← Eesti

2-23-5027/65

Obsah (4)§ 211§ 35§ 37§ 34

2-23-5027 KOHTUOTSUS JÕUSTUS OSALISELT RIIGIKOHTU MÄÄRUSEGA KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2025. a, Tartu kohtumaja Tsi

) § 210 lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule mis on tekkinud või tehtud enne sama seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui samast seadusest ei tulene teisiti.

§ 211lg 1 näeb ette, et kui enne sama seaduse jõustumist 7

(15)sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne sama seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasade vahelistele varalistele suhetele alates sama seaduse jõustumisest samas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Tulenevalt nimetatud sätetest tuleb poolte ühisvara jagada kehtiva perekonnaseaduse kohaselt, sh tuleb kehtiva seaduse kohaselt jagada nii enne kui ka pärast selle seaduse jõustumist omandatud vara. Poolte ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda aga vara omandamise ajal kehtinud seadusest.

§ 35p 3 kohaselt lõpeb abikaasade varaühisuse varasuhe, kui abielu lahutatakse.

Vastavalt

§ 37

lg-le 1 jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel.

§ 37

11 järgi määratakse ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga.

§ 37

lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt nt RKTKo 10.04.

  1. a nr 2-17-11516, p-d 24, 29), et kohus peab lõpetama ühisomandi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, seejuures tuleb kaasomand (ühisomand) lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem. Sealhulgas on Riigikohus selgitanud (vt nt RKTKo 26.04.
  2. a nr 3-2-1-14-17, p 26), et kui asja soovib üks kaasomanik (ühisomanik), peab kohus enne eseme temale jätmise otsustamist selgeks tegema ka hüvitise määra, mida kaasomanik (ühisomanik) on valmis ja võimeline teisele kaasomanikule (ühisomanikule) maksma.

§ 34

lg 2 näeb ette, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel.

§ 34

lg 3 sätestab, et kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 15.06.

  1. a nr 2-20-17088, p 9.4), et kaasomandi lõpetamise menetluses on võimalik esitada tingimuslik protsessuaalne tasaarvestuse avaldus, kui hageja hagi või kostja vastuhagi nõudena taotleb kaasomandi lõpetamist viisil, mille tulemusena tekib kellelgi menetlusosalistest teise menetlusosalise kasuks raha maksmise kohustus. Kui kohus otsusega kaasomandi sellisel viisil lõpetab, saab raha maksma kohustatud menetlusosalise tasaarvestuse avaldust kohus otsuse tegemisel arvestada ning väljamõistetavat rahalist hüvitist vastavalt vähendada, kui tasaarvestus on põhjendatud, st kui raha maksma kohustatud menetlusosalisel on raha saama õigustatud menetlusosalise vastu mingi rahaline nõue. Antud juhul lõppes poolte varaühisuse varasuhe abielu lahutamisega 18.08.
  2. a. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et varasuhte lõppemise, s.o 18.08.
  3. a seisuga kuulus poolte ühisvara koosseisu XXX korteriomand ja lisaks sõiduauto CHEVROLET 8

(15)CAPTIVA, mille hageja 25.10.
  1. a ära müüs. Poolte vahel on vaidlus ühisvara, s.o XXX korteriomandi ja sõiduauto müügist saadud raha jagamise üle, samuti selle üle, kumma poole lahusvara arvel on pärast abielu lahutamist täidetud ühiselt korteriomandi soetamiseks võetud laenu. Mõlemad pooled soovivad korteriomandi jagamist primaarselt enda ainuomandisse jätmisega teisele poolele tema osa eest hüvitise maksmise vastu. Mõlemad pooled on esitanud protsessuaalsed tasaarvestuse avaldused vastaspoole hüvitise nõude tasaarvestamiseks oma hüvitise nõude/nõuetega. Arvestades ka eespool viidatud Riigikohtu suuniseid peab kohus korteriomandi jagamisel poole ainuomandisse jätmisega muu hulgas arvestama, kui suurt hüvitist on pool valmis ja võimeline teisele poolele tema osa eest maksma. Seetõttu käsitleb kohus järgnevalt kõigepealt poolte tasaarvestuseks esitatud hüvitise nõudeid ja seejärel alles ühisvara jagamist. 3.
  2. Poolte hüvitise nõuded seoses kodulaenu lepingust nr 06-241637-EV tulenevate kohustuste täitmisega pärast varaühisuse lõppemist Poolte varaühisuse varasuhe lõppes abielu lahutamisega XXX . Poolte ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud kodulaenu lepingu nr 06-241637-EV järgi oli laenu jääk XXX seisuga 28 489,20 eurot (dtl 58). Vastavalt lepingule (dtl 75-80) oli laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 12.09.
  3. a ja laenu- ning intressimakseid tuli tasuda igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule 593,79 eurot kuus. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et alates
  4. aasta septembrist tasusid nad laenumakseid võrdsetes osades ja laen on tähtaegselt tagastatud. Vaidlus on aga selle üle, kelle lahusvara arvel tasuti laenumakseid perioodil alates XXX kuni septembrini
  5. Kumbki pool väidab, et laenumakseid tasuti sel perioodil tema lahusvara arvel ning pooled nõuavad poole tasutud summa ulatuses vastaspoolelt hüvitist ühisvara arvel. Laenulepingu p 4.
  6. (dtl 76) kohaselt vastutavad pooled laenusaajatena laenulepingu täitmise eest solidaarselt, st et pank võib nõuda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist laenusaajatelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega olid pooled laenulepingu võlasuhtes võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 mõttes solidaarvõlgnikud. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 järgi läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Riigikohus (vt RKTKo 30.10.
  7. a nr 2-21-6200, p 33) on avaldanud seisukohta, et lahutatud abikaasa nõudeõigus tema lahusvara arvel tasutud ja ühisvara omandamisele suunatud ühise laenu tagasimaksete hüvitamiseks tuleb lahendada

§ 34

lg 2 alusel kui nõue hüvitada ühisvara huvides lahusvara arvel tehtud kulutuste väärtus, mitte kui solidaarvõlgniku tagasinõue VÕS § 69 lg 2 alusel. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes VÕS § 69 lg 1 alusel tekkiva tagasinõude abil on võimalik tasutud laenumaksete puhul jõuda sarnasele tulemusele nagu ka hüvitamise nõudega

§ 34lg 2 alusel.

Hageja väitel täitis tema pärast abielu lahutamist oma lahusvara arvel kodulaenu lepingust nr 06-241637-EV tulenevaid kohustusi summas 21 436,71 eurot ja hageja nõuab kostjalt hüvitist poole tasutud summa ulatuses, s.o 10 718,36 eurot. Kostja väitel tasuti perioodil alates abielu lahutamisest kuni 2023. aasta septembrini kodulaenu lepingust nr 06241637-EV tulenevaid kohustusi 20 907,96 euro ulatuses tema lahusvara arvel ja kostja nõuab summa hüvitamist ühisvara arvel. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 1 peab solidaarkohustuse täitmist tõendama pool, kes hüvitist nõuab. Iseenesest ei ole vaidlust selle üle, et laenu- ja intressimakseid tasuti hageja pangakontolt. 9

(15)Kostja nõudel nõudis kohus tõendite kogumise korras Swedbank AS-ilt välja hageja pangakonto väljavõtted perioodi kohta XXX kuni 30.09.
  1. a (dtl 259-276, dtl 387419). Nimetatud tõenditest nähtub, et hageja Swedbank AS-i arvelduskontolt nr EE222200221012456104 on perioodil alates XXX kuni 31.08.
  2. a tasutud laenulepingu nr 06-241637-EV järgi iga kuu
  3. kuupäeval laenu põhiosa- ja intressimakseid kokku summas 21 523,28 eurot, sh 12.09.
  4. a kuni 12.10.
  5. a kuumakse summas 593,79 eurot, 12.11.
  6. a kuni 12.04.
  7. a kuumakse summas 605,84 eurot ja 12.05.
  8. a kuni 12.08.
  9. a kuumakse 612,42 eurot. Hageja arvelduskonto väljavõtetelt (dtl 259-276, dtl 387-419) nähtub, et perioodil alates XXX kuni 31.08.
  10. a on kostja enda arvelduskontolt nr EE382200221014399405 teinud hageja kontole igakuiselt makseid kokku summas 29 650 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et kogu kostja poolt hageja arveldusarvele kantud raha oli hageja raha, mis laekus O. A. -lt kostja kontole seoses hageja müügitegevusega kostja nimel loodud osta.ee kontol. Kostja on esitanud oma Swedbank AS-i arveldusarve nr EE382200221014399405 väljavõtted perioodi kohta XXX kuni 30.09.
  11. a (dtl 134-196). Nimetatud tõenditest nähtub, et perioodil alates XXX kuni 31.08.
  12. a O. A. on kandnud kostja arveldusarvele kokku 15 235 eurot, sh 26.10.
  13. a 1000 eurot, 27.11.
  14. a 1000 eurot, 28.12.
  15. a 1000 eurot, 22.02.
  16. a 1000 eurot, 17.03.
  17. a 750 eurot, 16.04.
  18. a 1000 eurot, 11.05.
  19. a 1000 eurot, 15.06.
  20. a 600 eurot, 24.09.
  21. a 1000 eurot, 05.11.2021.a 1000 eurot, 21.12.
  22. a 855 eurot, 23.02.
  23. a 1230 eurot, 24.05.
  24. a 800 eurot, 16.08.
  25. a 350 eurot, 27.09.
  26. a 200 eurot, 15.11.
  27. a 270 eurot, 09.12.
  28. a 450 eurot, 11.01.
  29. a 650 eurot, 25.01.
  30. a 230 eurot, 22.02.
  31. a 100 eurot, 23.03.
  32. a 250 eurot ja 17.07.
  33. a 500 eurot. Sel perioodil kostja poolt hageja arvelduskontole tehtud maksed ei kattu üldjuhul O. A. poolt kostja arveldusarvele tehtud maksetega ega kuupäevadega. Lisaks on kostja kandnud sel perioodil hageja arveldusarvele 29 650 eurot, s.o oluliselt rohkem, kui on kostja kontole laekunud O. A. -lt. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja on kandnud perioodil alates XXX kuni 31.08.
  34. a tema arvelduskontole raha mingi muu kohustuse katteks, siis saab kohtu hinnangul lugeda tõendatuks kostja väite selle kohta, et perioodil alates XXX kuni 31.08.
  35. a kandis ta hageja arveldusarvele raha 20 907,96 euro ulatuses kodulaenu lepingust nr 06-241637-EV tulenevate kohustuste katteks. Sel perioodil olid laenulepingust tulenevad kohustused kokku summas 21 523,28 eurot. Vaidlust ei ole, et pooled olid panga ees solidaarvõlgnikud ja tulenevalt VÕS § 69 lg-st 1 pidid nad omavahelises suhtes täitma kohustuse võrdsetes osades, s.o kumbki summas 10 761,64 eurot (21 523,28 / 2). Kuna kostja kandis kohustuse katteks 20 907,96 eurot, siis saab järeldada, et kostja lahusvara arvel täideti solidaarset kohustust 10 146,32 euro (20 907,96-10 761,64) ulatuses hagejale langevas osas ning kostjal on õigus nõuda 10 146,32 euro ulatuses hüvitist ühisvara arvel. Eeltoodut arvestades on põhjendatud kostja nõue hagejalt lahusvara arvel tasutud laenu- ja intressimaksete eest hüvitise saamiseks summas 10 146,32 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et ta on oma lahusvara arvel täitnud laenulepingust tulenevaid poolte solidaarseid kohustusi kostjale langevas osas, mistõttu ei ole hageja nõue kostjalt hüvitise saamiseks summas 10 718,36 eurot põhjendatud. 3.
  36. Kostja hüvitise nõue seoses ühise korteriomandi majandamiskulude tasumisega 10
(15)Kostja väitel tasus ta pärast abielu lahutamist, s.o alates XXX oma lahusvara arvel poolte ühise korteriomandi majapidamiskulud 29.10.
  1. a seisuga kokku summas 9138,45 eurot, sh kommunaalarved, elektriarved ja sideteenuste arved. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et kostja on kandnud perioodil alates XXX kuni 29.10.
  2. a nende ühise korteriomandi majapidamiskulusid kokku summas 9138,45 eurot. Kostja on esitanud vastavate kulude kandmise tõendamiseks ka tõendina enda pangakonto väljavõtted (dtl 26, 30-40, 376-378). Poolte varaühisuse varasuhe lõppes abielu lahutamisega XXX . Seega on kostja teinud kulutusi oma lahusvara arvel. Ühise korteriomandi majandamise kulude kandmise osas on pooled VÕS § 65 lg 1 mõttes solidaarvõlgnikud ja tulenevalt VÕS § 69 lg-st 1 peavad nad omavahelises suhtes täitma kohustused võrdsetes osades ning

§ 34

lg 2 alusel on kostjal õigus nõuda hagejale langevas osas täidetud kohustuste hüvitamist ühisvara arvel. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et põhjendatud on kostja nõue hageja vastu lahusvara arvel korteriomandi huvides tasutud kulude hüvitamiseks summas 4569,23 eurot. 3.

  1. Kostja nõue sõiduauto müügist saadud raha hüvitamiseks ühisvara arvel Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja müüs 25.10.
  2. a ära poolte ühisomandis olnud sõiduauto CHEVROLET CAPTIVA, registreerimismärgiga XXX , hinnaga 9499 eurot. Kostja nõuab sõiduauto müügist saadud raha jagamist selliselt, et raha jääb hagejale, aga kostjale hüvitatakse sellest pool ühisvara arvel. Hageja vaidleb kostja nõudele vastu. Hageja väitel kandis ta sõiduauto müügist saadud rahast 1000 eurot kostjale ja poolte kokkuleppel kasutati enamus osa ülejäänud rahast poolte ühisele pojale uue auto ostmiseks. Hageja arvelduskonto väljavõttelt (dtl 387-388) nähtub, et 25.10.
  3. a on hageja arvele laekunud sõiduauto müügihinnast 2999 eurot ja 27.10.
  4. a 6500 eurot. 28.10.
  5. a on hageja kandnud kostja kontole 1000 eurot. Kohus leiab, et nimetatud tõend tõendab hageja väidet selle kohta, et ta kandis kostjale sõiduauto müügist saadud rahast 1000 eurot. Hageja ei ole aga tõendanud, et ülejäänud raha oleksid pooled jaganud kokkuleppel. Kostja ei tunnista hageja väiteid selle kohta, et pooled leppisid kokku selles, et raha kasutatakse nende pojale uue auto ostmiseks ning hageja väited vastava kokkuleppe sõlmimise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Kohus nõustub kostjaga, et sõiduauto müügist saadud raha 9499 eurot tuleb

§ 34

lg 3 kohaselt arvata poolte ühisvara hulka ja kostjal on õigus nõuda sellest poole, s.o 4749,50 euro hüvitamist ühisvara arvel. Kuna hageja on tõendanud, et sellest summas 1000 eurot on kostjale ära makstud, siis on põhjendatud kostja nõue temale raha ühisvara arvel hüvitamiseks summas 4649,50 eurot (4749,50-1000). 3.

  1. Kostja taotlusel määras kohus poolte ühisvara hulka kuuluva XXX korteriomandi väärtuse hindamiseks ekspertiisi. Ekspert A.E esitas 12.09.
  2. a kohtule eksperdiarvamus (dtl 289-346), mille kohaselt on XXX korteriomandi turuväärtus hindamisaruande kuupäeva, s.o 12.09.
  3. a seisuga 105 000 eurot. Pooled ei ole eksperdi hinnangut vaidlustanud ja mõlemad on nõus, et korteriomandi jagamisel arvestatakse selle väärtuseks 105 000 eurot. 11

(15)Lõpetades poolte ühisomandi korteriomandile selle jätmisega ühe poole ainuomandisse, siis tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2 tuleb panna poolele kohustus maksta teisele poolele tema osa välja rahas.

§ 37

lg-st 3 tuleb ühisvara jagada poolte vahel võrdsetes osades, seega korteriomandi ühe poole ainuomandisse jätmisel on teisele poolele makstav hüvitis pool korteriomandi väärtusest, s.o 52 500 eurot. TsMS § 445 lg 1 näeb ette, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Eespool leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu tasutud laenumaksete hüvitamiseks summas 10 718,36 eurot ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et põhjendatud on kostja hüvitise nõuded hageja vastu kokku summas 19 365,05 eurot, sh nõue tasutud laenumaksete hüvitamiseks summas 10 146,32 eurot, nõue tasutud korteriomandi majapidamiskulude hüvitamiseks summas 4569,23 eurot ja nõue sõiduauto müügist saadud raha 4649,50 euro ulatuses hüvitamiseks ühisvara arvel. Arvestades seda, et hageja hüvitise nõue jääb rahuldamata, siis korteriomandi ühisomandi lõpetamisel selle jätmisega hageja ainuomandisse, kostja nõuet korteriomandi eest hüvitise saamiseks tasaarvestada ei tule ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista hüvitist summas 52 500 eurot ning lisaks veel 19 365,05 euro ulatuses hüvitis, s.o kokku 71 865,05 eurot. Korteriomandi ühisomandi lõpetamisel selle jätmisega kostja ainuomandisse, tuleb tasaarvestada hageja hüvitise nõue summas 52 500 eurot kostja hüvitise nõuetega hageja vastu rahuldatud ulatuses, s.o summas 19 365,05 eurot ning tasaarvestuse tulemusena on hageja nõue kostja vastu summas 33 134,95 eurot. Hageja on avaldanud, et korteriomandi omandamisel kostjale tema osa eest hüvitise maksmiseks peab ta võtma laenu. Kohtuistungil (dtl 435, 436) avaldas hageja, et laenuhaldur on talle kinnitanud, et ta saab laenu 41 000 eurot kindlasti ja hageja arvab, et saab laenu kindlasti ka 50% korteri maksumusest. Suuremas summas hüvitise maksmisega ei ole hageja nõus. Kostja on avaldanud, et on valmis ja võimeline maksma hagejale hüvitist kuni 35 000 eurot. Juhul, kui hüvitis, mida kostja tasuma peaks, kujuneb suuremaks, palub kostja alternatiivselt lõpetada poolte ühisomand korteriomandile selle enampakkumisel müümise teel. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja nõue ühisvara jagamiseks selliselt, et korteriomand jäetakse tema ainuomandisse ei ole põhjendatud. Korteriomandi hageja ainuomandisse jätmisel peaks hageja maksma kostjale tema nõuete tasaarvestuse tulemusena hüvitist kokku summas 71 865,05 eurot, aga hageja ei ole aga sellises ulatuses nõus kostjale hüvitist maksma. Asjaolusid arvestades leiab kohus, et põhjendatud on korteriomandi ühisomandi lõpetamine kostja poolt primaarselt taotletud viisil, s.o korteriomandi kostja ainuomandisse jätmisega hagejale hüvitise maksmise vastu. Kostja hüvitise nõuete tasaarvestuse tulemusena peab kostja maksma hagejale hüvitist summas 33 134,95 eurot ning kostja on avaldanud, et on valmis sellises ulatuses hüvitist maksma. Kohus leiab, et sellises olukorras, kus pool on valmis omandama ühisvara õiglase hüvitise eest, ei ole põhjendatud vara jagamine selle enampakkumisel müümise teel. Hageja ei ole esitanud omalt poolt alternatiivset nõuet korteriomandi ühisomandi lõpetamiseks teistsugusel viisil. Korteriomandi jagamisel kostja ainuomandisse jätmisega kasuks räägib muu hulgas seegi, et kostja on kogu menetluse avaldanud soovi omandada korteriomand enda ainuomandisse ja see on olnud kostja primaarne nõue. Hageja seevastu ei ole oma nõudes jätta korteriomand tema ainuomandisse, olnud järjekindel. Hagiavalduses taotles hageja korteriomandi ühisomandi lõpetamist selle müümisega avalikul enampakkumisel ja hageja avaldas, et talle sobib ka, kui korteriomand jääb kostjale ja kostja hüvitab hagejale 12

(15)tema osa rahas. Hageja täiendas hagi ühisvara jagamise viisi osas vastavalt, et korteriomand jäetaks tema ainuomandisse alles 27.09.
  1. a menetlusdokumendis. 3.
  2. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Tulenevalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-st 1 on selleks, et kustutada kinnistusraamatust hageja kohta tehtud omanikukanne ja kanda sisse ainuomanikuna kostja, vajalik hageja nõusolek. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Nimetatud sätteid arvestades on põhjendatud kostja nõue kohustada hagejat andma tahteavaldused kinnistusraamatus korteriomandi registriosas omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. 3.
  3. Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus rahuldamata Z.J hagi A.D vastu ühisvara jagamise ja hüvitise nõudes ning rahuldab A.D vastuhagi Z.J vastu ühisvara jagamise nõudes ja osaliselt hüvitiste nõudes. Kohus otsustab lõpetada poolte ühisomand korteriomandile, registriosa numbriga XXX , asukohaga XXXas XXX , mille reaalosaks on eluruum nr 1, jättes korteriomandi kostja ainuomandisse, kohustusega maksta hagejale tema osa ühisomandist välja rahas summas 52 500 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 52 500 eurot. Samuti kohustab kohus hagejat andma tahteavaldused kinnistusraamatus korteriomandi registriosas omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. Lisaks mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja hüvitise kostja lahusvara arvel tasutud laenu- ja intressimaksete eest summas 10 146,32 eurot, hüvitise kostja lahusvara arvel tasutud korteriomandi kulude eest summas 4569,23 eurot ja hüvitise ühisvara hulka kuulunud sõiduauto müügist saadud raha arvel summas 4649,50 eurot, kokku hüvitised summas 19 365,05 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt tasaarvestab kohus otsuse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab hageja hüvitise nõude kostja vastu summas 52 500 eurot kostja hüvitiste nõuetega hageja vastu summas 19 365,05 eurot. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte nõuded kattuvas ulatuses ehk kostja nõue hageja vastu summas 19 365,05 eurot lõppeb ja hagejal on kostja vastu hüvitise nõue summas 33 134,95 eurot. Menetluskulude jaotus 3.
  4. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas menetles kohus ühes menetluses hageja hagi ühisvara jagamise ja hüvitise nõudes ning kostja vastuhagi ühisvara jagamise ja hüvitiste nõudes. Kohus jätab hagi rahuldamata ja rahuldab täielikult kostja vastuhagi ühisvara jagamise nõudes ning osaliselt hüvitiste nõudes. Kostja hüvitise nõuded olid kokku summas 19 772,71 eurot. Kohus rahuldab nõuded 19 365,05 euro ulatuses, s.o 98 % ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on teadaolevateks menetluskuludeks hagidelt tasutud riigilõivud, poolte lepinguliste esindajate kulud ja kinnisasja väärtuse hindamise ekspertiisi kulud. 13
(15)Arvestades menetluse asjaolusid ja nõuete rahuldamise ulatust leiab kohus, et õiglane on jätta ekspertiisi kulud poolte kanda võrdsetes osades ja kõik muud poolte menetluskulud jätta hageja kanda. 3.
  1. Kohus määras asjas kostja taotlusel ekspertiisi korteriomandi väärtuse kindlakstegemiseks. Eelnevalt kohustas kohus pooli tasuma ette ekspertiisikulud summas 470 eurot võrdsetes osades, s.o. hagejat tasuma ette 235 eurot ja kostjat 235 eurot. Pooled täitsid kohtu nõude ja tasusid ette ekspertiisikulud nõutud summas. Kohus määras 18.09.
  2. a määrusega kindlaks ekspertiisi kulud summas 470 eurot. Määrus jõustus 08.10.
  3. a ja selle alusel maksti ekspertiisi kulud summas 470 eurot eksperdile välja poolte poolt kohtu kontole ette makstud summade arvelt. Arvestades menetluse asjaolusid, sh seda, et menetluses oli hagi ja vastuhagi korteriomandi ühisomandi lõpetamise nõudes, oli ekspertiisi määramine mõlema poole huvides ning kohtu hinnangul on seetõttu põhjendatud ekspertiisi kulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. 3.
  4. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kostja menetluskulude nimekirja (tl 442-443) kohaselt on tema menetluskulud, v.a ekspertiisikulu, kokku summas 4276,30 eurot, sh tasutud riigilõiv summas 420 eurot ja kostja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 3856,30 eurot. 3.
  5. Kohus leiab, et riigilõivu summas 420 eurot saab lugeda kostja põhjendatud menetluskuluks. Kohus kontrollis, et kostja on tasunud vastuhagilt riigilõivu summas 420 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. 3.
  6. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka kostja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat on esindanud menetluses lepingulise esindajana vandeadvokaat Karina LõhmusEin. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja esindaja menetlusega seoses toiminguid kokku 22,75 tunni ulatuses alljärgnevalt: 1) 31.07.
  7. a nõupidamine – 1,25 h; 2) asja materjalidega tutvumine ja vastuhagi koostamine – 6 h; 3) 29.11.
  8. a kohtuistungiks ettevalmistamine – 1 h; 4) esindamine 29.11.
  9. a kohtuistungil – 1,25 h; 5) 29.12.
  10. a seisukoha ja taotluse koostamine – 1 h; 6) hageja 10.01.
  11. a seisukoha ja tõenditega tutvumine, seisukoha koostamine – 2 h; 7) 10.09.
  12. a nõupidamine – 0,5 h; 8) Tõenditega ja hagi täpsustusega tutvumine, vastuse ja vastuhagi täienduse koostamine – 6 h; 9) 05.02.
  13. a istungiks ettevalmistamine – 2 h; 10) esindamine 05.02.
  14. a kohtuistungil – 1,5 h; 11) menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 h. Kostja lepinguline esindaja on arvestanud tasu tunnihinnaga 140 eurot, millele kuni 31.12.
  15. a lisandub käibemaks 20% ja alates 10.01.
  16. a käibemaks 22% ehkkuni 14
(15)31.12.
  1. a tehtud toimingute eest 10,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 168 eurot (sh käibemaks) ja alates 10.01.
  2. a tehtud toimingute eest 12,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 170,80 eurot (sh käibemaks). Hageja ei esitanud kostja menetluskulude kohta oma seisukohta ega vastuväiteid. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust, mahtu ja menetluse käiku, saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks kostja menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingud ning ka ajakulu neile kokku 22,75 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul olid märgitud esindaja toimingud vajalikud ja ajakulu märgitud ulatuses mõistlik, sh istungitel osalemisega seotud ajakulu vastavuses istungite tegeliku ajakuluga. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka kostja esindaja tasumäära, mis on 140 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras on sarnane keskmiselt tsiviilkohtumenetluses taotletava lepingulise esindaja tasumäärale. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on TsMS § 174 lg 10 kohaselt esindaja tasu hüvitatav koos käibemaksuga. 3.
  3. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks ja hüvitatavaks kostja menetluskulud kokku summas 4276,30 eurot, sh vastuhagilt tasutud riigilõiv summas 420 eurot ja kostja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 3856,30 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostja menetluskulud summas 4276,30 eurot kostja kasuks välja hagejalt. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et hagejal tuleb temalt välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1
  4. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.