RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-26 27. jaanuar 2026

TS) §-ga 2 ja põhiseaduse (

) §-ga 3.

TS § 2 kohaselt kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

§ 3

lg 1 järgi teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Maakohtu hinnangul Eesti õiguse norm, mis on vastuolus EL-i õigusega, on vastuolus ka põhiseadusega. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED 7. Riigikogu hinnangul on PankrS § 100³ lg 4 p 1 põhiseaduspärane, kuid seda tuleks kaasajastada, et EL-i direktiivid oleksid paremini üle võetud ja olukord õigusselgem. Siiski ei saa Riigikohus 2

JKS) § 14 lg 2 tähenduses juhul, kui probleem, mille lahendamiseks maakohus sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistas ja kohaldamata jättis, ei ole lahendatav vaidlusaluse sätte tõlgendamise kaudu. PankrS § 100³ lg 4 p 1 on sel juhul põhiseadusega vastuolus seetõttu, et see ei taga tarbijast võlgniku õiguste tõhusat kaitset olukorras, kus tema suhtes pannakse pankrotimenetluses maksma materiaal- ja menetlusõiguse norme rikkudes tehtud jõustunud kohtulahend (

§-d 13, 14 ja 15). Kuigi Eesti õiguses on olemas võimalused jõustunud kohtulahendite muutmiseks või nende täidetavuse kõrvaldamiseks (teistmismenetlus, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, tagasivõitmise hagi, PankrS § 106 lg 2 alusel esitatav avaldus), on küsitav, kas need on tõhusad vahendid tarbijast võlgniku õiguste kaitsmisel pankrotimenetluses. 10. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ leiab, et PankrS § 100³ lg 4 p 1 ei ole vastuolus ei põhiseaduse ega EL-i õigusega. Küll on

§-ga 10 vastuolus sellele sättele ringkonnakohtu antud tõlgendus. EL-i ega Eesti õiguse (sh põhiseaduse) mõte ei ole anda PankrS § 100³ lg 4 p-le 1 tagantjärele tõlgendus, mis võimaldaks seada kahtluse alla kehtivaid menetlusnorme järgides tehtud kohtulahendi seadusjõu ning avada asjaoludest sõltumata tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude üle lõppenud vaidlus. Ebaõige on anda PankrS § 100³ lg 4 p-le 1 contra legem tõlgendus. Res judicata põhimõte on olemas ka EL-i õiguses. Kohtulahendi seadusjõust lähtuva normi kohaldamata jätmisel tuleb küsida EK-lt eelotsust. Kohtud ei ole hinnanud olemasolevate tarbijat kaitsvate sätete piisavust ja on tõlgendanud pankrotiseaduse sätet võlausaldaja õigusi ja huve analüüsimata. 11. Võlausaldaja Multitude bank p.l.c leiab, et PankrS § 100³ lg 4 p 1 kohaldamata jätmiseks ei ole alust ning säte ei ole vastuolus ka EL-i õigusega. Eesti ega EL-i õigus ei võimalda jätta pankrotimenetluses tunnustamata jõustunud kohtulahendiga võlausaldaja kasuks väljamõistetud nõuet ka siis, kui jõustunud kohtulahendist ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud krediidikulukuse määra ja võtnud seisukohta vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. PankrS § 100³ lg 4 p 1 tagab põhiseadusega kaitstud põhiõigusi ja vabadusi. Jõustunud kohtulahendi seadusjõud on kaitstud

§-s 10 sätestatud õiguskindluse põhimõttega. Selle osaks olev res judicata põhimõte on korduvalt leidnud kinnitust EL-i õiguses. Esialgse lahendi teinud kohtu rikkumistest tulenevate negatiivsete tagajärgede võlausaldajate kanda jätmine ei saa olla EK praktika eesmärk.

1. Õiguskantsleri hinnangul on PankrS § 100³ lg 4 p 1 põhiseadusega kooskõlas. Tarbija eelduslikult madal õigusteadlikkus ja seetõttu enda õiguste eest õigel ajal seismata jätmine ei ole sedavõrd eriline tingimus, millega saab õigustada pankrotimenetluses jõustunud kohtulahendi seadusjõu põhimõttest kõrvalekaldumist. Tarbijat tuleb piisavalt tõhusalt kaitsta ebaõiglaste lepingutingimuste ning õigusvastaselt nõude esitamise eest. Riigikogu peab põhiseaduse kohaselt looma selge õigusraamistiku, mis tagab sellise kaitse. See kehtib võlaõiguse normide ja tarbijakrediidilepingu alusel toimuva esimese kohtumenetluse kohta. Pankrotimenetluses on selleks liiga hilja – siin tuleb kaitsta jõustunud kohtulahendi seadusjõudu ja vaidluse pooltel tekkinud usaldust.
2. PankrS § 100³ lg 4 p 1 vastuolu EL-i õigusega ei ole selge (puudub acte clair või acte éclairé olukord). Asjakohastes EL-i direktiivides sisalduvate materiaalõiguse normide kohaldamise 3

TS § 1). Ka EL-i õigus keelab vastuolu ületamist contra legem tõlgendusega. Kehtiv PankrS § 100³ lg 4 p 1 ei võimalda pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja kinnitamisel alustada uut vaidlust nõude üle, mis on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus põhiseadusega, sest jõustunud kohtulahendi seadusjõu põhimõttest kõrvalekaldumise võimaldamine on sedavõrd oluline küsimus, mida tuleb parlamendireservatsiooni kohaselt reguleerida seaduse selge normiga. Lisaks kujutab res judicata põhimõtte rikkumine vastuolu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-ga 6. 15. Justiits- ja digiminister leiab, et üldjuhul ei ole PankrS § 100³ lg 4 p 1 põhiseadusega vastuolus. Säte väljendab õiguskindlust ja kohtulahendite lõplikkuse põhimõtet, mis on põhiseadusega kooskõlas ning mida tunnustab ka EL-i õigus. Põhiseadusvastasuse (

§ 15

lg 1, § 24 lg 5, § 12, § 32, § 13 lg 2) risk võib tekkida vaid olukordades, kus varasem menetlus ei ole taganud tarbijale tõhusat kaitset ning PankrS § 100³ lg 4 p 1 kohaldamine välistab tarbija õiguse tugineda EL-i õigusest tulenevatele kaitsenormidele. Säte võib olla vastuolus EL-i õigusega ulatuses, milles see takistab tarbijal tugineda EL-i õigusele. Sel juhul ei ole vaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, vaid vastuolus olev säte tuleb jätta kohaldamata. 16. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et PankrS § 100³ lg 4 p 1 võib olla vastuolus

§ 13lg-ga 2 osas, milles säte ei taga õigusselgust tarbijate õiguste kaitsmisel.

Nõuete olemasolu ja suuruse hindamisel ei saa jätta arvestamata tüüptingimuste direktiivi ja tarbijakrediididirektiiviga. Kui PankrS § 100³ lg 4 p 1 saab tõlgendada selliselt, et pankrotimenetluses tuleb kontrollida nõuet rahuldava kohtulahendi põhjendusi, oleks tarbijate õiguste kaitse pankrotimenetluses tagatud ning vastuolu EL-i õigusega ei esineks. Arvestades kõnealuses tsiviilasjas esitatud vastanduvaid tõlgendusi, on vaja sätet täpsustada õigusselguse ja praktikas tarbija õiguste tagamiseks. 17. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hinnangul on PankrS § 100³ lg 4 p 1 põhiseadusega kooskõlas. PankrS § 100³ lg 4 p 1 võib olla vastuolus EL-i õigusega ulatuses, milles see kohustab lugema kaitsmiseta tunnustatuks tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded, mille kohta on olemas jõustunud kohtulahend, kuid mille tegemisel ei ole nõudeid sisuliselt kontrollitud. Üldjuhul ei ole alust normi kohaldamata jätta, sest see tugineb Eesti ja EL-i õiguses tunnustatud res judicata põhimõttele. Siiski on EK praktika valguses piisavalt selge, et tüüptingimuste direktiiv ja tarbijakrediididirektiiv kohustavad kohtuid omal algatusel kontrollima tarbijalepingute tingimuste õiguspärasust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka juhul, kui tarbija ise jääb menetluses passiivseks. Viimati nimetatud tarbijakrediidinõuete sisuline kontrollimine oleks 4

§ 15

lg 1) ja teiselt poolt ka riigi kohustus tagada õigusselgus ja õiguskindlus (

§ 13lg 1 ja § 14).

Teiselt poolt ei muutu menetlus ülemäära koormavaks ega kahjusta võlausaldajate õiguspärast ootust (

§ 32). PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE 18. Pankrotiseaduse § 100³ lg 4 p 1: „

JKS § 11 lg 3). 20. Riigikohus kontrollib õigustloova akti põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel (

JKS § 4 lg 1).

JKS § 11 lg 3 järgi tagastab Riigikohus kohtumääruse läbivaatamatult, kui sellel puudub põhistus või kui kohus ei ole kohtuotsuse või -määruse resolutsioonis tunnistanud õigustloovat akti põhiseadusega vastuolus olevaks.

1. Maakohus ei tunnistanud oma määruse resolutsioonis PankrS § 100³ lg 4 p 1 põhiseadusega vastuolus olevaks, vaid üksnes märkis, et lahend tuleb edastada Riigikohtule PankrS § 100³ lg 4 p 1 kohaldamata jätmise tõttu (määruse resolutsiooni p 7). Kolleegiumi hinnangul on määruse põhjendustest siiski arusaadav, et PankrS § 100³ lg 4 p 1 on jäetud kohaldamata seetõttu, et maakohus pidas seda põhiseadusega vastuolus olevaks. Seetõttu ei ole maakohtu kirjeldatud minetus praegusel juhul eraldiseisvalt taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks.
2. Lisaks ei ole maakohus järginud lahendi põhjendamise kohustust. Maakohus jättis PankrS § 100³ lg 4 p 1 kohaldamata, selgitades seda asjaoluga, et tal ei ole tulenevalt ringkonnakohtu suunistest EL-i õiguse tõlgendamisel omapoolset kaalutlusruumi (TsMS § 658 lg 2 ja § 659). Säte välistab võimaluse jätta kohtulahendiga rahuldatud nõuded tunnustamata ja seda sätet ei ole võimalik teisiti tõlgendada. Edasi märkis maakohus siiski veel, et PankrS § 100³ lg 4 p 1 ei välista võimalust kohaldada tarbijakrediidisuhteid puudutavate EL-i normide põhimõtteid ka juhul, kui nõude kohta on tehtud kohtulahend, ilma et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist oleks kohtumenetluses kontrollitud. Maakohtu hinnangul on selgesti põhjendatud olukordades pankrotihalduril võimalik vabaneda jõustunud kohtulahendist tagasivõitmise teel. Samal ajal kahjustab maakohtu arvates ringkonnakohtu juhis PankrS § 100³ lg 4 p 1 kohaldamata jätmiseks tarbijakrediidisuhetes õiguskindlust ülemäära. Maakohus leidis seejärel, et vaidlusalusele õigussuhtele kohalduva seaduse sätte kohaldamata jätmist saab õigustada ainult vastuolu põhiseadusega ning et ringkonnakohtu lahendi selgitustest EL-i õiguse kohta järeldub, et vastuolu esineb Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse §-ga 2 ja

§-ga

1. Eesti õiguse norm, mis on vastuolus EL-i õigusega, on vastuolus ka põhiseadusega.
2. Maakohtu põhjendused PankrS § 100³ lg 4 p 1 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamisel ei ole selged ega kooskõlas Riigikohtu väljakujunenud praktikaga. Riigikohtu üldkogu on selgitanud, et Eesti õigusakti seos EL-i õigusega ega mõne muu institutsiooni seisukoht riigisisese õiguse kooskõla kohta EL-i õigusega ei saa iseenesest takistada õigusakti põhiseaduspärasuse kontrolli

§ 152mõttes. Kui aga Eesti õigusakt on kohtuasja lahendava kohtu hinnangul põhiseaduspärane, kuid 5