnädalal alates kolmapäeval kella 17.00st kuni neljapäeva hommikuni, kui isa viib lapse Tallinnas asuvasse lasteaeda, ning paaritul nädalal alates laupäeval kella 11.00st kuni pühapäeval kella 15.00ni. 4) Alates kohtumääruse teatavaks tegemisest
15. kuust kuni
16. kuuni (kaasaarvatud) on laps isaga igal paarisnädalal alates teisipäeval kella 17.00st kuni neljapäevani, kui isa viib lapse Tallinnas asuvasse lasteaeda, ning igal paaritul nädalal alates neljapäeval kella 17.00st kuni pühapäeval kella 15.00ni. 5) Alates sellest, kui kohtumääruse teatavaks tegemisest on möödunud aasta, elab laps ema elukohas igal paaritul nädalal ja isa elukohas igal paarisnädalal. 7) Paaritutel aastatel on laps ajavahemikus 22.–
17. detsember isaga ja ajavahemikus 25–
18. detsember ning ajavahemikus
19. detsember–
20. jaanuar emaga, paarisaastatel vastupidi. 7) Suveperioodil (
21. juuni–
22. august) jätkub tavaline suhtlemise kord. 8)
23. aastal on laps suvel igas kuus 10 päeva isaga ja muu aja emaga. Vanemad lepivad suvised kohtumiste ajad kokku iga aasta
24. maiks. Kui vanemad ei lepi kokku, siis on laps isaga
25. aastal 10 päeva alates
26. juunist, alates 1.juulist ja alates
27. augustist. 9) Kumbki vanem korraldab soovi korral ise lapse sünnipäeva. Vanemal on õigus lapsega sünnipäeva kuupäeval kohtuda 3 tundi. 10) Perekondlikud tähtpäevad (isa ja ema sünnipäev, isadepäev, emadepäev) veedab laps selle vanemaga, kellega tähtpäev seotud on. Lapse üleandmine toimub nimetatud tähtpäevadel kella 11.00st hommikul ja kella 19.00st õhtul isa elukohas Tallinnas. 11) Kui laps haigestub vanema juures viibimise ajal viisil, et tema transportimine ei ole võimalik, jääb laps kuni transportimiseks vajaliku tervenemiseni selle vanema juurde, vastupidisel juhul jätkub tavalise suhtlemise korra täitmine. 12) Kumbki vanem võib reisida oma lapsega suhtlemise ajal lapsega välisriiki teise vanema 11 2-23-6864 nõusolekuta, vanemad annavad selleks notariaalsed nõusolekud. Teisele vanemale tule reisist teada anda hiljemalt 7 päeva enne reisi. Vanemad tagavad, et lapse reisidokument on lapsega reisile mineva vanema käes. 13) Alates lapse 5-aastaseks saamisest võib eemalviibiv vanem helistada lapsele iga päev ajavahemikus kella 19.00st kuni 19.30ni. Lapsega koosolev vanem tagab, et kõne on võimalik vastu võtta. 14) Kogu lapsega seotud suhtlus vanemate vahel toimub kirjalikult. Vanemate kokkuleppel võib suhtlemise kordi muuta, asendada ja täiendada. Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad on kirjalikult nõusoleku andnud. 9.
28. Lapse isa palus määrata, et lahend on sundtäidetav, ning selgitada sunnimeetmete rakendamise korda. Isa palus määrata, et määruse rikkumise korral on kohtutäituri ettepanekul võimalik kohustust rikkunud vanemat trahvida, muuhulgas korduvalt trahvida. Lapse isa palus määrata, et määrus kuulub viivitamata täitmisele. 9.
29. Määruskaebuse väidete kohaselt kohtus laps isaga viimati 24.08.
30. Lapse ema ei ole pärast seda esialgse õiguskaitse määrust kordagi täitnud. Samuti ei ole ema toonud last pärast lõpplahendi tegemist kordagi isa juurde. Ema ei ole pärast lõpplahendi tegemist ühelegi isa kirjale vastanud. 10.01.
31. a otsusega keeldus kohtutäitur täitemenetluse algatamisest ning tagastas täitmisavalduse koos täitmisdokumentidega (s. o lõpplahendi). Kohtutäitur põhjendas täitemenetluse algatamata jätmist sellega, et maakohtu 27.12.
32. a määruse resolutsioon (s t resolutsiooni p 3, mis sätestab sundtäitmise) on ebaselge ning vastuolus kehtiva õigusega, mistõttu määrus ei ole sundtäidetav. 9.
33. Maakohus ei ole määruses selgitanud, miks ta lahendas suhtluskorra isa taotletust niivõrd erinevalt. Isa ei nõustu maakohtu määratuga, mille kohaselt üleminek tihedamale suhtlusele on ebamõistlikult pikk. Isa taotleb astmelist üleminekut soovitud suhtluskorrale viisil nagu on taotletud määruskaebuses.
34. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, küsis nendele menetlusosaliste seisukohad, jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Lapse isa vaidles lapse ema määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Menetluskulud palus isa jätta ema kanda. Isa leidis, et ema väited lapse isa vägivaldsuse kohta on tõendamata. Lapse isa ei tarbi narkootikume ning isal ei ole ka muid sõltuvusprobleeme. Lapse ema on alates Tartusse kolimisest lapse isa õigust lapsega suhelda eiranud ning ei ole maakohtu määrust täitnud. Ema ei vasta isa pöördumistele ega too last kohtumistele. Ema on lapse hooldusõigust rängalt kuritarvitanud. Lapse ema soovib last isast võõrandada.
2. Lapse ema vaidles lapse isa määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Lapse ema selgitas, et ei ole keelanud isal lapsega Tallinnas või Tartus kohtuda. Lapse ema on pakkunud oma lepingulise esindaja vahendusel lapse isale korduvalt võimalusi lapsega Tartus kohtuda. Paraku ei ole lapse isa neid võimalusi kasutanud. Lapse ema palus määrata, et lapse isa peab tegema narkotesti ja alkoholitesti. Narkotesti tegemist on arutatud lapse isa esindajaga. 12 2-23-6864
3. Lapse esindaja leidis, et maakohus ei ole lahendi tegemisel diskretsiooni piire ületanud ning lahend on tehtud lapse huve silmas pidades. Seega tuleb vanemate määruskaebused rahuldamata jätta.
4. Tallinna linna laste heaolu spetsialist viitas, et linn on varem oma seisukohad esitanud (10.07.2024, 09.09.2024 ning 27.02.2025) ning jääb selle juurde, et lapse ja isa suhtlus tuleb järk-järgult taastada. Lapse ja isa kohtumised võiksid toimuda peamiselt Tartus, kuid vanemate kokkuleppel aeg-ajalt ka Tallinnas, võttes arvesse, et see ei koorma last. Maakohtu määratud suhtluskord ei ole reaalselt täidetav. Lapse huvides on Tartus lasteaias käimine ning isaga kohtumine arvestades lapse huve ja vajadusi. Linna esindaja hinnangul on lapse ema esialgse õiguskaitse taotlus p-de 4 ja 5 osas põhjendatud. Lapse ema taotluse p-de 3 ja 4 osas leidis linna esindaja, et nende kiireloomulisus ei selgu taotlusest. Reisimiseks loa saamise nõue peaks kehtima mõlema vanema suhtes. Linna esindaja ei toeta lapse isa määruskaebust ega lapse isa esitatud taotlusi, kuna need ei lahenda praegust olukorda. Linna esindaja toetas lapse ema määruskaebust maakohtu määruse tühistamise osas, kuna maakohtu määrus ei arvesta lapse huvisid ega vajadusi ning määratud suhtluskord ei ole reaalselt täidetav.
5. Tartu linna esindaja leidis, et lapse ja lahuselava vanema suhtlemine peab olema mugav lapse jaoks, mitte vanema jaoks. Suhtluskord tuleb määrata selliselt, et see ei koormaks liialt last ja lapse elukorraldus oleks mõistlik. Suhtluskorra määramisel tuleb arvestada lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust, vältides lapse liigse sõitmisega koormamist. Tartu linna esindaja hinnangul ei vasta 2-aastase lapse huvidele pidev Tallinna ja Tartu vahet sõitmine ning korraga mitmes lasteaias käimine. Selline elukorraldus ei sea esikohale lapse õigusi ja heaolu, vaid täidab pigem lapsevanema vajadusi. Menetlus ringkonnakohtus Vanemate ärakuulamine 27.08.2025
6. Ringkonnakohus kuulas lapsevanemad 27.08.2025 isiklikult ära. Ringkonnakohus ei kuulanud ära last, sest lapse vanust arvestades (laps on alles kolmeaastane) ei ole ta ringkonnakohtu hinnangul suuteline veel seisukohti omama (

§ 5521lg 1 esimene lause).

16.

1. Lapse isa selgitas ärakuulamisel, et lapse vanemad kolisid Eestisse, kui lapse ema oli lapseootel. Lapse isa sai lapseootusest teada mõni aeg pärast vanemate lahkuminekut. Lapse isa nägi last paar päeva pärast lapse sündimist. Mõned nädalad pärast lapse sündimist elasid vanemad lapse ema vanemate juures. Siis kolis lapse ema oma korterisse, kus lapse isa alaliselt ei elanud, kuid veetis suure osa ajast. Lapse isa soovis minna pereteraapiasse, kuid lapse ema ei olnud sellega nõus. Pärast lapse sündimist elasid vanemad umbes neli kuud koos. Lapse vanemad ei arutanud koos olles väga palju ühise tuleviku üle. Lapse isa on päritolult mehhiklane ning elanud sündimisest saadik USA-s. Lapse isa on lõpetanud sõjakooli, kuid ei läinud kohe pärast seda edasi õppima. Aastatel 2016–2020 õppis lapse isa hiina meditsiini koolis, kus ta lapse emaga kohtuski. Lapse isa sai
2. a veebruaris Eestis finantsvaldkonnas tööd. Lapse isa nägi varem last korra nädalas korraga kaks tundi nädalavahetusel, kohtudes lapsega peamiselt pargis. Laps oli isa sõnul rõõmsameelne ja heatujuline. Lapse isa leidis, et kuna ta ei ole last terve aasta näinud, tuleb suhe lapsega taastada sammhaaval. Lapse isa selgitas, et suhtles lapsega inglise keeles, kuid on võtnud ka eesti keele tunde. Lapse isa kinnitas, et tal ei ole kavatsust lapsega Eestist lahkuda, kuna ta ei soovi last tema päritoluperest ära lõigata. 13 2-23-6864 16.
3. Ema selgitas ärakuulamisel, et tahtis juba USA-s viibimise ajal suhte lapse isaga lõpetada. Lapsesaamine ei olnud plaanitud. Lapse ema arusaam ühisest kooselust ei ühtinud lapse isa arusaamaga kooselust. Lapse ema jäi rasedaks siis, kui sai aru, et kooselu ei hakka toimima. Lapse ema palus lapse isalt raseduse ajal tuge, kuid lapse isa ei toetanud teda ega pakkunud ka rahalist tuge. Lapse sündimise järel ei elanud vanemad enam koos. Lapse ema selgitas, et proovis lapse isa lapse kasvatamisse kaasata, aga see ei õnnestunud. Lapse isal puudus lapse kasvatamisest õige ettekujutus. Lapse isa valis lapsega tegelemise asemel pidutsemise. Lapse emal oli ootus, et kui lapse isa soovib lapse kasvatamises osaleda, aitab ta last hoida. Lapse isa harjumus pidutseda ei muutunud kooselu ajal. Lapse isa oli lapse ema suhtes vaimselt vägivaldne, mis väljendus selles, et lapse isa ei olnud nõus lapse ja ema kodust lahkuma, kui lapse ema seda palus. Lapse isa jättis lapse kohtumistel hooletusse (ei andnud lapsele palava ilmaga juua, mähkis last külma ilmaga auto pagasiruumis). Lapse isa võttis lapsega kohtumisele kaasa oma sõbrad. Alguses kohtus laps isaga tunni kaupa, hiljem kahe tunni kaupa. Lapse ema oli alati läheduses, kui laps isaga kohtus. Lapse isa ei tulnud kohtumistele õigeks ajaks. Mõnikord hakkas lapse isa mitu tundi pärast lapsega kohtumist lapse ema sõnumitega pommitama. Sellest jäi lapse emale mulje, et lapse isa on tarbinud mingeid aineid. Lapse isa tarbis USA-s narkootikumide. Seetõttu ei usalda lapse ema lapse isa ka praegu ning palus, et kohus määraks lapse kohtumised isaga järelevalve all. 16.
4. Lapse ema töötab Tartus XXX. Oma edasise elu kohta rääkis lapse ema, et soovib astuda Tartus XXX doktorantuuri ning teeb selleks ettevalmistusi. Teadust saab ta teha ainult Tartus. Tallinnas ei ole arsti õpet ega arstiteaduse arendamist. Seega oli Tartusse elama ja tööle asumine seotud sooviga astuda doktorantuuri. Lapse emal ei ole kavatsust Tallinnasse tagasi kolida. Tartus on mõnus elukeskkond ja kõik vajalik lapse kasvatamiseks olemas. 16.
5. Praegu ei tea laps, kes tema isa on. Lapsel puudub isaga lähedussuhe. Lapse suhet isaga saab taastada sammhaaval. Seda tuleb teha Tartus. Kui laps isaga varasemalt kohtus, ütles lapse ema, et laps läheb isaga mängima, kuid laps ei teadnud, kes see mees on (laps oli selgitamiseks liiga väga väike). Laps ei ole oma isa kohta küsinud. Lapse jaoks ei ole isa kunagi olnud. Kui laps isaga kohtus, ei selgitanud lapse ema lapsele, miks laps selle inimesega (oma isaga) kohtub. Laps läks viimastele kohtumistele isaga vastumeelselt. Kõige viimasele kohtumisele jättis isa tulemata. 16.
6. Minevikus toimunud vägivalla tõttu ei kujuta lapse ema ette, et vanemad suudavad koos midagi arutada või otsustada. Lapse ema ei soovi lapse isaga vahetult kokku puutuda. Lapse emal on hirm, et kui laps kohtub isaga üksi, siis võib lapse isa lapse röövida. Ema hinnangul oleks vaja inimest, kes selgitaks lapse isale, kuidas lapsega õigesti käituda. Isaga kohtumiseks lapse Tallinnasse sõidutamine ei ole lapse huvides. See lõhuks lapse päevakava. Kui isa soovib lapse elus osaleda, peab ta leidma sellised kohtumise ajad, mis lapsele sobivad. Enne kohtumistega alustamist peaks isa tegema narkotesti, et tõendada, et ta ei ole pikema aja jooksul narkootikume tarbinud. Edaspidi peaks kontroll toimuma regulaarselt ja pisteliselt. Ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus
7. Ringkonnakohus rahuldas 23.09.
8. a määrusega lapse ema 12.08.
9. a esialgse õiguskaitse taotluse ning andis lapse emale esialgse õiguskaitse korras otsustusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes kuni tsiviilasjas nr 2-23-6864 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus leidis, et lapse ema soov panna laps Tartus lasteaeda, on põhjendatud. Ringkonnakohus kehtestas sama määrusega isale lapsega reisimise keelu. Ringkonnakohus rahuldas lapse isa esialgse õiguskaitse taotluse osas, millega isa soovis, et kohus määraks isale lapsega regulaarsed kohtumised. 14 2-23-6864 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel suhtluskorra kindlaksmääramise ning sunnivahendite kohaldamise osas osaliselt tühistada ning teha uus määrus, millega muuta maakohtu määratud suhtluskorda selliselt, et laps kohtub isaga iganädalaselt laupäeviti korraga kaks tundi. Ringkonnakohus rahuldab isa taotluse kohaldada määruse alusel suhtluskorra täitmise tagamiseks sunnivahendeid selliselt, et lubab kohtutäituril kasutada määruse täitmiseks lapse ema suhtes vahetut jõudu ning siseneda lapse ema nõusolekute tema valduses olevatesse ruumidesse või maatükile. Sunnivahendite kasutamise õiguse määramisel arvestab kolleegium asjaolu, et lapse ema ei ole maakohtu määrusi vabatahtlikult täitnud. Samuti jätab ringkonnakohus kehtima esialgse õiguskaitse määrusega lapse isa suhtes kohaldatud reisikeelu. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Lapse ema määruskaebus rahuldatakse osaliselt, arvestades selle määramisel lapse muutunud elukohta. Lapse isa määruskaebus rahuldatakse sunnivahendite kohaldamise ning isale lapsega regulaarse suhtluse tagamise osas. 19. Esmalt lahendab ringkonnakohus poolte menetluslikud taotlused. 20.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab

§ 238

lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

§ 236

lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada.

1. Lapse isa esitas koos määruskaebusega uued tõendid, millega soovis tõendada, et lapse ema ei ole maakohtu määrust täitnud ning maakohtu määrus ei ole sundtäidetav. Ringkonnakohus leiab, et lapse isa esitatud tõendid on asjakohased ning need tuleb toimiku juurde võtta.
2. Lapse isa vastuväite maakohtu tegevuse peale (vt isa määruskaebuse resolutsiooni p 6 ja põhjenduste p 8 dtl 1174 ja 1177) jätab kolleegium kui praeguses menetluses asjakohatu, läbi vaatamata.
3. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus mõlema vanemaga isiklikult suhelda. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus lapsega isiklikult suhelda. Sama sätte lg 2 1 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus peab seega arvestama nii vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema neid asjaolusid arvesse võttes lapse huvidest lähtuva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21 seitsmes lõik). Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt RKTKm 07.12.2018, 2-173347, p 22).
4. Praeguse asja lahendamisel võtab ringkonnakohus aluseks järgmised asjaolud. Lapse vanematel ei olnud Eestisse elama asudes kokkuleppeid ühise kooselu ega elukoha kohta ega väljakujunenud ühist elukorraldust. Asjaoludest nähtub, et lapse vanemad ei ole pärast lapse sündi koos elanud (vt selgitused lapse ema määruskaebuses ning vanemate selgitused ärakuulamisel ringkonnakohtus) ning last ühiselt kasvatanud, kuna nad läksid lahku juba enne 15 2-23-6864 lapse sündimist. Lapse vanematel ei olnud Eestisse tulles ühisest perekonnast ja tulevikust selget nägemust ning lapse emal tekkis juba enne lapse sündimist veendumus, et vanemate kooselu ei hakka toimima. Pärast lapse sündi hakkas ema last üksi kasvatama ja kuigi ema lubas isal mõne kuu jooksul võrdlemisi palju aega lapsega koos olla, ei kujunenud vanematel lapse kasvatamise osas ühiseid arusaamu ega kokkuleppeid. Lapse ema usaldus lapse isa vastu lapsega toimunud kohtumiste järel pigem kahanes. Selle aja jooksul ei tekkinud lapse isal ja lapsel kestvat kiindumussuhet. Lapse ema kujundas uskumuse, et lapse isa ei suuda lahuselava vanemana lapse meeleolusid ja igapäevavajadusi adekvaatselt hinnata ning erinevates olukordades õigesti käituda (vt dtl 243-244, maakohtu ärakuulamise protokollis ema selgitused lapse janusse jätmise ja lapse mähkmete vahetamise kohta).
5. Lapse ema selgitas ringkonnakohtus ärakuulamisel, et lapse isa on olnud tema suhtes vägivaldne ning selline käitumine väljendus selles, et lapse isa ei olnud nõus vabatahtlikult lapse ema kodust lahkuma, kui lapse ema seda palus. Ema on kirjeldanud isa vägivaldset käitumist ka 16.11.
6. a maakohtu istungil (dtl 274), esitanud vägivalla kohta maakohtus tõendina Tallinna Naiste Tugikeskuse juhataja selgitava kirja (dtl 297) ning Suhtelabori psühholoogi kirja (dtl 301). Neist asjaoludest ja maakohtus esitatust järeldab kolleegium, et lapse ema tajus lapse isa käitumist vägivaldsena ning pidas end lähisuhtevägivalla ohvriks. See arusaam pingestas vanemate suhteid veelgi ja raskendas koostööd lapse ühisel kasvatamisel.
7. Kolleegiumi hinnangul on olukorras, kus lapse vanematel ei ole lapse sünni ajal ega hiljem ühist elukohta ega kokkuleppeid lapse kasvatamise kohta, mõistlik, et väikest last hooldab eelkõige lapse ema, kes võtab vastu ka kõik lapse igapäevaeluga seotud otsused. Lapse emal kujunes lapsega loomulik ja tugev kiindumussuhe ja pikem korduv lahusolek emast tekitab nii väikses lapses stressi ja võib pikemas perspektiivis lapse isiksuse arengut kahjustada. Hooldusõiguse kasutamise seisukohalt oli mõistilk, et laps elas esimesed eluaastad peamiselt emaga. Arusaadavalt ei ole sellises olukorras lihtne tekitada kiindumussuhet lapse ja isa vahel, see nõuab oskuslikku ja täpset tegutsemist ja püsivaid jõupingutusi ning vanemate koostööd. Praegusel juhul takistas kiindumussuhte kujunemist ka ema uskumus, et ta on kogenud lähisuhtevägivalda ja võib seda kogeda ka edaspidi.
8. Suhtluskorra ja hooldusõiguse üle otsustamisel arvestab kolleegium muuhulgas seda, kas ja mil määral on üks vanem hea usu põhimõtte vastaselt takistanud teise vanema ja lapse kiindumussuhte kujunemist. Praegusel juhul on selge, et kohtu kehtestatud suhtlemise korraldus ei ole tegelikus elus rakendunud. Maakohus kohaldas 12.07.2024 esialgset õiguskaitset ja määras lapse ja isa suhtlemise korra. Seda määrust täideti osaliselt kuni 24.08.2024, pärast mida ei ole isa lapsega kohtunud. Maakohtu 27.12.2024 lõpplahendi järgi pidi laps kohtuma isaga alates 06.01.2025 ning kohtumistele pidi lapse tooma ema. Määrus oli viivitamatult täidetav

§ 5621lg 3 järgi, kuid lapse ema ei toonud last kordagi kohtumistele.

1. Lapse isa algatas 09.01.2025 täitemenetluse maakohtu 27.12.2024 määruse täitmiseks. 10.01.2025 otsusega keeldus kohtutäitur täitemenetluse algatamisest ning tagastas täitmisavalduse koos täitmisdokumentidega. Kohtutäitur põhjendas keeldumist asjaoluga, et 27.12.2024 kohtumääruse resolutsiooni p 3, mis sätestas sundtäitmise, on ebaselge ja vastuolus kehtiva õigusega ning seetõttu ei ole nimetatud kohtumäärus sundtäidetav. Lapse isa ei vaidlustanud kohtutäituri otsust.
2. Kolleegium leiab, et kuigi lapse emale on ette heidetav, et ta katkestas maakohtu 12.07.2024 määruse täitmise ega asunud maakohtu 27.12.2024 määrust täitma, ei ole see 16 2-23-6864 peamine põhjus, miks lapse ja isa kiindumussuhe ei saanud tekkida. Lapse vanematel ei olnud enne lapse sündi lapse kasvatamise kohta kokkuleppeid ega ühiseid plaane ja oli mõistlik, et väikelaps on peamiselt lapse ema kasvatada. Kuni 24.08.2024, mil lapse ja isa suhtlemine katkes, ei olnud lapse ja isa vahel kiindumussuhet tekkinud. Laps oli liiga väike selleks, et mõista, mida tähendab isa või et mees, kellega ta kohtub, on tema isa. Laps ei saanud isa isana tajuda, kuna isa ei osalenud lapse igapäevaelus ning nad veetsid koos väga vähe aega. Seega ei saanud lapsel tekkida isast puuduse tundmise tunnet, mis on üheks kiindumussuhte tunnuseks.
3. Kolleegiumi hinnangul ei saa lapse emale ette heita, et lapsega Tartusse kolides käitus ta vastuolus lapse huvidega. Ärakuulamisel andis lapse ema veenvaid selgitusi, mille kohaselt oli teise linna kolimine vajalik lapse ema erialase karjääri jaoks. Lapse ema on olnud lapse sünnist alates kuni praeguseni lapse peamine hooldaja ja lapse emal on lapsega tugev kiindumussuhe. Pikem korduv lahusolek emast tekitab nii väikses lapses stressi ja võib pikemas perspektiivis lapse isiksuse arengut kahjustada. Neid asjaolusid arvestas kolleegium ka suhtluskorra määramisel.
4. Erinevalt maakohtust ei pea kolleegium võimalikuks sätestada lapse ja isa suhtlemist selliselt, et kohtumiste sagedust suurendatakse järk-järguliselt. Suhtluse astmelise suurendamise eelduseks on lapse ja isa vahelise kiindumussuhte tekkimine. Vastasel korral põhjustavad pikemaajalised koosviibimised lapsele ärevust ja stressi ning võivad osutuda lapsele liiga traumeerivaks.
5. Praegusel juhul on mitmel põhjusel väga keeruline prognoosida, kas lapse ja isa vahel tekib usaldus ja kiindumussuhe. Laps on kolmeaastane ning seni ei ole lapse ja isa vahel usalduslikku suhet tekkinud. Laps peab isa võõraks ega oska temaga kui isaga suhestuda. Lapsega suhtlemist takistab ka keelebarjäär. Kuigi lapse isa selgitas, et ta õpib eesti keelt, siis praegune keeleoskus ei võimalda veel lapsega mugavalt suhelda. Usalduse loomist raskendab asjaolu, et vanemate vahelised suhted on pingelised ja kantud vastastikustest süüdistustest. Lapse ema on tajunud lapse isa käitumist vägivaldsena ning usub, et lapse isa võib kujutada endast ohtu nii talle kui lapsele. Kuna vanemate suhted on jätkuvalt keerulised ja konfliktsed, siis arvestas kolleegium seda asjaolu praeguses asjas suhtluskorra mahtu määrates.
6. Kolleegium ei kahtle, et lapse isa soovib lapse elus rohkem osaleda ja et lapse huvides on usalduslik ja lähedane suhe mõlema vanemaga, kuid kõiki asjaolusid arvestades ei ole võimalik prognoosida, kas kohtumiste käigus tekib lapse ja isa vahel usaldus või osutavad kohtumised lapsele stressi tekitavaks ja arusaamatuks. Kui lapse ja isa kohtumiste käigus saab selgemaks, kas usaldus suureneb või väheneb, saab lapse isa algatada suhtluskorra muutmise menetluse.
7. Eelnevaid asjaolusid arvestades peab kolleegium õigeks määrata lapsele isaga kohtumiseks sellise regulaarse iganädalase suhtluskorra, mille kohaselt laps saab isaga kohtuda igal laupäeval Tartus lapse ema määratud kohas ja kellaajal. Paindlikkuse huvides määrab kolleegium, et lapse ema pakub lapse isale välja kaks võimaliku kohtumise ajavahemikku ning kohtumiste kohad. Kui lapse ema ei anna ringkonnakohtu määratud ajaks lapse isale kohtumiste ajavahemikke ja kohti, võib koha ja aja määrata lapse isa.
8. Määruse täitmise tagamiseks määrab ringkonnakohus, et kohtutäitur võib kasutada määruse täitmise tagamiseks lapse ema suhtes vahetut jõudu ning siseneda tema eluruumidesse või maatükile (

§ 5622

lg 1).

§ 5621

lg 2 järgi lubab kohus suhtluskorda täitma kohustatud isiku suhtes jõudu rakendada üksnes juhul, kui muude 17 2-23-6864 vahendite rakendamine on jäänud tulemuseta või kui on põhjust eeldada, et see jääb tulemuseta, või kui on vaja lahend kiiresti täita ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. Kohtul on juba lapsega suhtlemist korraldavas määruses õigus anda kohtutäiturile luba kasutada jõudu, kui on alust eeldada selle vajalikkust. Jõu kasutamise lubamine peab nähtuma kohtumääruse resolutsioonist (RKTKm 28.05.2025, 2-22-14922/143, p 24.2). Praegusel juhul nähtub lapse isa esitatud tõenditest, et lapse ema ei ole maakohtu määrust vabatahtlikult täitnud, mistõttu sunnivahendite määramine on kolleegiumi hinnangul põhjendatud (vt lapse isa määruskaebusele lisatud dokumendid, dtl 1213 jj ja isa määruskaebusele lisatud kirjavahetus lapse emaga lapsega kohtumiste kokkuleppimise kohta).

1. Kolleegium jätab kehtima esialgse õiguskaitse määrusega lapse isale lapse suhtes kehtestatud reisikeelu. Vanemad vastanduvad teineteisele oma kavatsuste ja käitumisega, nende vahel puudub usaldus ja koostöö. Keelu kehtestamine annab lapse emal täiendava kindluse, et lapse isal ei ole võimalik last välisriiki viia. Kehtestatava suhtluskorra kohaselt viibib isa lapsega nii lühikesi ajavahemikke, et tal ei oleks reaalselt võimalik välisriiki minna. Seega ei piira reisikeeld oluliselt lapse isa õigust lapsega suhelda.
2. Lapse ema vaidlustas maakohtu määruse tervikuna, paludes teha asjas uue lahendi või alternatiivselt saata asja maakohtule uuesti lahendamiseks. Seega lähtub kolleegium määruskaebuse lahendamisel ka sellest, et lapse ema on vaidlustanud maakohtu määruse ka selle resolutsiooni p-i 4 osas, mille kohaselt maakohus jättis lapse ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata.
3. Ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas selgitab ringkonnakohus järgmist. PKS § 137 lg 1 esimese lause kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus lähtub ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi (PKS § 137 lg 3). PKS § 123 lg 1 kohaselt lähtub kohus vanema hooldusõiguse asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (PKS § 119) või ühise hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise (PKS § 137) kaudu (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233/69, p 14). Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15).
4. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud praegust asja lahendades selles osas, et jättis lapse ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata. Määruskaebuse esitamise ajal oli lapse vanematel erimeelsusi lapse viibimiskoha ja hariduse 18 2-23-6864 küsimustes. Need erimeelsused lahendas ringkonnakohus 23.09.
5. a esialgse õiguskaitse määrusega, andes lapse emale otsustusõiguse registreerida lapse elukoht Tartusse ning panna laps Tartus lasteaeda ning kehtestades lapse isale lapsega reisimise keelu. Lapse ema ei ole määruskaebuses esile toonud uusi asjaolusid, mis annaksid aluse vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise vajadust ümber hinnata. Neil põhjustel jätab kolleegium lapse ema määruskaebuse hooldusõigust puudutavas osas rahuldamata.
6. Vastuseks lapse ema väidetele, et lapse isa jätkab narkootiliste ainete tarvitamist, mistõttu last ei saa tema hoolde usaldada, leiab kolleegium, et lapse isa on narkotesti tulemuste esitamisega (dtl 1455-1456) tõendanud, et ta ei ole pikema aja jooksul narkootikume tarvitanud. Sellel alusel on lapse isa ohtlikkus lapsele välistatud. Menetluses ei ole esitatud muid tõendeid isa ohtlikkuse kohta, seetõttu ei ole alust järeldada, et isa on lapsele ohtlik. Samuti pole praegusel hetkel esitatud tõendeid selle kohta, et lapse isa on lapse ema suhtes jätkuvalt ohtlik. Menetluskulude jaotus 41.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 19