2-25-15641/2

2-25-15641 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-15641 Tsiviilasi Y.S-i hagi K.A.C vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Y.S (isikukood XXX, viibimiskoht K.A.C, XXX,) Kostja: K.A.C (registrikood XXX) Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata Y.S-i hagi K.A.C vastu kahju hüvitamise nõudes.
2. Toimetada määrus kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
3. Y.S (hageja) esitas 21.09.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse K.A.C (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise kuni 1000 eurot, samuti palub hageja kontaktisiku vahetust ning isolatsiooni, et temaga ei tohiks kuskil kokku saada. Hagiavalduse kohaselt väärkohtles hageja kontaktisik Raul Adar hagejat selliselt, et ta alandas ja sõimas hagejat teiste kinnipeetavate juuresolekul pedofiiliks. Hageja soovis oma kambrisse tätoveerimise joonistusi ning kontaktisik tõi talle naerdes roosat värvi ükssarviku. See tegi kaasvangidele kõvasti nalja ning nüüd peavad kaasvangid hagejat pedofiiliks. Hageja tunneb ennast alavääristatuna. Hagejal on kogu aeg kontaktisikuga olnud probleeme ja hõõrdumisi, kuid K.A.C-d see ei huvita. Hageja hinnangul rikub kontaktisik vanglas kõige tähtsamat seadust ja seega soovib hageja, et teda kriminaalselt karistataks ning et hageja saaks uue kontaktisiku. Hageja kardab, et kontaktisik teeb jälle midagi sellist, mis talle ei meeldi ja ta paneb kontaktisikule vastu tatti. Kuna episoodi ajal ei toodud hagejale rahustit, siis andis hageja ka meditsiiniteenuse osutaja kohtusse ja nõudis kriminaalasja alustamist. Ametnik ei tohi kinnipeetavatele anda halba eeskuju, aga kontaktisik seda tegi. Hageja on andnud kontaktisikule märku, et ta ei soovi temaga kohtuda, aga kontaktisik käib teda ikkagi ärritamas.
4. Kohus leiab, et maakohus ei ole pädev hageja hagi lahendama. 1 2-25-15641 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et tegemist on avalik-õiguslik vaidlusega, kus nõutakse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) näeb ette avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus leiab, et kuivõrd kahju hüvitamise nõue on esitatud episoodi osas, mis on toimunud K.A.C avalike ülesannete täitmisel, ei ole tegemist eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga ning Tartu Maakohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel jätab kohus Y.S-i hagi K.A.C vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmata. Hagejal on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotlus esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebus halduskohtule. Halduskohtute aadressid on kättesaadavad kohtute kodulehelt.
5. Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. TsMS § 184 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Kuivõrd asja on pädev menetlema halduskohus ning seega peaks menetlus toimuma ka halduskohtus, siis ei vaata maakohus läbi hageja menetlusabi ja riigi õigusabi taotlusi.
6. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 2