Obsah (13)

§ 113§ 94§ 396§ 76§ 100§ 101§ 108§ 402§ 1§ 4062§ 4034§ 403§ 416

act OÜ hagi XX vastu võla saamiseks Hagihind 1076,66 eurot Menetlusosalised esindajad ja Asja läbivaatamine nende Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja VV Kostja XX (isikuk

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt, so 849,69 eurolt alates 19.06.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.

1. Kosja ja ESTO AS (krediidiandja) sõlmisid 23.01.2024 järelmaksulepingu nr x, mille järgi kostja sai enda kasutusse 859 eurot, intress 22,70% aastas, krediidi kulukuse määr 51,62% aastas, haldustasu 3,90 eurot kuus. Kostja kohustus tagastama laenu 60 kuu jooksul igakuiste maksetena.
2. Kostja jäi maksetega võlgnevusse alates 01.01.
3. Krediidiandja saatis 04.03.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 18.03.
4. Krediidiandja saatis 17.03.2025 kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 18.03.
5. 30.03.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale.
6. Laenulepingu kohaselt sai kostja krediidiandjalt 859 eurot. Kostja tegi kokku tagasimakseid 381,04 eurot, millest arvestas krediidiandja põhiosa katteks 9,31 eurot, 327,73 eurot intresside katteks, haldustasu katteks 39 eurot ja meeldetuletustasude katteks 5 eurot. Põhiosa võlgnevus on 849,69 eurot. Perioodi 20.11.2024-18.03.2025 eest in intressivõlgnevus 62,82 eurot. Perioodil 20.11.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni s.o 18.03.2025 jäi kostjal tasumata haldustasu 15,60 eurot ehk 3,90*4 (kuu eest). Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 19.03.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 18.06.2025

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Kostja võlgneb hagejale viivist 23,88 eurot.

1. Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et taotluse esitamisel, teatas kostja, et tema on xtöötaja AS x (x) ning kostjal on regulaarne sissetulek. Krediiditaotluse märkis kostja oma sissetulekuks 1400 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel lähtus krediidiandja kostja EMTA sissetulekust, mille kohaselt oli kostja 4 kuu minimaalne sissetulek 904,85 eurot. Krediidiotsuse tegemisel märkis kostja finantskohustuste kohta: 300 eurot ja majapidamiskuludeks 450 eurot, kokku krediidiandja kohaldas kohustusteks 750 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.
2. 29.08.2025 seisukohas märkis hageja, et pooled leppisid kokku lepinguga igakuises osamakses 34,64 eurot iga kuu 15 kuupäeval. Kostja tegi tagasimakseid kokku 381,04 eurot. Pärast 19.11.2024 ei ole kostja tagasimakseid teinud, seega tuleb lugeda, et kuni lepingu ülesütlemiseni 18.03.2025 jäid kostjal tasumata detsembri, jaanuari ja veebruari osamaksed. Lepingu ülesütlemise eeldused tuleb lugeda täidetuks. Kostja tegi tagasimakseid igakuisel 10 kuu jooksul. Kuivõrd tagasimaksed on maksed, mida kostja juba tegi, siis saab ka üksnes need tagasimaksed uuesti määrata, ehk siis kõik tehtud tagasimaksed tuleb arvestada põhiosa katteks ja

§ 94intresside katteks.

Lepingu ütles krediidiandja üles 04.03.

1. Intress raha kasutusse antud perioodi eest ehk alates lepingu sõlmimise järgnevast päevast s.o 23.01.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 18.03.2025 on 40,85 eurot: Selliselt kostja tehtud tagasimaksetes 381,04 eurot sisalduvad 40,85 eurot intresside katteks ja 340,19 eurot põhiosa katteks. Nõuded kujunevad järgnevalt: põhivõlgnevus 477,96 eurot (859-340,19). Viivise arvestus alates 19.03.2025 (lepingu ülesütlemise järgnevast päevast kuni 27.08.2025) summalt 477,96 eurot on 22,89 eurot. Sissenõudekulud 25 eurot kujunevad kostjale saadetud meeldetuletuskirjadest. Kostja vastuväited
2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.09.2025 ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetatuks lugemisest. Kostjale on hagiavaldus ja 05.09.2025 kohtumäärus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 08.11.
3. Kostja kohtule kirjalikku vastus esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
4. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses.
5. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7. Kohus juhindub antud asja lahendamisel

§ 396

lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 13.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja 23.01.2024 järelmaksulepingu nr x, mille alusel kostja sai krediiti 859 eurot (dtl 66-72). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et laenuandja, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

1. jaanuariks ja
2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli hageja nõude aluseks oleva järelmaksulepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 17,36% aastas (kolmekordne määr 52,08%). Lepingu kohaselt oli intressimäär 22,7% aastas ja krediidi kulukuse määr 51,62% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingutes märgitud ebaõigesti.
3. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses selgitanud, milliste andmete alusel kostjale krediidi andmine otsustati. Laenuandja lähtus laenuatotluse rahuldamisel kostja poolt taotluses esitatud andmetest ja riiklikest registritest saadavatest andmetest. Kohus on seisukohal, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõimelisuse kontroll oli ebapiisav. Üksnes võlgniku poolt küsimustiku täitmine, võlgniku poolt kinnituste andmine ning riiklikest registritest saadavaid andmeid ei ole piisavad võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel (TlnRnKo 13.10.2020, 2-18-9977, p 12). Laenutaotleja enda kinnitused ei asenda krediidiandja aktiivset kohustust laenutaotleja esitatud andmeid kontrollida. Laenuandja oleks pidanud minimaalselt nõudma kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata kostja krediidivõimelisust. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata kogu teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034

lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet. 15. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). 16. Kohus on eelpool tuvastanud, et krediidiandja on kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

§ 403

4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt

§ 4034

lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär. 17. Järelmaksulepingu alusel sai kostja krediiti 859 eurot ja on tagastanud 381,04 eurot, millest 40,85 eurot on hageja väitel intress ja 340,19 eurot põhiosa. 18.

§ 416

lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 19. Hagile lisatud ülesütlemise teatisest nähtub, et kostjale on 04.03.2025 edastatud ülesütlemise hoiatus, kus on märgitud, et, kui kostja ei tasu oma võlgnevust hiljemalt 18.03.2025, siis ütleb laenuandja lepingu erakorraliselt üles (dtl 84-86). Kostja võlgnevust ei tasunud ja leping lõppes 18.03.2025 (dtl 87-88). 20. 16.07.2025, 28.08.2025 ja 01.09.2025 kohtumääruses andis kohus hagejale võimaluse esitada

§ 4034lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti.

Hageja enda vastustes leiab, et ülesütlemine on kehtiv ja palub välja mõista võlgnevuse.

1. Kostja on tagastanud laenu kokku 381,04 eurot. Kuna leping on tühine vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ning kostja ei pea laenuandjale maksma muid tasusid, intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 4,5%, tuleb tehtud maksed lugeda põhiosa ja seadusjärgse intressi tagasimakseteks. Hageja väitel seisuga 18.03.2025 oli intress 40,85 eurot ning ülejäänud summa 340,19 eurot on põhiosa katteks. Muud arvestust hageja kohtule esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostjal ei saanud 04.03.2025 seisuga tekkida võlgnevust lepingu täitmisel. Seega ei ole leping kostjaga kehtivalt üles öeldud. Pooled on lepingus kokku leppinud, et krediit tuleb tagastada 60 kuu jooksul, mitte, et krediit tuleb tagastada igakuiselt summas 34,64 eurot. Hageja ei ole välja toonud, milline on maksegraafik 60 kuu peale olukorras, kus tagastada tuleb 859 eurot ja seadusjärgne intress.
2. Kuna leping kostjaga ei ole kehtivalt ülesse öeldud, siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus, seega tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra, kuna kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik