← Eesti

2-24-1041/14

Obsah (7)§ 613§ 477§ 174§ 172§ 150§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2025, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-1041 Menetlustoiming avalduse lahendamine; kirjalik mene

) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt

§ 613

lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 9. Puudutatud isik on tasunud ära hagiavalduses märgitud nõude summas 1482,05 eurot 29.02.2024.a ning tasumata on jäänud põhivõlgnevus summas 128,21 eurot, 63,27 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning 20,75 eurot viivis perioodi 20.01.2024-29.02.2024 eest. Puudutatud isik on nimetatud summadega nõustunud ning eeltoodud summad tuleb puudutatud isikult välja mõista. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 11.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 12. Kohus on seisukohal, et kuigi lahend tehakse avaldaja huvides, kes peaks

§ 172

lg 1 esimese lause järgi kandma asja menetluskulud, siis ei ole menetluskulude avaldaja kanda jätmine terves ulatuses põhjendatud, sest puudutatud isik rikkus avaldaja õigusi põhjustades kohtusse pöördumise ja kohus lahendas asja avaldaja kasuks. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. Käesoleva lahendiga välja mõistmata avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda.

  1. Avaldaja on esitanud menetluskulude nimekirja 27.11.2024, mille kohaselt on avaldaja kandnud menetluskulusid alljärgnevalt: riigilõiv summas 120 eurot ja õigusabikulud 21,5 tunni eest summas 3398,75 eurot. 06.12.2024 esitatud täiendavas seisukohas palub avaldaja mõista välja puudutatud isikult menetluskulud avaldajale osutatud täiendava õigusabi eest 3 h ja 25 minuti eest summas 521,04 (sisaldab käibemaksu). Täiendavalt palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks tasumata menetluskuludelt arvestatav viivis VÕS § 113 lg-s 1 II lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
  2. Kohtu hinnangul on riigilõiv käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik kulutus, lähtuvalt ka asjaolust, et avaldus rahuldati. Samas tuleb riigilõiv puudutatud isikult välja mõista osaliselt, so summas 50 eurot. Riigilõivu seaduse § 59 lg 6 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Seega on korteriühistu tasunud riigilõivu nõutavast rohkem ning korteriühistul on õigus nõuda selle tagastamist vastavalt

§ 150lg 1 p-le 1.

Sama paragrahvi lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise 3 nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. 15.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

  1. Avaldajale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 125 eurot + käibemaks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis on põhjendatud ja ei ületa sarnase õigusteenuse eest advokaadile makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal.
  2. Kohus, võttes arvesse asja keerukust, samuti menetlusdokumentide mahtu ja esitatud dokumentide sisu korduvust, on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg kohtuasja dokumentidega tutvumiseks ning avalduse koostamiseks on 6 tundi, kompromissettepaneku koostamine 1 tund, istungil viibimise aeg koos istungiks ettevalmistusega 1,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks aeg 0,5 tundi. Kokku on õigusabikulud põhjendatud 9 tunni ulatuses. Kuna puudutatud isik tasus põhivõlgnevuse ära juba 29.02.2024 ning menetluskulude osas avaldaja puudutatud isikuga kompromissi sõlmima ei olnud nõus, siis kohtu hinnangul ei olnud edasine menetlus põhjendatud sel määral, et nõuda kõik edasised kulud välja puudutatud isikult.
  3. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et avaldaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks puudutatud isikult tuleb rahuldada osaliselt. Puudutatud isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 9 tunni ulatuses summas 1125 + käibemaks 22%.
  4. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 ja avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikult korteriühistu kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.