2-25-4988/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 28.01.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-4988 Kohtuasi RTR Investment OÜ hagi N.U (N.U) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 09.06.2025 määrus Kaebuse esitaja ja liik RTR Investment OÜ 19.06.2025 määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja RTR Investment OÜ (registrikood 11904532), lepinguline esindaja advokaat Kristiina Pralla Kostja N.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 09.06.2025 määrus ja saata tsiviilasi hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2.Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. RTR Investment OÜ (hageja) esitas 31.03.2025 Pärnu Maakohtule N.U (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 30 266 eurot ja sellelt edasiulatuva seadusjärgse viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.09.2020 tähtajatu suulise töölepingu, mis lõppes kostja soovil 28.02.2023. Kostja esitas 20.06.2023 Pärnu Maakohtule hageja vastu hagi saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja viivise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-23-8955).

2-25-4988 Pärnu Maakohus rahuldas 13.03.2025 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlus käis eelkõige selle üle, milline oli pooltevaheline töötasu kokkulepe ja kas kostjal jäi kokkulepitud tasu saamata. Hageja oli terve menetluse ajal seisukohal, et kostja kontole kantud tasu vastab pooltevahelisele kokkuleppele. Kohus luges otsuse tegemisel töölepinguseaduse (TLS) § 29 lg 2 mõttes töötasu suuruseks tasu, mis Saksamaa Statistikaameti andmetel tasutakse metsanduse valdkonnas töötavatele oskustöölistele.

2.1. Seoses TLS § 29 lg 2 kohaldamisega, oli peamine vaidlusalune küsimus sellest, kas TLS § 29 lg 2 järgi töötasu arvestuse tegemisel tuleb töötasuna arvestada ka töösuhte ajal kostja kontole ülekantud päevaraha või mitte. Hageja leidis, et päevaraha tuleb arvestada töötasuna.

Hageja lähtus päevaraha tasumisel enda arusaamast poolte vahel sõlmitud töölepingu tingimustest. Kostja aga leidis, et tasutud päevaraha ei saa töötasuna arvestada ning päevaraha tagasi nõudmiseks peaks hageja esitama kostja vastu eraldi nõude. Kohus nõustus kostjaga ja jättis otsuse tegemisel kostjale ülekantud päevaraha töötasuna arvestamata. Hageja ei nõustu esimese astme kohtu järeldusega ja kavatseb selles osas tsiviilasjas nr 2-23-8955 tehtud esimese astme otsuse edasi kaevata. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse rahuldada või jätta rahuldamata. Seetõttu peab hageja nõude aegumise vältimiseks esitama kostja vastu nõude alusetult makstud päevaraha tagastamiseks.

2.2. Praegusel juhul tuleb kogu hageja poolt kostjale üle kantud raha käsitleda töötasuna.

Ometi ei nõustunud kohus päevaraha töötasuna käsitlema. Juhul, kui hageja poolt üle kantud päevaraha töötasuna ei käsitleta, ei ole kostjal alust üldse päevaraha saada, sest hagejal ei ole seadusest ega kokkuleppest tulenevalt kohustust päevaraha maksta. Seega peab kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt tagastama hagejale päevarahana 30 266 eurot.

2.3. Hageja nõue ei ole aegunud, sest hageja sai enda alusetu rikastumise nõudest kostja vastu teada alles peale töösuhte lõppu 2023. a kevadel ehk vähem kui kolm aastat tagasi.

Maakohtu määrus ja põhjendused 3. Pärnu Maakohus keeldus 09.06.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-4988 hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda ning rahaliselt kindlaks määramata.

4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel. Hagis toodud asjaoludel ei ole hagi võimalik rahuldada ühelgi õiguslikul alusel. Hageja kinnitab hagis, et poolte vahel oli kehtiv suuline tööleping (TLS § 4 lg 2), mille alusel maksti kostjale vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele töötasu (sh tehti vaidlusaluseid makseid). Seega ei ole hagis toodud asjaoludest tulenevalt õiguslikku alust kehtiva lepingu alusel makstud töötasu (vaidlusaluste maksete [päevaraha]) tagasinõudmiseks.

4.1. Seoses VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisega märkis maakohus, et alusetu rikastumise sätete alusel tuleb saajal välja anda õigusliku aluseta saadu. Muuhulgas võib õiguslik alus soorituseks tulla pooltevahelisest lepingust. Praegusel juhul tugineb hageja sellele, et poolte vahel oli kehtiv tööleping. Seega kinnitab hageja, et vaidlusalustel maksetel oli õiguslik alus.

Lepingu lõppemine ei võta lepingu kehtivuse ajal tehtud soorituselt õiguslikku alust ega anna põhjust kohaldada alusetu rikastumise sätteid. Iseenesest võib alusetu rikastumine kõne alla tulla juhul, kui pooltevahelise lepingu alusel tehakse sooritus kokkulepitust suuremas ulatuses. Praegusel juhul hageja kinnitusel sellise olukorraga tegemist ei olnud.

2 2-25-4988 4.2. Olukorras, kus hageja kinnitab hagis, et poolte vahel oli kehtiv tööleping ja töötasu kokkulepe ja vaidlusalused maksed (päevaraha) tuleb arvestada kostjale makstud töötasuna (hageja pidas maksete tegemisel silmas seda eesmärki), ei kuulu hagi rahuldamisele ühelgi õiguslikul alusel. Tsiviilasjas nr 2-23-8955 13.03.2025 tehtud maakohtu lahend ei ole hageja kinnitusel jõustunud, mistõttu ei saa sellest tulenevalt olla üksi pooltevaheline töölepingust tulenev kohustus ära langenud ega ühtegi asjaolu tuvastatud. Oma sisult on hageja seega esitanud pooltevahelisest töölepingust tulenevalt tasaarvestusavalduse VÕS § 198 mõttes, mida kohus ei saa siinses asjas menetleda nagu hagi.

5.Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda ning märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud kohtutoimiku kohaselt puuduvad.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik 6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tervikuna tühistada ning teha uue määruse, millega võtta hagiavalduse menetlusse või alternatiivselt saata hagiavaldus uuesti menetlusse võtmise otsustamiseks Pärnu Maakohtule.

7.Määruskaebuse kohaselt ei saa hageja haginõuet käsitleda pelgalt töösuhtest tuleneva tasaarvestuse avaldusena. Nõuete tasaarvestamine tuleb kõne alla alles peale seda, kui on leidnud kinnitust kahe vastastikuse nõude olemasolu. Praegusel juhul on poolte töösuhtest tuleneva nõuete ja kohustuste ulatus vaidlusalune ning oluline on, et tsiviilasja nr 2-23-8955 esemeks on kostja rahaline nõue hagejate vastu. Kostja võib saada tsiviilasja nr 2-23-8955 raames hageja vastu täitedokumendi alusetu nõude sissenõudmiseks. Hageja rahaline nõue kostja vastu ei ole ühegi kohtumenetluse esemeks, mistõttu ei ole hagejal hetkel väljavaadet saada enda positsioonile kohtu poolset tunnustust. Täitemenetluse korral oleks hageja ainus variant sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine. Tasaarvestuse avaldus täitemenetluse läbiviimist ei takista.

7.1. Praegusel juhul puudub selgus, kas vaidlusalune 30 266 eurot (maksed selgitusega „päevaraha“) on käsitletavad kostja töötasuna või mitte. Isegi juhul, kui kohtu arvates tuleks hageja nõuet praegusel juhul menetleda näiteks tuvastushagina, peaks kohus eelnevat hagejale selgitama. Sel juhul saanuks kohus jätta hagiavalduse käiguta ning määrata tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seega ei ole hagi õiguslikult perspektiivitu, sest hagejal on vähemalt õigustatud huvi tuvastada, kas vaidlusaluseid makseid saab käsitleda kostja töötasuna või mitte.

7.2. Isegi, kui hagejal oli tsiviilasjas nr 2-23-8955 menetluslik õigus esitada maksetega seonduvalt vastuhagi, siis saab hageja esitada samade maksetega seonduvalt hagiavalduse eraldiseisvas menetluses. Kohus saab käesolevas menetluses kujundada seisukoha selles, kuidas käsitleda kostjale tehtud makseid selgitusega „päevaraha“, mh tuvastada hageja õiguse keelduda 30 266 euro ulatuses kostjale väljamakse tegemisest.

7.3. Hageja ei pea hagi esitamisega ootama kuni tsiviilasjas nr 2-23-8955 menetluse lõppemiseni, sest ootamine tähendab hageja jaoks nõude aegumise riski ning kohtul on võimalik hagi menetlusse võtta ja seejärel käesoleva asja menetluse peatada kuni tsiviilasja nr 2-23-8955 lõppemiseni. Lahenduseks ei saa olla hageja tehtud maksete ühes menetluse sisulise tähelepanuta jätmine ja teises menetluse menetlemisest keeldumine ega teadmata ajal tulevikus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine.

3 2-25-4988 8. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 372 eurot. Kostja märgib, et tal puudub kohustus vastata hiljem esitatud hageja määruskaebusele. Samuti teatab kostja, et nõustub kohtumääruse põhjendustega.

9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule, kuhu see laekus 12.12.2025.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tühistada ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

11.Maakohus on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud põhjusel, et hagis toodud asjaoludest tulenevalt ei ole õiguslikku alust kehtiva lepingu alusel makstud töötasu (vaidlusaluste maksete [päevaraha] tagasinõudmiseks) ning ükski pooltevaheline töölepingust tulenev kohustus ei ole ära langenud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hagis toodud asjaolude kohaselt on hageja olnud seisukohal, et kogu hageja poolt kostjale üle kantud raha tuleb käsitada töötasuna, kuid tsiviilasjas nr 2-23-8955 jättis maakohus kostjale üle kantud päevaraha töötasuna arvestamata. Hageja on esile toonud, et kui päevaraha jäetakse töötasuna arvestamata, siis ei ole kostjal alust päevaraha saamiseks, sest pooltel ei ole kokkulepet päevaraha tasumise kohta ning vastavat kohustust ei tule hagejale ka seadusest. Sellest tulenevalt võib ringkonnakohtu hinnangul hagi kuuluda rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kuigi Pärnu Maakohtu 13.03.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-23-8955 ei ole hageja kinnitusel jõustunud, siis nõustub ringkonnakohus hagejaga, et kohtul on võimalik hagi menetlusse võtta ja seejärel kaaluda käesolevas asjas menetluse peatamist TsMS § 356 lg 1 alusel kuni tsiviilasjas nr 2-23-8955 menetluse lõppemiseni.

12.Seega ei ole hagi praegusel juhul õiguslikult perspektiivitu ning maakohus on hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel ebaõigesti keeldunud.

13.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

14.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja uueks menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) 4

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.