Obsah (4)

§ 444§ 445§ 468§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2025, Paide Tsiviilasi nr 2-25-15182 Tsiviilasi XX, RR hagi QQ vastu elatise

) § 410 lg 1 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus lahendab antud asja hagejate taotluse alusel tagaseljaotsusega.

1. Hagejad on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga 2 aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
5. Alates 2025 aprillist on elatise baassumma 282,31 eurot. 2024 keskmine brutokuupalk oli 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot. Kokku 341,74 eurot.
6. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata lastele makstavad toetused. Esitatud asjaolude kohaselt saab hagejate ema toetusi hageja I eest 80 eurot ja hageja II eest 100 eurot. Samuti arvestab kohus, et hagejate ema saab lasterikka pere toetust 450 eurot, kuna hagejate emal on neli alaealist last, ehk elatisest tuleb maha arvestada pool lasterikka pere toetusest, mis tuleb jagada kahega ja seejärel jagada laste arvuga (450/2=225; 225/2=112,50; 112,50/4=28,12).
7. Kuna hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, siis vähendatakse hageja II puhul elatise summat 15 protsenti hageja I elatise summaga võrreldes. Käesoleval ajal 15% 273,62 eurost ehk 41,04 eurot.
8. Seega kuulub kostjalt käesoleval ajal hageja I kasuks välja mõistmisele 273,62 eurot (282,31+59,43-40-28,12) ja hageja II kasuks 222,58 eurot (282,31+59,43-50-28,12-41,04). Hagejad paluvad elatise välja mõista elatise alates 13.09.
10. Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus. 12.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

13. Kohus määrab

§ 445lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra.

Makserekvisiidid nähtuvad otsuse resolutsioonist. 14.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 15.

§ 164lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 3