KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Vaker Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 02.september 2024, avaliku e-toimiku kaudu Tsiviilasja numbe

§ 208

lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 217

lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

1. Hageja nõuab kostjalt I 18 878,57 euro väljamõistmist, s.o summa mille ulatuses ei ole hageja kostjalt I kaupa (graniitkivi plaate) saanud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid 14.02.2020 tarnelepingu (dtl 10-15), mille esemeks oli graniitkivi plaatide (toonis G602) tarnimine hagejale ja hageja maksis kostjale I kokku 51 722,11 eurot. Nimetatud summale vastab vastavalt tarnelepingus kokkulepitud graniitkivi plaadi ühikuhinnale (47,82 eurot/m²) 1081,60 m² graniitkivi plaate. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I on hagejale tarninud 1081,60 m² ehk kas üleantud asi vastab lepingutingimustele koguse osas või on tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega, mille eest kostja I vastutab ning mille tõttu oli hageja õigustatud alandama hinda.
2. Hageja soovis osta 2362 m² graniitkivi plaate kogusummas 112 950,84 eurot (dtl 13). Tarnelepingu punktis 3.2 on kokku lepitud, et lepingu ese tarnitakse 3-5 konteineri kaupa. Tarnelepingu punkti 3.2.1 järgi peab kogu kauba tarne toimuma hiljemalt 12.05.
3. Vastavalt tarnelepingu punktile 3.3 kohustus hageja tasuma kostjale I ettemaksu (35% kauba maksumusest) lepingu sõlmimisel ning ülejäänud osa (65%) kohustus hageja tasuma 3-5 konteineri kaupa ning tasumise kohustus tekib hagejal kauba aktiga üleandmisel hagejale, kaupa võib üle anda ka osade kaupa vastavalt tarnitud kogustele. Tarnelepingu punkti 4.5 kohaselt vormistab kostja I üleandmise-vastuvõtmise akti ning esitab selle hagejale allkirjastamiseks koheselt peale kaupade üleandmist. Hageja on kohustatud kauba üle vaatama seitsme kalendripäeva jooksul alates talle üleandmise-vastuvõtmise akti esitamisest.
4. Hageja on teinud kostjale I viis makset – 31.03.2020 summas 10 320 eurot selgitusega „Arve 202001 (Fahle II etapi graniit kivid, ettemaks)“; 14.05.2020 summas 15 541,06 eurot selgitusega „Arve 202014 (Fahle graniitkivid
5. 8 m², ettemaks 100pr); 08.06.2020 summas 8958,31 eurot selgitusega „Arved 202012, 202026 (Fahle graniit kivi ettemaks + äärekivi)“; 24.08.2020 summas 5977,50 eurot selgitusega „Arve 202038 (Fahle graniitkivi, ettemaks)“ ja 30.09.2020 summas 12 125,24 eurot selgitusega „Arve 202042 (Fahle graniitkivi, ettemaks 100pr)“. Hageja väitel toimusid tarned 16.07.2020, 24.08.2020 ja 11.02.2021 (dtl 4). Kostjad on hageja poolt välja toodud tarnete aegade osas esitanud menetluse käigus erinevaid vastuväiteid. Vastuses hagile on kostjad leidnud, et hageja kohustus tasuma ettemaksuna 39 532,79 eurot (km/ga) ja lepingu kehtivuse ajal tehtud maksed olid juba konkreetsed tasumised, mille kostja I väljastas hagejale pärast graniitkivi plaatide üleandmist. Ka maksekorraldustes selgitustes on toodud arve number, mille eest kõnealuse maksega tasutakse (dtl 49). 21.12.2023 kuupäeva kandvas seisukohas on kostjad leidnud, et hageja näidatud kuupäevadest ei ole kuidagi tõepärane 16.07.2020 ja 11.02.2021, need kuupäevad on hageja andnud täiesti suvaliselt, samuti on suvaliselt määratletud saadud kogused (dtl 77). 03.05.2024 seisukohas on kostjad toonud välja, et kostja I tellis vajaliku koguse kive kahes jaos - 2020.aasta aprillis ja mais. Keskmiselt sõidab kaup Hiinast Eestisse 2,5 kuud, mistõttu jõudis esimene saadetis kohale ilmselt tõesti 2020.aasta juulis ja teine
6. aasta augustis (dtl 169). 01.08.2024 istungil on kostja möönnud, et „kolmas tarne võis olla kinnipeetud konteineri osas veebruaris 2021“ (dtl 208, 00:10:11).
7. Seega tuginedes eeltoodule tuvastab kohus, et arvete esitamine ja tasumine ei toimunud kooskõlas tarnelepingu punktiga 3.3, s.o 35% lepingu sõlmimisel ja 65% vastavalt tarnitud kauba kogusele, mistõttu ei saa teha järeldust, et 51 722,11 euro tasumisel ka kostja tarnis sellele summale vastava koguse (1081,60 m²) graniitkivi plaate. Mõlemad pooled on ka menetluses välja toonud, et seoses COVID-19 pandeemiaga leppisid pooled 27.03.2020 kokku tarne ositi täitmises (dtl 67, p 2; 209, 00:18:28jj).
8. Kostja on menetluse käigus küll esitanud erinevaid seisukohti tarnete aja osas, on kostjad 03.05.2024 seisukohas möönnud, et kaks esimest tarnet võisid tõesti toimuda 16.07.2020 ja 24.08.2020 (dtl 169) ja kolmas tarne võis toimuda 11.02.2021 (dtl 208, 00:10:11). Seega tuleb kohtul tuvastada, kui mitu ruutmeetrit graniitkivi plaate kolme tarnega hagejale kokku tarniti.
9. Hageja on väitnud, et kostja I tarnis 16.07.2020 270,4 m², 24.08.2020 270,4 m² ja 11.02.2021 146,016 m² graniitkivi plaate. Kostjate väitel tarniti hagejale kokku 1081,60 m², s.o selles ulatuses, mille eest on hageja kostjale I tasunud.
10. Kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 peaks lepingu rikkumist tõendama pool, kes tugineb lepingu rikkumisele ehk siis antud juhul hageja. Samas on pooled leppinud tarnelepingu punktis 4.5 kokku, et kostja I kohustuseks oli üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamine. Kohtu hinnangul on seega tõendamiskoormis ümberpöördunud ning kostjal I tuli tõendada, et ta tarnis hagejale kokku 1081,60 m² graniitkivi plaate ja täitis tarnimislepingut talle tasutud 51 722,11 euro ulatuses. Kohus on kostjatele tõendamiskoormist selgitanud (dtl 171).
11. Kostjad on 01.08.2024 kinnitanud, et üleandmise-vastuvõtmise kohta akte ei koostatud (dtl 208, 00:10:11). Kostjad on esitanud kaks Hiina kaubatarnija arvet, mille kohaselt on kostja I ostnud Hiinast kahel korral graniitkivi plaate kokku 1081,6 m². Hiinast graniitkivide ostmist tõendab XIAMEN KMGSTONE CO., LTD 15.04.2020 arve nr 20TAM001 (dtl 79) ja 14.05.2020 arve nr 20TAM002 (dtl 80). 14.05.2020 arvelt nähtub kaks Põllumajandusameti 24.08.2020 templit konteineri kinni pidamise ja sisseveo lubamise kohta. Kostjad on 01.08.2024 istungil möönnud, et kolmas tarne võis kinnipeetud konteineri osas toimuda 2021.aasta veebruaris (dtl 208, 00:10:11). Kostjad leidsid, et nimetatud tõenditega on tõendatud, et kostja I tarnis hagejale kokku 1081,60 m² graniitkivi plaate. Hageja asus seisukohale, et esitatud arvetega on ei ole tõendatud, et kostja I tarnis kõik Hiinast saadud graniitkivi plaadid hagejale, mitte mõnele kolmandale isikule (dtl 101, p 1). Hageja hinnangul ei ole usutav, et kui kostja I on selles valdkonnas tegelev ettevõte, oli hageja kostja I ainuke klient (dtl 208, 00:13:31). Kohus nõustub hagejaga, et kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis tõendaksid, et kõik Hiinast saadetud graniitkivi plaadid tarniti hagejale. Kuigi kostjad on tõesti ostnud Hiinast kahel korral graniitkivi plaate kokku 1081,60 m², on esiteks kostjad ise andnud menetluse käigus erinevaid vastuväiteid kasvõi tarneaega osas (dtl 49, 77, 169, dtl 208, 00:10:11). Lisaks, kostja I on saatnud hagejale 19.05.2020 e-kirja, mis sisaldas konteinerite numbreid ja pilte (dtl 138-143). Arvestades, et kaup jõudis Hiinast Eestisse keskmisel 2,5 kuud, siis pidid 19.05.2020 e-kirjale lisatud pildid olema kuidagi seotud 14.05.2020 arvega ning tehtud Hiinas, mitte juba Eestis. Seega 15.04.2020 arvega seotud konteineritest teavet hagejale ei ole saadetud, saadeti vaid koopia arvest (dtl 136-137). 23.11.2020 on kostja I saatnud hagejale e-kirja koos piltidega konteinerist (dtl 144-145). Samal ajal on kostjad möönnud 01.08.2024 istungil, et Põllumajandusameti poolt kinni peetud konteiner tarniti hagejale 11.02.
12. Seega jääb ebaselgeks, millise tarnega võisid olla seotud 23.11.2020 e-kirja lisaks olevas konteineris olevad graniitkivi plaadid. Hageja on kirjutanud kostjatele 06.11.2020 (dtl 72), 16.02.2021 (dtl 69), 05.04.2021 (dtl 71) ja 15.07.2021 (dtl 70). Hageja on kõigis nimetatud kuupäevadel saadetud e-kirjades toonud välja, et hageja on tasunud 1081,60 m² graniitkivi plaatide eest 51 722,11 eurot, kuid on saanud graniitkivi plaate vähem. Enne 11.02.2021 tarnet on hageja kirjutanud, et on saanud 540,80 m² kive (dtl 72) ning soovib teada, millal tarnitakse ülejäänud. 16.02.2021 on hageja toonud oma e-kirjas välja, et 16.02.2021 seisuga on tellitud ja ettemakstud kogusest tarnimata 394,784 m² graniitkivi plaate (dtl 69). Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid kordagi hageja saadetud e-kirjadele vastanud ning vaielnud vastu hageja väidetud tarnitud graniitkivi plaatide kogusele, mida sellises olukorras oleks kostjatelt võinud mõistlikult oodata. Kui hageja väitel oli 06.11.2020 e-kirja kohaselt kostja I täitnud lepingut 540,8 m² graniitkivi plaatide osas (dtl 72) ja kostjad sellele vastu ei vaielnud ning arvestades, et R.K on 11.05.2021 saatnud e-kirja piltidega nii hagejale kui ka kostjale I 146 m² graniitkivi plaatide tarnimise kohta (dtl 146-147), siis on hageja teinud eluliselt usutavaks, et talle tarniti kokku 686,816 m² (540,8 + 146,016). Arvestades kostja I tegevusala (kivide/plaatide müük), kostjate passiivset käitumist hageja e-kirjade suhtes ning lähtudes sellest, et kostjad on menetluse käigus järjepidevalt enda esitatud väiteid muutnud, ei jõua kohus esitatud Hiina kaubatarnija arvete tõlgendamise teel samale järeldusele nagu kostjad, s.o, et Hiina kaubatarnija arvetega on tõendatud kostja I poolne lepingu täitmine.
13. Tuginedes eeltoodule tuvastab kohus, et kostja I rikkus tarnelepingut ega tarninud hagejale 1081,6 m² graniitkivi plaate, mille eest oli hageja tasunud 51 722,11 eurot.
14. Vastavalt

§ 224

lg-le 1 võib käesoleva seaduse § 223 lõikes 1 nimetatud juhtudel ostja alandada hinda vastavalt §-s 112 sätestatule. Viidatud

§ 223

lg 1 p-des 1-5 on sätestatud, et ostjal on õigus müügilepingust taganeda, kui: 1) müüja ei ole asja parandamist või asendamist lõpule viinud, või kui see on asjakohane, ei ole teinud seda vastavalt käesoleva seaduse § 222 lõike 3 esimesele ja neljandale lausele ning lõike 4 teisele lausele; 2) müüja on keeldunud asja lepingutingimustega vastavusse viimisest vastavalt käesoleva seaduse § 222 lõikele 21; 3) mis tahes lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hoolimata müüja püüdlusest asi lepingutingimustega vastavusse viia; 4) lepingutingimustele mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest müügilepingust taganemist, või 5) müüja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul või tarbijalemüügi korral tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata. 21. Hageja on tõendanud, et pöördus korduvalt kostjate poole - 06.11.2020 (dtl 72), 16.02.2021 (dtl 69), 05.04.2021 (dtl 71) ja 15.07.2021 (dtl 70). Kostjad ei ole vastanud ega vaielnud vastu hageja väiksemas mahus tarnimise väidetele, mistõttu nähtub asjaoludest selgelt, et kostjad ei vii/viinud asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul (müügilepingu oluline rikkumine (

§ 223lg 1 p 5).

Kohus ei nõustu kostjate tõlgendusega, et hinnaalandamise õiguskaitsevahendit saab kasutada üksnes kvaliteediga seotud puuduste korral, sest selline kostjate tõlgendus oleks liiga kitsas. Kuivõrd asi loetakse lepingutingimustele vastavaks, kui muu hulgas selle kogus vastab kokkulepitud tingimustele, siis võib mittekohaseks täitmiseks olla ka kokkulepitust väiksemas mahus tarnimine. Seega saab hageja kohaldada hinna alandamist ka olukorras, kui mittekohane täitmine puudutab asja kogust, mistõttu oli hagejal õigus alandada hinda vastavalt

§-s 112 sätestatule. 22.

§ 112

lg-te 1-3 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks. Hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt

§ 189lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule.

Hinna alandamise materiaalsed eeldused on:     Tasulise lepingu olemasolu; Tasu maksmise kohustusega vastastikuses seoses oleva kohustuse rikkumine; Täitmine oli mittekohane ehk kohustuse rikkumine seisnes mittekohases täitmises; Täitmine peab olema vastu võetud;  Rikkumist ei ole põhjustanud hinda alandav pool.

1. Eelnevalt tuvastas kohus, et poolte vahel oli tasuline leping – hageja tasus 51 722,11 eurot ning kostja I kohustus selle eest tarnima hagejale kokku 1081,60 m² graniitkivi plaate. Kohus tuvastas ka eelnevalt seda, et kostja I tarnis hagejale 686,816 m² graniitkivi plaate ehk 394,784 m² vähem, st täitmine oli mittekohane. Kuivõrd kostjad on menetluses väitnud, et nad on täitnud lepingu tasutud 51 722,11 euro osas täies ulatuses, siis võttis hageja kostja I mittekohase täitmise vastu, mille hageja on ka välja toonud (dtl 66, p 1). Asjas ei leidnud tuvastamist, et kostja I mittekohase tarnelepingu täitmise põhjustas hageja. Seega leiab kohus, et hinna alandamise materiaalsed eeldused on antud juhul täidetud.
2. Hinna alandamiseks tuleb täita ka formaalsed eeldused, milleks on hinna alandamise avalduse lepingut rikkunud poolele edastamine. Hageja saatis kostjatele 09.12.2022 hinna alandamise avalduse (dtl 23-24). Kostjad ei ole menetluses väitnud, et nad ei oleks saanud hageja hinna alandamise avaldust. Seega on hageja täitnud ka hinna alandamise formaalse eelduse. 25.

§ 112

lg 1 järgi, kui lepingu pool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hageja tasus kostjale I 51 722,11 eurot, mille eest oleks pidanud saama 1081,60 m² graniitkivi plaate. Kohus tuvastas, et kostja I tarnis hagejale 686,816 m² graniitkivi plaate, mille väärtus on tarnelepingus kokkulepitud ühikuhinna järgi 32 843,54 eurot. Seega on hageja tasunud kostjale I 18 878,57 euro võrra rohkem, kui ta on saanud kaupa. Eeltoodule tuginedes on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 18 878,57 euro tagastamist

§ 189lg 1 alusel.

26. Hageja on esitanud nõude ka kostja II kui käendaja vastu, kellelt palub solidaarselt kostjaga I välja mõista põhivõlgnevuse summas 18 878,57 eurot ja sissenõutavaks muutunud (28.04.2023 seisuga) viivise summas 653,25 eurot ning viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates 29.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 18 878,57 eurot.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 143

lg 1 ja 2 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Tulenevalt

§ 144

lg-st 2 peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.

§145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta (

§ 146lg 1).

Tarnelepingu täitmiseks sõlmis hageja ja kostja II käenduslepingu (dtl 11, p 5.8; 16). Kostjad on leidnud, et käenduslepingus on loetletud juhtumid on kõik nõudeõigused, kuid mitte ükski neist ei ole kujundusõigus (dtl 50), mistõttu ei käenda kostja II hinna alandamisest tulenevaid kohustusi. Seega kostjad ei väida, et käendusleping ei oleks kehtiv, lihtsalt kostjate hinnangul ei taga see hinna alandamisest tulenevaid kohustusi. Käenduslepingu punkti 1 kohaselt võtab käendaja endale kohustuse füüsilise isikuna ja kogu oma varaga isiklikult tagada kõiki võlausaldaja (st hageja) ja kostja I vahel 14.02.2020 sõlmitud tarnelepingust tulenevaid hageja nõudeid kostja I vastu (sh ettemaksu tagastamise, leppetrahvi- ja sissenõudekulude jm nõudeid). Vastavalt käenduslepingu punktile 2 on käendaja (st kostja II) vastutused maksimumsumma 40 000 eurot. Kostja II on kohustatud täitma hageja nõude viie

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja esitas 09.12.2022 hinna alandamise avalduse, milles palus tagastada alandatud hinda ületav rahasumma (18 878,57 eurot) hageja pangakontole hiljemalt 27.12.

1. Kostjad kohustust ei täitnud. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates 28.12.2022 kuni 28.04.2023 summas 653,25 euro. Tuginedes eeltoodule on põhjendatud rahuldada hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise 653,25 euro väljamõistmiseks.
2. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras alates 29.04.2023 kuni kohustuse täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 18 878,57 eurot. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjatelt solidaarselt välja sissenõutavaks muutunud viivise kokku 653,25 eurot ja viivise alates 29.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 18 878,57 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses solidaarselt kostja I ja kostja II kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud mõista kostjatelt solidaarselt välja menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõiv1260 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1260 eurot. TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kädi Vaker Kohtunik