2-25-20959/9

2-25-20959 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Mari-Ann Veiermann Otsuse tegemise aeg ja koht 08.01.2026 Rakvere Tsiviilasja number 2-25-20959 Hagi ese M. Š. hagi A. Š. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: M. Š. (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Maarika Kutser Kostja: A. Š. (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja lahendamise viis 06.01.2026 kohtuistung RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi kostja õigeksvõtuga.
2. Lahutada M. Š. (isikukood XXX) ja A. Š. (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud XXX Rakvere Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas ja mida tõendab Rakvere Linnavalitsuse 01.12.2025 tõend nr XXX.
3. Abielu lõpeb päeval, mil kohtuotsus jõustub.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.
5. Tagastada hageja eest riigilõivu tasunud isikule: Maarika Kutser`ile pool abielulahutuse hagilt tasutud riigilõivust ehk 50 eurot Maarika Kutser arvelduskontole nr XXX, millelt see tasuti.
6. Toimetada otsus pooltele kätte.
7. Saata kohtuotsus pärast jõustumist kannete tegemiseks Rahvastikuregistrile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled loobusid apellatsioonikaebuse esitamise õiguse kasutamisest ((tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. Asjaolud ja menetluse käik
8. M. Š. (hageja) esitas 04.12.2025 Viru Maakohtule hagi A. Š. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada.
9. Viru Maakohus võttis asja 08.12.2025 määrusega menetlusse ja määras asja läbivaatamiseks istungi 06.01.2026 algusega kell 11.
10. 1 2-25-20959
11. Asjas 06.01.2026 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja kinnitas, et abielu on lõppenud ja ta soovib samuti lahutada. Pooled avaldasid istungil kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonkorras vaidlustada. Kostja soovis, et tema perekonnanimi jääks pärast lahutust samaks. Kohtu põhjendused
12. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
14. Kohus leiab, et praegusel juhul saab asja sisuliselt lahendada. Poolte abielu sõlmiti rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt XXX. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted on lõppenud kolmkümmend aastat tagasi. Kostja nõustub abielu lahutamisega. Seega nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi tuleb rahuldada.
15. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja soovib jätta pärast abielu lahutamist praeguse perekonnanime. Seega jääb kostja perekonnanimeks abielu ajal kantud perekonnanimi M. Š..
16. Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
17. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja tasus hagilt 04.12.2025 riigilõivu 100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 2). Seega on riigilõivu maksnud isik õigustatud tagasi saama 50 eurot, mis tuleb riigilõivu tasunud isikule tagastada. Mari-Ann Veiermann Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 2