) § 429 lg 1 ja lg 4 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega ega riku avalikku- või menetlusosaliste huve. Kostja on nõus menetluse lõpetamisega. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi tagamise tühistamine 2
lg 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus leiab, et seoses tsiviilasja menetluse lõpetamisega tuleb tühistada Viru Maakohtu 01. aprilli 2024 määrusega hagi tagamiseks rakendatud abinõud. Kohus selgitab, et kohtumääruse täitmise korraldamiseks on menetlusosalistel õigus esitada käesolev kohtumäärus koos vastava avaldusega Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale kande tegemiseks/kustutamiseks kohtumääruse alusel. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja palub kohtul jätta poolte menetluskulud
lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna menetluskulude väljamõistmine hagejalt on ebaõiglane. Hageja on püüdnud asja lahendada kohtuväliselt, sh on pöördunud nii notari kui ka kostja poole. Kostja aga taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kostja leidis, et hageja kasutas enda õigusi pahatahtlikult – hagejal oli võimalik oodata lahendit tsiviilasjas nr 2-22-4720 ning kui on tuvastatud, et hageja põlvneb pärandajast, muudaks ka notar pärimistunnistuse.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et
Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul kohus sisuliselt kohtuotsust ei tee vaid hageja loobub hagist. Lisaks ei ole hageja selgitanud, miks kostja menetluskulude väljamõistmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus selgitab, et
Sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard menetluskulude väljamõistmine peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
Sellised erandlikud asjaolud võivad olla näiteks: hageja loobumine hagist tuleneb asjaoludest, mis ei olnud hagejale hagi esitamise ajal teada ja mis muutusid hiljem; kostja käitumine enne hagi esitamist andis hagejale aluse arvata, et tal on õigus hagi esitada; menetluskulud on ebaproportsionaalselt suured võrreldes vaidluse esemega ning muud sarnased asjaolud, mis muudaksid kulude väljamõistmise hagejalt äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. 3
Seega ei ole esitatud asjaolude põhjal alust
Lähtuvalt
Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et puudub seadusega sätestatud alus menetluskulude poolte endi või kostja kanda jätmiseks. Kostja ei ole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, hageja loobus hagist omal algatusel. Seega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Kooskõlas
Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kulud õigusabile asja arutamisel maakohtus kokku summas 1 680.00 eurot. Kostja esindaja on teinud järgmised toimingud:
lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). 4
Dokumendid olid kohtule esitatud esindaja poolt ja esindaja allkirjaga, seega loeb kohus, et kostja osales menetluses esindaja kaudu. Kohus leiab aga, et kostja esindaja ajakulu on üle paisutatud. Kohus leiab, et poole esindaja õigusabi peab seisnema kohtumenetluses eelkõige konkreetsete menetlustoimingute tegemises, nii nt vastuse koostamine peaks endas hõlmama kliendiga läbirääkimisi, tõenditega tutvumist, õiguslikku analüüsi, vastaspoole seisukohtadega tutvumist jms. Esindaja kulutatud aega tuleks hinnata lähtudes asja mahust ja keerukusest. Kohus leiab, et tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega, kuna kogu menetlus oli suunatud teises tsiviilasjas tehtavale lahendile. Kostja esindaja koostatud kirjalikud dokumendid ei olnud mahukad ega sisaldanud põhjalikku õiguslikku analüüsi, samuti ei pidanud menetluses kostja tõendeid koguma ja neid esitama. Kohus möönab, et esindajal oli vaja tutvuda asja materjalide ja hageja seisukohtadega, kuid õigusliku vaidluseni asi ei jõudnud. Seega arvestades eeltoodut on kostja esindaja põhjendatud ajakulu 4,5 tundi. Kostja lepinguline esindaja on õigusteenust osutanud hinnaga 140 eurot/tund käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 32-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-159-16, p 24). Kohus leiab, et esindaja tunnitasu 140 eurot käibemaksuta on mõistliku suurusega ja on tavaline turuhind. Arvestades seda moodustavad kostja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud kokku 4,5 x 140 = 630 eurot.
lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja märkis, et tema esindaja büroo ei ole käibemaksukohustuslane, seega ei arvestata menetluskuludelt käibemaksu. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 630 eurot.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei taotlenud viivise väljamõistmist. Riigilõivu tagastamine Hageja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega. 5
lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja taotles hagi esitamisel menetlusabi. Kohus rahuldas taotluse ja võimaldas hagejal tasuda riigilõivu osade kaupa. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse ja seega pidi hageja tasuma riigilõivu 420 eurot hagiavalduse nõudelt ning 70 eurot hagi tagamise taotluselt. Hagi tagamine oli rahuldatud ja seega hagi tagamise eest riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Vastavalt
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et hageja taotlus on seega põhjendatud osaliselt ning hagejale tuleb tagastada hagiavalduse nõudelt pool tasutud riigilõivust summas 210 eurot. Edasikaebamine
lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 1 kohaselt võib pool maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise
lõikes 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, esitada määruskaebuse.
lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lg järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Pooled võivad esitada määruskaebuse menetluse lõpetamise, menetluskulude kindlaksmääramise ja hagi tagamise tühistamise osas.
lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Seega ei saa selles osas hageja määruskaebust esitada. Digitaalne allkiri Tamara Šabarova Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.