KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 8. jaanuaril 2026 Tallinnas Haldusasja number 3-25-4279 Haldusasi X. Xe kaebus Tallinna Va

) § 75, Riigikohtu halduskolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus asjas nr 3-3-1-95-07). Kaebaja seda ei teinud. Tänaseks on vaide esitamise tähtaeg möödunud. Vangla andis kaebajale võimaluse esitada taotlus vaide tähtaja ennistamiseks. 3.
3. Vaide esitamise õigus on isikul, kelle õigusi haldusakt rikub või vabadusi piirab.
4. oktoobri
5. a käskkirjaga muutis vangla direktor kodukorra normi kinnipeetavate jaoks soodsamaks. Kaebajal on võimalik selgitada, kuidas
6. oktoobri
7. a käskkiri tema õigusi piirab (

§ 76lg 2 p 4).

1. Kaebaja esitas
2. oktoobril 2025 vanglale puuduste kõrvaldamise avalduse. 4.
3. Kaebaja leiab, et kodukorra p-i 12.2.8 varasem versioon jättis vanglale kaalutlusruumi läbiotsimise viisi valikul. Kuigi kaebaja ei olnud nõus iga läbiotsimisega, mis talle alates karistuse kandmise algusest tehti, mõistab ta selle vajalikkust konkreetse ohu olemasolu korral. Kaebaja oli heauskne, et vangla juhtkond kasutab kaalutlusõigust proportsionaalselt, mistõttu tal ei tekkinud vajadust kodukorda vaidlustada. Varem kehtinud kodukorra sätet polnud tarvis vaidlustada ka senise läbiotsimise praktika tõttu: ainuüksi augustis ja septembris 2025 toimusid mitmed läbiotsimised enne ja pärast pikaajalisi kokkusaamisi ilma kinnipeetava lahtiriietumiseta. Alates vaidlustatud käskkirja kehtestamisest toimub igal kokkusaamisel kaebaja väärikuse alandamine. 4.
4. Vangla väide, et uus sõnastus on soodsam, on väär. Tegemist on põhimõttelise muudatusega läbiotsimise korralduses. Seega on vaie tähtaegne. Kaebaja palub, et kodukorra nimetatud punkti sõnastust muudetaks, jättes sealt välja sõna „alati“.
5. Tallinna Vangla tagastas
6. oktoobril 2025 kaebaja vaide (dokument nr 1-8/1-25/259-4). 5.
7. Vaide võib esitada isik, kelle õigusi või vabadusi haldusakt rikub (

§ 71lg 1).

Vangla kodukord on üldkorraldus, mis ei mõjuta kinnipeetavaid vahetult. Mõju avaldub siis, kui kinnipeetava suhtes tehakse toiming, mida kodukord reguleerib. 5.

1. Vangla jäi varem esitatud seisukoha juurde, mille järgi kaebaja pidanuks läbiotsimise korraldusega seoses esitama vaide 30 päeva jooksul pärast tema lahtiriietumisega läbiotsimist esimesel pikaajalisel kokkusaamisel (
2. juunil 2019). Kaebaja esitas vaide hilinenult. Vangla ei ennista vaide esitamise tähtaega omal algatusel. Kaebaja ei ole toonud esile ühtegi vaide tähtaegset esitamist takistanud põhjust. Vaie tuleb tagastada

§ 79lg 1 p-i 3 alusel.

5.

2. a suvel anti vanglatele kohtupraktikast lähtuvalt suunis, millega muudeti tööstuse suunalt eluosakondadesse tulevate kinnipeetavate läbiotsimise praktikat. Kui selle raames ei tehtud kaebajale enne ja pärast pikaajalist kohtumist lahtiriietumisega läbiotsimist, oli tegemist valvuri eksliku tegevusega, mitte vangla praktika muutusega.
3. a septembrikuu keskpaigast loobus vangla tõepoolest ka pikaajalisele kokkusaamisele minevate kinnipeetavate lahtiriietumisega läbiotsimisest. Kaebajal ei ole aga pärast
4. septembrit 2025 pikaajalisi kokkusaamisi olnud. 5.
5. Kodukorra sõnastuse muutmisest oktoobris 2025 ei hakanud vaide esitamise tähtaeg uuesti kulgema. Kodukord muutus kinnipeetavatele soodsamaks. Haldusakti vaidlustamise eelduseks 2

§ 79lg 1 p-i 1 alusel.

1. X. X esitas
2. novembril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tallinna Vanglat edastama tema
3. oktoobri 2025 vaide ja
4. oktoobri 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse Justiits- ja Digiministeeriumile. 6.
5. Kaebaja leiab, et kodukorra p-i 12.2.8 on õigusvastane. Kaebaja hinnangul kehtestatakse sellega lauskontroll. Sellele viitab sättesse lisatud sõna „alati“. Vangla eksib, leides, et kodukorra uus versioon on kaebaja jaoks soodsam. Varasem kodukorra versioon jättis vanglale läbiotsimise viisi valikul kaalutlusruumi. Vangla
6. oktoobri
7. a vastuses kirjutab vangla, et neljandas üksuses tõlgendati suuniseid nii, et täielikku läbiotsimist ei tehtud ka enne ja pärast pikaajalist kokkusaamist. Vanglal pole kindlat arusaama normi tõlgendamisest. Riigikohtu
8. juuni
9. a otsus nr 3-22-1384, mis oli ülalmainitud suunise ajendiks, käsitleb küll olukorda, kui inimene otsiti läbi tööle minekul ja sealt naastes, kui kolleegiumi seisukoht lahti riietumisega läbiotsimiste rakendamise kohta kehtib ka muudes olukordades (vt p 29). 6.
10. Vangla väidab ekslikult, et kaebajal toimus viimane pikaajaline kokkusaamine
11. septembril
12. Tegelikult käis kaebaja pikaajalisel kokkusaamisel ka
13. oktoobril
14. Vangla vastus on koostatud pärast seda,
15. oktoobril
16. 6.
17. Kuna sätte uus sõnastus hakkas kehtima
18. oktoobril 2025, algas sellest ajast ka 30päevane vaide esitamise tähtaeg.
19. oktoobril 2025 esitatud vaie oli seega tähtaegne.
20. Tallinna Vangla tõdes
21. detsembri
22. a seisukohas, et vaide tagastamisel on ekslikult märgitud kaebaja viimase pikaajalise kokkusaamise kuupäevaks
23. september
24. Vangiregistri andmete järgi oli kaebajal pikaajaline kokkusaamine ka
25. oktoobril
26. See ebatäpsus ei mõjuta vaide tagastamise õiguspärasust. Kodukorra p 12.2.8 nägi enne oktoobrit 2025 kõigis kehtinud redaktsioonides ette kinnipeetava täieliku läbiotsimise nii enne kui ka pärast kokkusaamist. Kinnipeetava täielik, s.o lahti riietumisega läbiotsimine pärast pikaajalist kokkusaamist on jätkuvalt kohustuslik. See on olnud nii järjepidevalt kodukorra kehtestamisest alates. KOHTU PÕHJENDUSED
27. Kodukorra vaidlusalune punkt on määratlemata arvu juhtumeid käsitlev säte. Kohtupraktikas on leitud, et sellise määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sätte vaidlustamiseks, mis kaebaja õigusi selle teatavakstegemise ajal veel ei mõjuta, saab esitada kaebuse 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist (nt Riigikohtu
28. septembri
29. a määrus asjas nr 3-19-557, p 8;
30. veebruari
31. a määrus asjas nr 3-3-1-95-07, p 14).
32. Kaebajal on seega võimalik kaitsta oma õigusi, vaidlustades vangla konkreetset toimingut, mis tema hinnangul tema õigusi rikub: praegusel juhul tema täielikku läbiotsimist pärast pikaajalist kokkusaamist. Koos sellise toimingu vaidlustamisega on kaebajal võimalik taotleda ka kodukorra p-i 12.2.8 kehtetuks tunnistamist või tühistamist osas, milles see näeb ette kinnipeetava täieliku läbiotsimise alati pärast pikaajalise kokkusaamise toimumist.
33. Vangla leiab ekslikult, et kaebaja võimalus vaidlustada läbiotsimise korraldust Tallinna Vangla kodukorras piirdus tema esimese pikaajalise kokkusaamisega. Kodukorra kui üldkorralduse vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema uuesti iga kord, kui isiku suhtes selle asjakohast sätet kohaldatakse (Riigikohtu halduskolleegiumi
34. detsembri
35. a määrus asjas nr 3-23-1915, p-d 15 ja 16). 3

§ 71

lg 1) olemasolu sellises olukorras sõltub sellest, kas vaide esitaja õiguste rikkumine on mõistlikult võimalik (Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-22-423, p 10).
3. Kaebaja eksib, leides, et kodukorra uus versioon on varasemast rangem. Kodukorra p-i 12.2.8 varasem sõnastus „Kinnipeetav võtab end alasti ning ta otsitakse enne pikaajalisele kokkusaamisele minekut ja pärast kokkusaamist läbi [---]“ ei jätnud vanglale kaalutlusõigust läbiotsimise viisi valikul. Uude versiooni lisatud sõna „alati“ on vajalik selleks, et eristada läbiotsimise korraldust enne ja pärast pikaajalist kokkusaamist. Enne pikaajalist kokkusaamist toimub täielik läbiotsimine „põhjendatud vajadusel“ ning pärast kokkusaamist „alati“.
4. Seega ei piira kodukorra uus versioon võrreldes varasemaga kaebaja õigusi enam. Kodukorra p-i 12.2.8 uue redaktsiooni kehtetuks tunnistamise korral hakkaks taas kehtima vana sõnastus, mis ei jätnud vanglale kaalutlusõigust läbiotsimise korralduses ka enne pikaajalist kokkusaamist. Seega on vangla õigesti leidnud, et kaebajal ei ole vangla direktori
5. oktoobri
6. a käskkirja p-i 1.6 peale vaide esitamise õigust (vt

§ 71lg 1 ja § 79 lg 1 p 1).

15. Praegune kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-i 2 1 alusel. Vaidlustatud käskkirja p 1.6 ei põhjusta kaebaja õiguste riivet. Vastupidi, kaebaja õiguste riive võiks põhjustada selle punkti kehtetuks tunnistamine või tühistamine. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, kuna vaide tagastamine oli

§ 79lg 1 p-i 1 alusel õigustatud.

16. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamise korral loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ei tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 2). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 4