Obsah (6)

§ 29§ 6§ 23§ 30§ 19211§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 31.detsember 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-12636 Tsiviilasi Mevalis OÜ pankrotiavaldus Men

§ 29lg 4).

10. Lugeda käesolev määrus kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6lg 1).

1. Edastada määrus Mevalis OÜ ajutisele pankrotihaldurile, võlgniku juhatuse liikmetele ja Tartu Maakohtu registriosakonnale.
2. Saata määrus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pankrotiavalduse menetluse lõpetamise määruse peale võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg 2). Võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib menetluse lõpetamise kohta tehtud määrusele esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 7).

Ajutise pankrotihalduri tasu osas võivad käesolevale määrusele esitada määruskaebuse võlgnik ja ajutine pankrotihaldur 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (

§ 23lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mevalis OÜ esitas 04.08.2025 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 04.09.2025 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur esitas 05.10.2025 kohtule kirjaliku aruande võlgniku varade ja kohustuste kohta ning arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja, et võlgniku teadaolev vara on allesjäänud avamata alkoholi- ja joogivarud väärtusega 500 eurot käibemaksuta. Raha võlgnikul puudub. Võlgnikul ei ole muud vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, sh puudub vara edasiste pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku teadaolevad kohustused kokku on vähemalt 51551,93 eurot, millele lisandub viivis. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Ajutine haldur on seisukohal, et Mevalis OÜ on püsivalt maksejõuetu ja äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku aktiivne majandustegevus katkes augusti 2025.a. alguses. Pangakontodel lõpevad siis tehingud ning töölepingud lõpetati. Bilansilised ja majanduslikud näitajad kinnitavad, et ettevõtte maksejõuetus kujunes välja järk-järgult ning oli hiljemalt

1. aasta lõpuks muutunud püsivaks.
2. aasta lõpu seisuga oli võlgniku netovara negatiivne (-13 161 eurot), kohustused ületasid varasid ligi kahekordselt ning lühiajalise võlgnevuse kattekordaja oli langenud 0,45-ni, mis näitab likviidsete vahendite puudumist jooksvate kohustuste katmiseks.
3. aasta sügise seisuga on olukord veelgi halvenenud – võlgnikul puuduvad vara ja rahalised vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku
4. majandusaasta aruandest nähtub, et juhatus oli maksejõuetuse ohu olemasolust teadlik juba
5. aasta lõpus ning on aruandesse märkinud: „Juhtkond on teadlik omakapitali vähenemisest alla seaduses ettenähtud normide. Juhtkond teeb endast kõik oleneva, et omakapital viia vastavusse seadusega.“ Sellest hoolimata jätkati tegevust veel
6. aasta kevadel ja suvel, kuni ettevõte lõpetas tegevuse
7. aasta augustis. Ajutise halduri hinnangul kujunes Mevalis OÜ maksejõuetus välja ettevõtte majandusliku olukorra pikaajalisest ja mitmest tegurist koosnevast halvenemisest. Maksejõuetuse kujunemine sai alguse juba
8. aastal, mil Covid-19 kriis põhjustas järsu käibelanguse ja rendimaksete viivitused, mille mõjud ei taandunud ka pärast piirangute lõppu.
9. aastal süvendas olukorda elektrihinna järsk tõus ning jäik lepinguline kulubaas, mis suurendasid püsikulusid ja vähendasid likviidsust. Samal ajal tõid üldine inflatsioon ja 2 tööjõukulude kasv kaasa kasumlikkuse vähenemise, mida ei olnud võimalik müügihindade tõstmisega kompenseerida. Ettevõtte tegevust mõjutas ka Tartu toitlustusturu tihe konkurents ja tarbijate eelistuste muutumine, mille tulemusel vähenes pubi Illegaard külastatavus püsivalt. Piiratud investeerimisvõime ja vähene hinnakujunduslik paindlikkus ei võimaldanud ettevõttel oma tegevust ajakohastada ega kulustruktuuri oluliselt kohandada, mistõttu süvenes maksejõuetuse seis järk-järgult kuni tegevuse lõppemiseni. Mevalis OÜ juhatus jätkas majandustegevust olukorras, kus ettevõtte maksejõuetus oli juba püsiv ning varade ja kohustuste suhe ei võimaldanud võlausaldajate nõudeid enam rahuldada. Vastavalt ÄS § 180 lõikele 51 peab juhatus esitama pankrotiavalduse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest, kui maksejõuetus ei ole ajutine. Kuna ettevõte oli püsivalt maksejõuetu hiljemalt
10. aasta lõpus ja pankrotiavaldus esitati alles
11. augustil 2025, on juhatus rikkunud seadusest tulenevat kohustust pankrotiavalduse õigeaegseks esitamiseks. Selline tegevuse jätkamine olukorras, kus majandustegevus ei võimaldanud enam reaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamist, kujutab endast rasket juhtimisviga. Kohus avaldas 06.10.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise teate summale 3000 eurot (

§ 30lg 2).

Ükski isik kohtu määratud tähtpäevaks deposiiti ei tasunud.

§ 19211

lg 1 alusel tegi kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus andis kohtule 28.11.2025 teada, et ei esita ettepanekut algatada Mevalis OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena. KOHTU SEISUKOHT

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Ükski võlausaldaja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks pankrotimenetluse läbiviimiseks ja kulude katteks deposiiti tasunud ning maksejõuetuse teenistus on kohtule teada andnud, et ei kavatse esitada avaldust menetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohus loeb ajutise pankrotihalduri esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus leiab, et esineb

§ 29

lg-s 1 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Lähtudes

§ 29

lg-st 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida Mevalis OÜ ahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitada avaldus juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kohus määrab Mevalis OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Mihkel Meidla. Ajutise pankrotihalduri tasu Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata ajutise halduri tasuks 12 tunni tunni 10 minuti eest kokku 1700 (lisandub käibemaks). Lisaks taotles ajutine haldur, et vahendite puudumise tõttu teostatakse ajutise halduri tasu väljamakse osaliselt riigivahenditest summas 561 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub tasu määrata büroole, mille kaudu tegutseb. 3

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

Kui büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (

§ 23

lg 3 teine lause, § 65 lg 11).

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär.

§ 23

lg 5 1 alusel kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lgst 1 tulenevalt, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu suurus on vastavuses tehtud töö mahuga ja kooskõlas

§ 29lõikes 5 kehtestatud ajutise pankrotihalduri tasu määraga.

Kohus määrab ajutise halduri tasu summas 1622 eurot, millele lisandub käibemaks. Lähtudes

§ 23lõikest 4 mõistab kohus ajutise pankrotihalduri tasu välja võlgnikult.

Halduri tasu tuleb osaliselt hüvitada riigi vahenditest kokku summas 561 eurot (+ km 134,64 eurot). Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (

§ 150lg 4).

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord on toodud kohtumääruse resolutsioonis. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 4