Obsah (10)

§ 367§ 436§ 230§ 268§ 267§ 442§ 122§ 162§ 138§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised esindajad ja Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli 16. d

§ 367sätestatud põhimõttest.

Tegemist ei ole ka narkootilise aine müügist tekkinud võlaga. Isegi, kui kostjale andis algselt raha kolmas isik, sätestab VÕS § 80 lg 1, et lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Ehk hageja nõude sisu ei muudaks ka asjaolu, kui hageja ei oleks kostjale raha andnud. Kostja enda kriminaalasjas antud ütlustest ning ka kostja hagivastusest nähtub, et kostja tunnistab võlgnevuse olemasolu. Kostja on võlgnevust tagastanud ka hagejale. Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja viitab, et hageja esitas täpselt sama nõude Harju maakohtusse ka tsiviilasjas X-XX-XXX. Menetlus lõpetati seoses kostja suhtes alanud pankrotimenetlusega. Pankrotimenetlus lõppes 2024 suvel ning kostja kohustustest vabastamise menetluse algatamist ei taotlenud mistõttu teda kohustustest ei vabastatud. Sellest kantuna pole ainsatki formaalõiguslikku takistust hagejal uuesti oma nõue hagiavaldusena esitada. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused

1. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 5.
2. 5.
3. Kostja ei ole kunagi hagejalt mingit raha saanud. Tegelikkuses ostis kostja 2020.a T. G.lt narkootilist ainet, kokaiini. Kuna kostjal aine eest tasumiseks raha ei olnud, siis jäi ta T. G.le võlgu. Kui suur oli võlgnetav summa, kostja ei tea. Vastavalt M. M. sõnadele oli võlgnevus T. G. käest saadud kauba eest üle 3000 euro 2 5.
4. 5.
5. 5.
6. 5.
7. ja raha tuleb maksta talle. Sellise nõude esitas M. M. 2021.a. Võla mittetasumise korral ähvardas M. M. kostjat füüsilise vägivallaga. Ähvardamise juures viibis ka kostja abikaasa A. M. . Kostja tasuski hagejale, keda pidas T. G. esindajaks, raha erinevatel aegadel kokku umbes 1000 eurot. Osa sellest tasus kostja sularahas, osa tasus kostja abikaasa oma pangaarvelt. Raha tasuti T. G.lt saadud kauba eest. Mingit laenu ei ole kostja hagejalt kunagi saanud. Kuna kostja ei ole M. M.lt kunagi raha saanud, siis peaks see raha (kokaiini eest) mis on tasutud hagejale, kuuluma nähtavasti hoopis T. G.le. Ning isegi kui kohus peaks leidma, et hoolimata vastuväidetest peaks asja menetlema, siis taotleb kostja, et hageja nõude osaks kohaldataks aegumist. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
8. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping ning kas kostjal on hageja ees võlgnevus. Samuti on vaidlus selle üle, kas hageja poolt esitatud nõue on aegunud. Kohus analüüsib esmalt, kas poolte vahel on laenusuhe ning kui on, siis mis tingimustel, misjärel saab võtta seisukoha nõude aegumise osas.
2. Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud 2020.a maikuus suuline laenuleping, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 4000 eurot. Laenusumma on antud kostja kasutusse sularahas. Kostja on vastavale hageja väitele vaielnud vastu. 9.
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on 02.10.2025 toimunud kohtuistungil selgitanud, et pooltevahelist laenulepingu olemasolu tõendab kriminaalasja nr 1-20-9399 kohtuistungi protokollis kostja kui tunnistaja ütlused (dtl 8-9, dtl 113, 00:07:50). 9.
4. 9.
5. Nimetatud protokoll asub dtl 8-
6. Tegemist on üldmenetluse kriminaalasja 05.02.2021 kohtuistungi protokolliga hageja süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, millel on kostja kuulatud üle tunnistajana. Kohus tuvastab, et kostja on tunnistajana andnud järgmiseid ütluseid, mis käesoleva asja lahendamisel võivad asjakohased olla. Kostja tundis hagejat paar aastat, paar korda olid 3 nad kohtunud ja siis jäi kostja ühele tuttavale raha võlgu ja siis on kostja hagejaga suhelnud. Tutvus sai alguse läbi ühise tuttava, otseselt nad ei teadnudki üksteist ja ei suhelnudki peale seda. Hageja ja kostja on ainult tuttavad, sest kostja jäi ühele hageja tuttavale raha võlgu. Kostja ei tea, kelle raha seal oli, kas see oli otseselt hageja raha või hageja tuttava raha, kostja ei tea seda täpselt. Kostja saab aru, et see oli hageja raha ja siis kostja jäi hagejale võlgu selle raha. Hageja pärast küsis seda raha, aga kostja hageja käest ei saanud seda raha, kostja jäi ta sõbrale võlgu. Kostja ei tea selle nime, kellele ta võlgu jäi. Võlasumma oli 3000-4000 eurot. Leppisid kokku, et kostja maksab iga nädal paarsada eurot. Arvatavasti kuskil 1000 eurot on kostja tagasi maksnud. 9.
7. Kohtuistungil protokollitud kostja poolt tunnistaja antud ütlused ei ole käsitletavad hageja ja kostja vahelise lepinguna. Kohus on hagejale selgitanud, et kriminaalasja kohtuistungi protokolli näol ei ole tegemist kahe poole vahel sõlmitud tehingulise võlatunnistusega. Tegemist saab olla ühepoolse mittetehingulise võlatunnistusega. Ainult sellisele võlatunnistusele ei ole võimalik kohtul tugineda, kui kostja vaidleb sellele vastu. Hageja peab tõendama kogu selle võla aluseks oleva võlasuhte (dtl 113, 00:11:19). Riigikohtu määruses nr 2-22-139256/27, p-s 13 on selgitatud, et „[e]smalt tuleb kohtul vastata küsimusele, kas võlausaldaja esitatud dokument on võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus või õiguslikult siduv tehinguline võlatunnistus. Võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega ei soovita õigussuhet lepinguga reguleerida, vaid sellega võlgnik üksnes nendib võla või muude asjaolude olemasolu, soovimata õiguslikku siduvust. Võlatunnistuse kui lepingu puhul peab olema tuvastatav poolte tahe olla lepinguliselt seotud. Seega tuleb esmalt selgitada välja poolte tegelik tahe väidetava võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Selle lähtekohaks on eelkõige dokumendi sisu ja sõnastus, samuti selle koostamise põhjused ja eesmärk. Poolte tegeliku tahte tuvastamisel tuleb kohaldada üldiseid tahteavalduse ja lepingu tõlgendamise reegleid (TsÜS § 75, VÕS § 29). Kuivõrd lähtuda tuleb eeldusest, et tegemist on võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega, peab võlausaldaja tõendama, et poolte tahe oli sõlmida tehinguline võlatunnistus (

§ 230lg 1).

Alles pärast seda, kui kohus on poolte tahteavalduste ja lepingu tõlgendamise reegleid kohaldades ning poolte tõendamiskoormust arvestades teinud kindlaks, et võlausaldaja nõude alus on õiguslikult siduv võlatunnistus, tuleb hinnata, kas võlatunnistus on konstitutiivne või deklaratiivne (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37, p-d 11-13 ning seal viidatud kohtupraktika).“ Võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega ei taotle pooled õigustehingulist reguleerimist, vaid sellega võlgnik üksnes konstateerib võla olemasolu või teatud asjaolude esinemist, soovimata õiguslikku siduvust. Tegemist on seega võlgniku faktilise teadmis-, mitte tehingulise tahteavaldusega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 jj mõttes). Sellise tunnistuse tagajärg on aegumise katkemine (TsÜS § 158) ning seda võib kohtumenetluses käsitada dokumentaalse tõendina nende asjaolude osas, mille olemasolu tunnistusega kinnitatakse. Samas ei loo see iseseisvat nõude alust ega piira tunnistuse andja tunnistuses mainitud nõudele vastuväidete esitamist. 9.5. Hageja ei ole asjas kirjalikku laenulepingut tõendina esitanud. Kostja on kohtumenetluses eitanud, et ta on hagejalt laenu saanud. Hageja ei ole vaatamata kohtupoolsele selgitusele esitanud tõendeid, mis kinnitaksid pooltevahelist laenulepingut või ka sularaha üleandmist kostjale. Hageja on küll esitanud taotluse hageja poolt vande all ütluste andmiseks, kuid kuna kostja vaidles sellele vastu, siis jättis kohus selle taotluse rahuldamata (

§ 268

, dtl 113, 00:03:57-00:04:52).

§ 267lg 1 alusel kostja 4 vande all ülekuulamist hageja ei taotlenud.

Kohus ei pidanud vajalikuks kohtu algatusel pooli vande all üle kuulata. Kohtu hinnangul ei ole kostja ka tunnistaja ütluste protokollis kajastatu kohaselt ühemõtteliselt kinnitanud, et ta on hagejalt laenu saanud. Protokollitud ütlustest nähtub pigem, et kostja hagejalt raha ei saanud. Kostja ütlustest nähtub, et ta (vist) jäi hageja ja kostja tuttavale raha võlgu, mida kostjalt hakkas sisse nõudma hageja, mille tulemusel tekkis kostjal mulje, et ta on hagejale võlgu. Kostja ka ütlustes eitab, et ta oleks hagejalt otse raha (laenu) saanud. Tunnistaja ütluste protokollis ei ole hageja ja kostja vahelise väidetava laenusuhte kohta midagi kirjas. Seega ei tulene hageja viidatud sellest tõendist, et hageja oleks kostjale laenu või sularaha üle andnud ja kostja oleks kinnitanud pooltevahelist laenusuhet. 9.

1. Protokollitud ütlustest võib küll jääda mulje, et kostja millegi eest peab end võlgu olevaks, aga sealt jääb selgusetuks, kelle ees, mis summas ja mis alusel. Hageja ei ole kohtu ette toonud ega sisustanud ega tõendanud, et kostja võiks hagejale muul, kui laenulepingu alusel võlgu olla. 9.
2. Hageja poolt on kohtule esitatud arvelduskonto väljavõte, millise kohaselt on A. M. teinud hagejale järgmised ülekanded: 19.10.2021 summas 130 eurot, 14.09.2021 summas 150 eurot, 16.08.2021 summas 140 eurot ja 12.05.2021 summas 50 eurot. Maksekorralduse selgitusse on kõikidel juhtudel märgitud „Yk“. Kokku on tehtud hagejale ülekandeid summas 470 eurot (dtl 7). Kohus leiab, et nimetatud ülekannetest ei ole võimalik järeldada, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping ning sellele ei viita maksekorraldusse märgitud selgitus.
3. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal oleks laenulepingust või muul õiguslikul alusel õigus nõuda kostjalt 4000 euro ja sellelt arvestatud intressi või viivise tasumist. Hagiavaldus jääb rahuldamata.
4. Kostja on esitanud nõudele ka aegumise vastuväite. Kuna kohtu hinnangul ei leidnud pooltevaheline laenuleping või muu alus raha nõudmiseks tõendamist, siis pole aegumise vastuväidet vaja lähemalt analüüsida. Kohus vaid lühidalt selgitab, et juhul, kui hagejal oleks olnud kostja vastu laenulepingust tulenev 01.06.2021 sissenõutavaks muutunud nõue, siis ei oleks see esiletoodud asjaoludel aegunud. 11.
5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ja lõike 2 järgi nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ja lõige 2 punkti 1 ja 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud nõude esitamine pankrotimenetluses ja avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. 5 11.
6. Hageja on kohtule esitatud seisukohtades toonud välja, et hageja väidetav nõue muutus sissenõutavaks 01.06.2021 (dtl 138) ning aegumine kulges kuni 21.03.2022, mil hageja on esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 120-121). Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on antud üle hagimenetlusse ja hageja on esitanud hagiavalduse tsiviilasi nr X-XX-XXX (dtl 123-127). Harju Maakohtus 09.05.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr X-XX-XXX võtnud menetlusse M. M. hagi R. M. vastu võla nõudes (dtl 128-130) ning 14.10.2022 kohtumäärusega on jäetud esitatud hagiavaldus läbi vaatamata, sest kostja suhtes oli välja kuulutatud pankrott (dtl 132-133), mis jõustus 02.11.
7. Seega oli perioodil 21.03.2022, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni 02.11.2022 TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel aegumine peatunud seoses nõude esitamisega tsiviilasjas X-XX-XXX. Seega perioodil 01.06.2021 kuni 20.03.2022 ehk 293 päeva kulges aegumine ning 21.03.2022 kuni 02.11.2022 ehk 227 päeva oli aegumine peatunud. Riigikohus on selgitanud, et aja jooksul, mil kohus menetles laenuandja hagi kostja vastu, tuleb lugeda aegumistähtaeg peatunuks, sõltumata sellest, millise lahendiga asi lahendatakse ning selliseks lahendiks, mille jõustumisega aegumise peatumine lõpeb, võib olla ka määrus, millega tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata (RK otsus nr 3-2-1-57-08, p 12). 11.
8. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et sama nõue on esitatud ka kostja pankrotimenetluses. Tsiviilasjas nr X-XX-XXX menetletud pankrotiavaldus kostja suhtes ei peatanud hageja nõude aegumist, kuivõrd kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et pankrotiavalduse ehk nõude kostja vastu oleks esitanud hageja või et tegemist oli sama nõudega, mis oli loovutatud kolmandale isikule (dtl 143-144). Kohtule esitatud Harju Maakohtu 25.07.2024 kohtumäärus on poolik ja sellest nähtub, et kostja võlausaldajaks on olnud Themis Õigusbüroo osaühing (dtl 134-135, 136). Kostja esitatust (dtl 143) ei nähtu, et hageja oleks kostja võlausaldaja olnud pankrotimenetluses. TsÜS § 160 lg 1 mõte on peatada aegumine ainult selle nõude osas, mis on kohtule hagiga (või sellega võrdsustatud dokumendiga TsÜS § 160 lg 2 järgi) esitatud (RK otsus nr 3-2-1-52-10, p 18). 11.
9. Kui hagejal oleks laenulepingust tulenev nõue, mis oleks muutunud sissenõutavaks 01.06.2021, siis oleks ta ilma peatumiseta aegunud 01.06.
10. Võttes arvesse, et aegumine oli seoses tsiviilasjaga X-XX-XXX peatunud 227 päeva, siis pikenes aegumine kuni 14.01.
11. Käesolevas asjas on hagiavaldus esitatud 04.11.2024 ehk ajal, mil nõue ei olnud aegunud.
12. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 13.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hind 6776,31 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 14.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu, jäävad menetluskulu hageja kanda.

1. Kostja palub hagejalt välja mõista kaja riigilõivu summas 420 eurot ja esindajakulu summas 1920 eurot (dtl 105, 153). 15.
2. Kostja on tasunud käesolevas tsiviilasjas kaja riigilõivu summas 420 eurot. Kooskõlas

§ 138lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv hageja poolt kostjale hüvitamisele.

6 15.

1. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1920 eurot. 15.
2. Kostja esindaja tunnitasu määr on 160 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 160 eurot (ei sisalda käibemaksu), ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et kostjat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 140 eurot (ei sisalda käibemaksu). 15.
3. Kostja esindaja ajakulu on antud tsiviilasjas 12 tundi. Hageja kostja esindaja ajakulule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud materjalidele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et antud tsiviilasjas on toimunud ka kohtuistung. Seega on põhjendatud hagejalt välja mõista kostja esindajakulu summas 1680 eurot (12 tundi x 140€). 15.
4. Eelnevast tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulu summas 2100 eurot, s.o riigilõiv summas 420 eurot ja esindajakulu summas 1680 eurot.
5. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 7