← Eesti

2-25-108510/8

Obsah (11)§ 407§ 444§ 468§ 367§ 317§ 173§ 162§ 174§ 4842§ 175§ 177

2-25-108510 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 03.12.2026, Jõgeva Tsiviilasja number 2-25-108510 Tsiviilasi Aktsias

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A.O. 760,51 euro saamiseks. 20.03.2025 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 15.04.2025.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 05.05.2025 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 14.06.2024 kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingust nr 856052998 tulenev põhinõue 599,81 eurot, viivised 78,69 eurot (iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 0,05% päevas arvel märgitud summast) ning sissenõudmiskulud 20 eurot (15.10.2024 e-postile XXX). Lisaks viivised 0,05% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hagimaterjalide ja hagiavalduse täienduste kohaselt sõlmis kostja Tele2 Eesti AS-ga liitumislepingu, mille alusel osutas Tele2 kostjale sideteenust numbrile 58191412 ja 55585766 ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja jättis maksmata kolme arvet: 01.07.2024 arve maksetähtpäevaga 18.07.2024 summas 209,89 eurot; 01.08.2024 arve maksetähtpäevaga 18.08.2024 summas 226,22 eurot; 01.09.2024 arve maksetähtpäevaga 18.09.2024 summas 163,70 eurot. Tele2 ütles lepingu üles 15.10.2024 ning loovutas 27.12.2024 nõude hagejale. 12.06.2025.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 30.10.2025 avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2 2-25-108510 Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, VÕS § 113 2 lg 2 p 2 ja

§ 367

alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis ning sissenõudmiskulude hüvitis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 599,81 eurot, 05.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 78,69 eurot ja sissenõudekulud 20 eurot. Lisaks täiendava viivise alates 06.05.2025 0,05% päevas põhinõudelt 599,81 eurot, kuni põhinõude tasumiseni. Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus korduvalt edastada kostja võimalikele e-posti aadressidele XXX, XXX ja XXX. E-kirjadele kostja ei vastanud. Kohus saatis dokumendid ka kostja võimalikule elukoha aadressile XXX, 51009, XXX (tagastatud hoiutähtaja möödumisel). Kohus helistas ka kostja telefoninumbrile XXX, kuid ühendust ei saanud. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja kontaktandmetes muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused

§ 317mõttes.

Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba otsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lähtudes

§ 162

lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 245 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku seaduses sätestatud ulatuses, s.o 245 eurot, ning see on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud

§ 4842alusel.

Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 427 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab 3 2-25-108510 menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja PlusPlus Legal OÜ arve õigusabi eest summas 427 eurot (s.o tunnitasumäär 100 eurot ja ajakulu 3,5h, + käibemaks 77 eurot). Kohus leiab, et tasumäär 100€/h (+ KM) on asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu 2h, sest tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Hagi oli sisu poolest lühike ning hageja esindaja ei pidanud läbi töötama suures mahus dokumente. Samuti sisaldas hagi ebaselgust nõude loovutamise kohta, mille osas pidi kohus eraldi täpsustusi küsima. Arvestades ka seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud samasisulisi hagisid (erinevad põhimõtteliselt vaid kostja ja võlgnevuse andmete poolest), pole hageja esindaja pidanud kulutama palju aega hagiavalduse koostamisele. Põhjendatud kulud on seega 200 eurot (100€/h x 2h). Hageja on kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

§ 174lg 10 alusel tuleb hageja õigusabikulud seega arvestada koos käibemaksuga.

Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 509 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 244 eurot (sh km) lepingulise esindaja tasu ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.