1.2. Hageja II palub kostjalt hageja II kasuks välja mõista igakuise elatise alates 08.04.2024 kuni täisealiseks saamiseni
Kostja seisukohad 2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud hagejatele ülalpidamist. Kostja kohtub lastega sagedamini kui kord kuus. Kohtumiste ajal on kostja kandnud vaba aja veetmisega seotud kulusid. Kostja on töötu ja tal on tuvastatud osaline töövõime. Peale selle on kostjal veel kaks last, kellest üks, D, sündinud 28.01.2006, on siiani kostja ülalpidamisel. Kostja ainus sissetulek pärineb töötukassa makstavast toetusest suurusjärgus 240 eurot kuus, mis katab esmavajalikud kulud (ravimid, sidekulud). Kostja elab koos oma emaga. Kohtumised hagejatega toimuvad keskmiselt korra nädalas. Nendel kohtumistel tegeletakse ühiselt laste huvitegevustega (kino, mängutoad, jalutuskäigud). Kulud nendel tegevustel kaetakse valdavalt sularahas ega ole dokumenteeritud. Kostja on tasunud hageja I korvpallitreeningute tasu 55 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 2 3.
(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Kohus tuvastab, et kostja on hagejate isa (sünnitõendid dtl 9-10), mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad oma ema juures. 5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). 6.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot. 7.
lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 8.
lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hagejad ei viibi kostja juures vähemalt seitse ööpäeva kuus. 9.
lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 10.
lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega mõlema lapse puhul: - alates 23.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)). 11. Tulenevalt
lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 12. Kohus leiab, et kostja ülalpidamiskohustus hagejate ees ei saa väheneda seoses kostja teiste lastega, sest need lapsed on täisealised. 28.01.2006 sündinud D sai täisealiseks 28.01.2024, hagejad on esitanud nõuded perioodi eest alates 08.04.2024.
lg 1 järgi kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist 3 andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Kostjal tuleb esimeses järjekorras anda ülalpidamist oma alaealistele lastele. 13. Kostja leiab, et tema ülalpidamiskohustust tuleks vähendada alla
sätestatud ulatuse ka tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast ning asjaoludest, et kostja on töötu ning kostjal on osaline töövõime. Kostja esitatud töövõimekaartide (dtl 42, 68) kohaselt on kostjal perioodiks 14.08.2023-13.08.2029 tuvastatud osaline töövõime. 14. Kohus on seisukohal, et ainuüksi mitte töötamine mõjuvaks põhjuseks
Ei töövõime osaline puudumine ega asjaolu, et kostja on kriminaalkorras karistatud, ei välista igasugust töötamise võimalust. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). 15. Kostja väitel on tema ainsaks sissetulekuks töötukassa makstav toetus suurusjärgus 240 eurot kuus, millest kostja katab esmavajalikud kulud ravimitele ja sidele, kostja elab oma ema juures. Kohus kogus ise andmeid kostja kontode kohta Eesti krediidiasutustes. Kohus selgitas kostjale 07.10.2025 määruses, et kostjal tuleb tõendada tõendada oma majanduslik seisund tervikuna. Kui kostja väitel sissetulek puudub, tuleb välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtuksid objektiivsed takistused, mis välistavad mistahes ulatuses sissetuleku teenimise. Kohus märkis, et nähtuvalt äriregistrist on kostjal kehtivad seosed kuue ühinguga, kostja on neist viie juhatuse liige, mis ei ole kooskõlas väitega, et mistahes sissetuleku teenimise võimekus puudub. Kohus palus kostjal seda selgitada ning esitada andmed ja tõendid tasu saamise kohta seoses juhatuse liikme kohustuste täitmisega. Kohus tegi kostjale ka ettepaneku selgitada, et kui kogu kostja sissetulek on 240 eurot kuus, millistest vahenditest siis kostja peab üleval oma täisealist last, nagu kostja on väitnud vastuses hagile, ja kust pärineb sularaha, millega kostja väidetavalt tasub kohtumistel hagejatega meelelahutuste eest. Kohus märkis veel, et kostja SEB panga kontolt nähtuvad kulutused ei ole kooskõlas väitega, et kostja vahenditest jätkub vaevu tema esmavajaduste tarbeks, samuti nähtub konto väljavõttelt, et kostjal on kontosid välisriikides (XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX), tõendamaks oma majanduslikku seisundit tuleb esitada kohtule ka kõikide oma kontode tervikväljavõtted alates 08.04.2024, mis kostjal on välisriigi krediidiasutustes või makseteenuse vahendajate juures. Kohus selgitas, et kui kostja ei esita andmeid ja tõendeid, mis võimaldaksid hinnata tema majanduslikku seisundit tervikuna, asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud oma objektiivsetest põhjustest tulenevat suutmatust ülalpidamise andmiseks vähemalt
Kostja kohtule ei vastanud, ühtegi selgitust ega täiendavat tõendit ei esitanud. 16. Kohus leiab, et kostja SEB panga väljavõttelt (dtl 105-134) nähtuv ei ole kooskõlas kostja selgitustega oma majandusliku seisundi kohta. Konto väljavõttelt ei nähtu kulutuste tegemine üksnes esmavajalikule, suur osa kannetest seondub hasartmängudega. Kontolt nähtub mh maksete tegemine kostja välisriikides asuvatele kontodele, mille väljavõtteid kohtule esitatud ei ole. Kohus tuvastab äriregistrist, et kostja on käesoleval ajal B OÜ, E OÜ, EB OÜ, P OÜ ja V MTÜ juhatuse liige, mis ei ole kooskõlas väitega, et mistahes sissetuleku teenimise võime kostjal puudub. Kostja väited tema majandusliku seisundi kohta on kohtu hinnangul vastuolulised, kostja ei ole neid vastuolusid selgitanud, kuigi kohus selleks 07.10.2025 võimaluse andis. Kohtu kogutud tõendid kostja kõigi sissetulekute ja vältimatute püsikulutuste tuvastamiseks piisavad ei ole, täiendavaid tõendeid kostja ise vaatamata kohtu nõudele ei esitanud. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seisund ei võimalda anda hagejatele ülalpidamist vähemalt
4
MS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja I kontole hiljemalt vastava kuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.