) § 1054 lg 2 alusel.
lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldaja nõue on kohustuse rikkumisest tuleneva kahju väljamõistmise nõue, mis kuulub rahuldamisele
Riigikohtu praktika järgi võib kannatanud korteriomanik (avaldaja) nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist
lg 1 ja §-de 127 ja 128 alusel, kui täidetud on eelkõige järgmised eeldused: puudutatud isik on kohustust rikkunud (
lg 1); puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (
lg 1,
lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
MS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 49). Kindlustusjuhtumi tekitanud veeavarii toimus puudutatud isiku korteriomandi reaalosaks olevas ruumis nr 57. Veeavarii toimus põhjusel, et vannitoas purunes veekraan. Pooled vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud eriomandi korrashoiukohustust või mitte. KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 16–18). Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik on kaasomandi esemeks olevat korteri 57 veekraani lõhkunud või rikkunud. Samas tuleb hinnata, kas puudutatud isik korteriomanikuna täitis lisaks ka tema korteri eriomandi piiresse jääva kaasomandi osa (veekraani) korrasoleku jälgimiskohustust. Puudutatud isik on tõendanud, et maksimaalselt 1,5 aastat enne veeavariid korraldas puudutatud isik talle kuuluvas korteris kapitaalremonti, mille käigus vahetati muu hulgas täielikult välja korterisisene torustik, kraanid jms. Töid tegi vastavat pädevust omav äriühing Estvalg Servis OÜ, kes kinnitas, et kasutati ainult sertifitseeritud materjale. Käesolevas tsiviilasjas on läbi viidud ekspertiis purunenud veekraani suhtes, mille kohaselt kraani purunemise põhjuseks on kraani paigaldamisel tehtud vead. Ilmselt keerati kraani keere suure jõuga üle, mis tekitas väliskeermes mikropraod, mis aja jooksul suurenesid (kraan oli suletud asendis surve all) ja lõpuks kraan purunes. Kuivõrd kraani ei paigaldanud puudutatud isik, vaid selleks palgatud vastava pädevusega äriühing, siis ei saa kraani keerme ülekeeramine olla kohtu hinnangul puudutatud isiku rikkumiseks. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et puudutatud isik vastutab TsÜS § 132 lg 2 või
Puudutatud isikul ei saanud olla pädevust torutöid teinud äriühingu töö 3 kontrollimiseks ning sellise kohustuse täitmine ei saanud temalt ka korteriomandi korrashoiukohustuse täitmise raames olla mõistlikult oodatav. Tallinna Ringkonnakohus on
lg 2 alusel.
lg 2 koosseis eeldab, et puudutatud isik pidanuks kasutama teist isikut oma kohustuse täitmisel. Antud juhul on vaidlusaluseks kohustuseks KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenev korteriomaniku kohustus hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Ühekordse remondi tellimine ei ole oma loomult selline, et saaks kuuluda
lg 2 kohaldamisalasse ning olla käsitletav teise isiku kasutamisena oma kohustuse täitmisel. Tsiviilasjas puuduvad andmed, et puudutatud isik oleks Estvalg Servis OÜ-le teinud kohustuseks hoida korras tema korteri eriomandi eset või volitanud teda seda tegema puudutatud isiku asemel. Seega on tegemist pelgalt ühekordse remondi tegemisega, mis küll aitab kaasa sellele, et puudutatud isiku poolt saaks lugeda korrashoiukohustuse täidetuks, kuid tegemist ei ole kohustuse delegeerimisega ega muu sarnase kohustuse enda täitmisel kasutamise juhuga. Kohtu hinnangul viitab
lg 2 niisiis eelkõige sellele, et kasutatav isik kas töötab puudutatud isiku heaks või täidab tema huvides mingit käsundit ning sellest tulenevalt on puudutatud isikul ka mingi kontroll oma töötaja või käsundisaaja üle. Antud juhtumil ei ole selline side tuvastatav. 4 Arvestades avaldaja nõude rahuldamata jätmist, pidas maakohus põhjendatuks jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust on puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu 808 eurot 92 senti vajalik ja põhjendatud. MÄÄRUSKAEBUS 4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Alternatiivselt palub avaldaja saata asja uueks arutamiseks tagasi maakohtule. Avaldaja ei nõustu, et puudutatud isik ei ole KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust rikkunud. Maakohus on kohaldanud valesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme, mis on viinud ebaõige lahendini. Kohus ei põhjenda, kuidas ta jõuab järeldusele, et purunenud kraan oli kaasomandis. Purunenud minikuulkraan kuulus eriomandi eseme hulka. Kohus ei ole hinnanud, kas korteriomanik on täitnud eriomandi eseme suhtes sätestatud korrashoiukohustust, seda, kas korterisse paigaldati täiesti uus minikuulkraan või oli see olemas ka enne kapitaalremonti. Mõlemal juhul, nii kraani asendamisel kui ka täiesti uue kraani paigaldamisel tuleb tagada, et paigaldatud kraan oleks korras (terve). See hõlmab ka kraani paigaldamisel vigade tegemist, selle puruks keeramist. Kohus on jätnud põhjendamata, miks käesolevas vaidluses TsÜS § 132 lg 2 ei kohaldu. Kohtu seisukoht on üllatuslik. Riigikohus on leidnud, et korteriühistu vastutab TsÜS § 132 lg 2 alusel ka ehitaja tehtud vigade eest (vt RKTKm 2-17-6423, p 12). Kohus on jätnud sisuliselt analüüsimata, kas korteriomanikul on kohustus vältida oma korterisse minikuulkraani paigaldamisel selle puruks keeramist või mitte. Avaldajale jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et puudutatud isikul puudus pädevus torutöid teinud äriühingu töö kontrollimiseks. Puudutatud isikul on kohustus hoida eriomandi ese korras, mitte hinnata torutöid teinud äriühingu pädevust. Kohus viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-21-11325, mille asjaolud erinevad käesolevast vaidlusest. Purunenud kraan ei asunud seina sees. Kraani seisukorra hindamiseks ei olnud vaja kasutada erivahendeid ega kaamerat ning pinnakahjustused on nähtavad palja silmaga. Avaldaja ei nõustu kohtu hinnanguga, et kraan purunes ja sellest tekkis kahju puudutatud isikust sõltumata. Pooled ei vaidle, et kraani paigalduse tellis puudutatud isik Estvalg Servis OÜ-lt ning kraani purunemise põhjuseks oli kraani paigaldamisel tehtud viga. Kui puudutatud isik ei oleks kraani paigaldamist tellinud või kui kraan oleks paigaldatud vigadeta, ei oleks kahju tekkinud. Kraani purunemist ei põhjustanud vääramatu jõud. Avaldajale jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et ühekordse remondi tellimine ei ole oma loomult selline, et saaks kuuluda
lg 2 kohaldamisalasse ning olla käsitatav teise isiku kasutamisena oma kohustuse täitmisel. Avaldaja ei nõustu kohtuga, et remondi tellimisel äriühingult puudub tellijal kontroll töövõtja üle. Selline seisukoht on vastuolus TsÜS § 132 lg-ga 2 ning vastava kohtupraktikaga. TsÜS § 132 lg 2 on kohaldatav juhul, kui puudutatud isikul on seadusest tulenev kohustus (KrtS § 31 lg 1 p 1), mille täitmiseks ta kasutab kolmanda isiku abi. Kohus möönab, et remondi tegemine aitab kaasa sellele, et puudutatud isiku poolt saaks lugeda korrashoiukohustuse täidetuks. Seega möönab kohus, et kraani vahetamine/paigaldamine on 5 hõlmatud eriomandi korrashoiukohustusega. Kohustuse delegeerimine ei ole TsÜS § 132 lg 2 kohaldamise eelduseks. TsÜS-i kommentaaride kohaselt on lõige 2 kohaldatav juhul, kui isikul on teatav kohustus, mille täitmiseks ta kasutab kolmanda isiku abi, st ta ei täida kohustust ise, vaid kannab kohustuse täitmiseks vajalike toimingute tegemise üle teisele isikule. Kui KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustus hõlmab keeldu kraani paigaldamise käigus lõhkuda (puruks keerata), siis ei ole vahet, kas kraani lõhkus korteriomanik ise või seda tegi kolmas isik, keda korteriomanik kraani paigaldamisel kasutas. Avaldaja eeldab, et puudutatud isiku ja Estvalg Servis OÜ vahel oli sõlmitud töövõtuleping korteri kapitaalremondiks ning see leping hõlmas ka minikuulkraani paigaldamist. Seega, kui puudutatud isikul on kohustus paigaldada minikuulkraan vigadeta, siis vastutab puudutatud isik ka olukorras, kus kraani keeras puruks Estvalg Servis OÜ. Määrusest ei selgu, milline õigussuhe oli puudutatud isiku ja kraani lõhkunud Estvalg Servis OÜ vahel. Kohus on jätnud kaalumata, kas kohalduda võiks KrtS § 31 lg-t
S § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Pooled ei vaidle ringkonnakohtus maakohtu poolt tuvastatu üle, et avaldaja hüvitatud kahju tekkis
lg 1) osas võtta seisukoht sõltuvalt sellest, kas tegemist oli eri- või kaasomandis olevast esemest. 11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga puudutatud isiku töövõtja tegevuse omistamise osas puudutatud isikule, mis tagajärjena mõjutab puudutatud isiku vastutust. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, mille kohaselt vabaneb korteriomanik vastutusest korteriomandi kaas- või eriomandis tehtud tööde tagajärjel tekkinud kahju eest juhul, kui korteris tegi (remondi) töid mitte korteriomanik ise, vaid isik, kellelt ta on need tööd tellinud. Maakohtu käsitlus muudaks korteriomaniku vastutust reguleerivad sätted sisutühjaks. Pooled ei vaidle maakohtu poolt tuvastatu üle, et puudutatud isik tegi enda korteris umbes 1,5 aastat enne kahjujuhtumit kapitaalremonti, mille käigus vahetati muu hulgas täielikult välja korterisisene torustik, kraanid jms. Puudutatud isik lasi kõik torustikutööd, sh vaidlusaluse kraani paigalduse teostada vastava pädevusega äriühingul. Ringkonnakohus ei nõustu 8 maakohtuga, et igasuguseid korteriomandi remonditöid saab pidada KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tuleneva korrashoiukohustuse täitmiseks (määruse p 17.1). Küll aga tuleb korteriomandis läbi viia tööd nii, et need ei kahjusta teisi korteriomanike, seega täita KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat hoolsuskohustust. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et TsÜS § 132 lg 2 praegusel juhul ei kohaldu. TsÜS § 132 lg 2 kohaldub kõikides tsiviilõiguslikes suhetes vt (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2023, § 132 komm. 3.2.). TsMS § 132 lg 2 järgi vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Riigikohus on korteriomanike vahel seotud vaidlusega leidnud, et TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneb, et isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 33). Praegusel juhul tehti remonti puudutatud isiku tellimusel. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et puudutatud isikul ei pidanud olema tehnikat ega tehnilisi teadmisi, millega näha veekraanil olevaid mikromõrasid või tuvastada kraani paigaldamisel tehtud vigu. Samas olid tööd tema mõjusfääris ning tingitud tema tegevusest. Puudutatud isik kasutas teiste abi tööde tegemisel ning kannab riski, mis on põhjustatud nende abiliste poolt. Puudutatud isik peaks vastutusest vabanemiseks näitama, et tööd on tehtud nõuetekohaselt, lubatud materjalidega (kahju on tekkinud väljaspool puudutatud isiku töövõtjate mõjusfääri), samuti ei ole alust TsÜS § 132 lg 2 kohaldamiseks, kui kahju ei olnud seotud ülesande täitmisega. Puudutatud isiku tegevuseks ei saa omistada tema töövõtja käitumist ka siis, kui töövõtja tegutses omavoliliselt. Vastutuse osas märgib ringkonnakohus täiendavalt, et maakohus ei ole hinnanud, kas puudutatud isik võis olla rikkunud oma kohustusi vääramatu jõu tõttu ja võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest
12. Puudutatud isik on kogu menetluse kestel vaielnud vastu hageja nõude suurusele. Lisaks leidis puudutatud isik, et lekkinud veekogus oli avaldaja poolt väidetust oluliselt väiksem, puudutatud isik esitas selle kohta ka tõendi (dtl 206). Maakohus tegi avaldajale ettepaneku tõendada, kõik Suur Vanker OÜ hinnapakkumises toodud kulud on seotud kahjujuhtumiga (dtl 217). Avaldaja esitas seisukoha kahju suuruse osas. Puudutatud isik esitas koopiad OÜ T.I.SAN ja OÜ Estvalg Service hinnapakkumisest, mis on koostatud lähtudes hagiavaldusele lisatud dokumentidest ning millest nähtuvalt oleks olnud võimalik remontida korter tunduvalt odavamalt (dtl 224jj). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa nimetatud tõendeid esitatud kujul võrrelda, avaldaja esitatus puuduvad hinnad üksikute tööde lõikes, puudutatud isiku poolt esitatud hinnapakkumine ei erista üksikuid tööde etappe. Maakohus ei ole avaldaja kahjunõuet menetlenud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb pooltele anda võimalus oma seisukohti kahju suuruse osas täpsustada. Avaldaja ei pidanud võtma vastu kõige odavamat pakkumist. Kahjustatud isik ei pea
lg 3 esimese lause alusel nõuet esitades siiski alati võtma aluseks kõige odavama remondivõimaluse, sest kahju hüvitamise eesmärgist (
lg 1 ja § 132 lg 3 esimene lause) lähtudes peab remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise (RKTKo 01.06.2023, 2-21-5187, p 17). 9 Maakohtul tuleb hinnata, kas avaldaja poolt nimetatud kahju on hõlmatud puudutatud isiku poolt rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga (
lg 2) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Ringkonnakohus märgib, et kahju puhul tuleb arvestada ka seda, et avaldaja vähendas kahjuhüvitist 30% võrra, kuna kindlustusvõtja soovis teha remondi ise (dtl 221). Kui leiab tuvastamist, et kahju oli avaldaja nõutavast väiksem, tuleb selgitada välja, kas ka seda summat oleks põhjust vähendada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.