Obsah (7)

§ 423§ 426§ 168§ 663§ 654§ 174§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-23-16342 Tsiviilasi Nat

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus tuvastas, et avaldaja on temale kuulunud korteriomandi võõrandanud ja uueks omanikuks on HM Property OÜ (registrikood 12945013). Sellega seonduvalt ei kuulu avaldajale aadressil Ööbiku tn 2 ühtegi korteriomandit ning avaldaja ei ole seega enam ka elamu valitsemiseks asutatud korteriühistu ehk puudutatud isiku I liige. Puudutatud isiku I kinnituste kohaselt on uus omanik HM Property OÜ (juhatuse liige Mik Hansen) kinnitanud, et ei soovi käesolevas kohtuvaidluses astuda avaldaja asemele. Kohus leidis, et eeltoodut arvestades puudub avaldajal õigustatud huvi nõuda korteriühistu kohustamist tagada aastaringselt minimaalselt 14-kraadine temperatuur kõigis korteriomandite eluruumides. Kohus selgitas, et

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus jättis menetluskulud

§ 168

lg 4 ja § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda, kuna avaldus jäeti läbi vaatamata avaldajast tulenevatel põhjustel. Avaldaja on korteriomandi võõrandanud ning tal puudub õigustatud huvi nõuda korteriühistu kohustamist tagada aastaringselt minimaalselt 14-kraadine temperatuur kõigis korteriomandite eluruumides. Kohus leidis, et puudutatud isiku I lepingulise esindaja ajakulu 14,50 tundi ja tunnitasu 175 eurot/tund (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Kohus luges vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikulude suuruse 2672,50 eurot, millele lisandub käibemaks 556,60 eurot, ning lepingulise esindaja sõidukulu 173,16 eurot, kuludele lisandub viivis. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue lahendi tegemist, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, alternatiivselt asja tagasi saatmist Tartu Maakohtule uueks läbi vaatamiseks. Avaldaja on seisukohal, et maakohus rikkus olulisel määral menetlusnorme, kui leidis ekslikult, et määruskaebuse esitaja avaldus jäeti läbi vaatamata määruskaebuse esitajast tulenevatel põhjustel ning seetõttu tuli menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Määruskaebuse esitaja ei ole oma avaldust tagasi võtnud ega väljendanud kohtule mingil kujul soovi menetlus lõpetada või avalduse läbivaatamisest loobuda. Kohus jättis avalduse läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 alusel, leides, et määruskaebuse esitajal puudub õigustatud huvi pärast korteriomandi võõrandamist. Avalduse esitamise ajal

1. novembril 2023 oli avaldajal õigustatud huvi olemas. Nõude võõrandamine menetluse jooksul ei võta isikult õigust menetlust jätkata, kuigi materiaalõiguslik positsioon võib muutuda. Kohus ei ole seda eripära arvestanud ega kaalunud menetluse jätkamist asendamise, kaasamise või muude menetluslike abinõudega. Maakohus määras menetluskulude suuruse kindlaks avaldajale oma seisukoha esitamiseks ja kuludele vastuväidete esitamiseks tähtaega määramata, rikkudes sellega poolte võrdsuse ja ärakuulamisõiguse põhimõtet.
2. Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtupraktika kohaselt on õigustatud huvi olemasolu kohtupraktikas käsitatud kui eeldust, mis peab püsima kogu menetluse vältel. Asja 3 materjalidest nähtub, et uus omanik ei soovi menetluse jätkumist. Tsiviilkohtumenetlus ei saa toimida põhimõttel, et üks pool algatab kuluka menetluse, mille tegelikud rahalised tagajärjed jäävad kanda puudutatud isikul, kui avaldaja ise loobub oma materiaalõiguslikust alusest – näiteks korteriomandi võõrandamise teel.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas ringkonnakohtule (

§ 663lg 5) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.

Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada menetluskulude suuruse osas. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega loeb puudutatud isiku I menetluskulude suuruseks l959,06 eurot, millele lisandub viivis. 9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega asja läbi vaatamata jätmise osas ning kooskõlas

§ 654lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

1. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.
2. Määruskaebuse esitaja seisukohad selles, et avaldaja ei ole soovinud menetluse lõpetamist, jäävad arusaamatuks, kuna määruskaebuses ei taotletud maakohtu määruse tühistamist asja läbivaatamata jätmise osas. Ringkonnakohus märgib, et avaldajal peab õiguskaitsevajadus olema kuni asjas lahendi tegemiseni. Praegusel juhul kuulus avalduse esitamise ajal avaldajale kaks korteriomandit, kuid ta võõrandas mõlemad menetluse ajal, mistõttu maakohtu määruse tegemise ajal puudus avaldajal õiguskaitsevajadus. Määruskaebuse esitaja väidab paljasõnaliselt, et kohus oleks pidanud menetluslike abinõusid kasutama ja menetlust jätkama. Milliseid abinõusid kohus oleks pidanud kasutama, seda määruskaebuse esitaja ei täpsusta. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus avaldajal õiguskaitsevajadus puudub ja korterite uued omanikud menetluse jätkamist ei soovi, siis puuduvad sätted, mis annaksid aluse menetluse jätkamiseks. Avaldajalt korteriomandi omandanud puudutatud isik III kaasati menetlusse ning ta ei soovinud avaldaja asemele asuda. Asjas ei ole vaidlust, et ka teine isik, kes avaldajalt korteri omandas, ei soovinud menetluse jätkumist. 10.
3. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjendused ei anna alust selles osas maakohtu määrust muuta. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et talle ei antud võimalust puudutatud isiku I menetluskulude kohta seisukohta avaldada. Samas piirdub avaldaja kaebuses väitega, et kulud tuleks menetlusosaliste endi kanda jätta, kuid ei esita oma seisukohta kulude suuruse põhjendatuse kohta. Avaldajat esindas lepinguline esindaja, kellele saab ette heita määruskaebuse ebamäärasust. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174

lg 8) lähtudes menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel

§ 175

lg-s 1 sätestatust.

§ 175

lg 1 järgi tuleb arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja tunnitasu suuruse põhjendatust. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte. Arvestades, et avaldaja ei toonud määruskaebuses esile menetluskulude suuruse muutmise asjaolusid, vaid piirdus etteheitega, et tal puudus võimalus seisukoha avaldamiseks, siis ei pea ringkonnakohus põhjendatuks avaldajale uue täiendava tähtaja määramist ja kontrollib uurimispõhimõttest lähtudes ja arvestades määruskaebust, puudutatud isiku I menetluskulude põhjendatust. 4 Puudutatud isikut esindas nii seaduslik kui lepinguline esindaja, mistõttu lepingulise esindaja ajakulu tõendite kogumise ja kohtunõuete täitmisel ei ole täies ulatuses põhjendatud, sh esitas puudutatud isik tõendeid, mis olid juba asjas varem esitatud. Põhjendatud ei ole avaldaja kanda jätta täies ulatuses ka lepingulise esindaja ajakulu seoses sõitmisega kliendi juurde või kohtuistungile. Riigikohus on pidanud lubatavaks lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest hüvitise arvestamist analoogia alusel lähtudes justiitsministri

1. juuli
2. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (RKTKm
3. september 2021, tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 12). Kuna puudutatud isiku I lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (Jõgeva linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151-200 kilomeetrit, peab avaldaja hüvitama puudutatud isikule I esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 60 eurot, millele lisandub käibemaks 24%. Ringkonnakohus peab asja õiguslikku keerukust ja faktiliste asjaolude hulka arvestades vajalikuks ja põhjendatuks tunnihinnaga 175 eurot õigusteenuse osutamist 8 tunni ulatuses. Sealjuures sõidule kulunud aeg (60 eurot) ja 1 tund õigusabi teenust käibemaksumääraga 24% (235 + 56,4) ja 7 tundi õigusabi teenust käibemaksumääraga 22% (1225 + 269,50) kokku 1785,90 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub sõidukulu 173,16 eurot. Avaldaja peab hüvitama puudustatud isiku I menetluskulu 1959 euro ja 6 sendi ulatuses, millele lisandub viivis.
4. Ringkonnakohus rahuldas osaliselt määruskaebuse ja jätab määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ 5 seetõttu