← Eesti

3-25-4761/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-25-4761 Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasi 7. jaanuar 2026, Tartu X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustami

) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD

  1. Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas
  2. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles väidab järgmist. Taotleja viibib Viru Vangla rohelises majas, kus esinevad kambri sisustuses puudused, mis ei võimalda kambris kuivatada aluspesu nii, et mõlemad kambris viibivad kinnipeetavad saaksid vaadata televiisorit. Taotleja palub kohaldada esialgset õiguskaitset ja teha Viru Vanglale ettekirjutus, et ajani kui kambri sisustuses tehtaks korrastusi, võimaldataks kasutada nööre pesu kuivatamiseks ja televiisori riputamiseks selliselt, et televiisorit näevad mõlemad kinnipeetavad. Kaebaja väitel on ta vastava nõude esitanud vanglale ka enda
  3. detsembri
  4. a vaides. Taotleja palub ka vabastada ta riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
  5. Viru Vangla esitas
  6. jaanuaril 2026 vastuse kohtunõudele, millele on lisatud üksuse juhi selgitus koos fotodega, mis kajastavad tegelikku olukorda kinnipeetavate pesu kuivatamisel. KOHTU SEISUKOHT
  7. X esialgse õiguskaitse taotlus on

§ 249lg-te 2 ja 5 alusel lubatav.

Nimetatud sätete kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule vaidemenetluse ajal. Taotleja on esitanud

  1. detsembril 2025 Viru Vanglale vaide, mille nõue ja eesmärk kattuvad kohtule esialgse õiguskaitse taotluses esitatuga. 3-25-4761
  2. Arvestades esialgse õiguskaitse menetluse kiireloomulisust (

§ 252

lg 1 ls 1) ja menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ei pea kohus põhjendatuks teha täiendavaid menetlustoiminguid kaebaja maksejõulisuse väljaselgitamiseks ning rahuldab menetlusabi taotluse, vabastades kaebaja riigilõivu tasumisest taotluse esitamisel.

  1. X taotlusest nähtuvalt on tema eesmärgiks esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamine teha kambris, kus ta koos kambrikaaslasega asub, ümberkorraldusi, mis võimaldaks korraldada pesu kuivatamine ja televiisori paigutamine nii, et mõlemad kambris viibijad saaksid televiisorit jälgida. Taotleja väitel on teises eluhoones taolist korraldust võimaldatud. Kohtule esitatud taotleja
  2. detsembri
  3. a vaidest (dtl 6) saab järeldada, et sellise taotluse esitamise tingis osakonna stendile riputatud teade, et kambritest võetaks ära nöörid ja et televiisorid asetataks selleks ettenähtud riiulile nii, et neid ei riputataks riiuli alla. Samas on ka hoiatatud, et vastasel juhul võetakse osakonna puhkeruumist ära trenažöör.
  4. Viru Vangla üksuse juht on vastuseks taotlusele selgitanud järgmist (dtl 7). Eluosakonnas on vabalt kasutamiseks üks ruum, kus on võimalus pesu pesta ja kuivatada. Seda saab kasutada vabalt ajal, kui eluosakond on avatud. Ruumi kuivatamiseks on piisavalt, seda saab teha igapäevaselt. Kambris pesu kuivatamise võimalust ei ole, sest seda on võimalik teha ühiskasutatavas ruumis. Nöörid, sh isevalmistatud kilenöörid on keelatud esemed. Teleri alustega vangla tegeleb, et leida alusele kõrgus, mis võimaldaks mõlemal kambris viibival kinnipeetaval seda samaaegselt kasutada. Kinnipeetavate soov on telerit vaadata viisil, et nad lamavad voodis ja teler on nähtaval. Hetkel on võimalik kinnipeetaval kambris enda positsiooni kohendada selliselt, et ta näeks televiisorit (kohendab enda positsiooni voodis selliselt, et teler oleks nähtaval). Vastusele on lisatud ka fotod pesukuivatamise võimalustest (dtl 8-9). 7.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3 ls 1).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hindab kohus, kas taotlejal on selleks vajadus. 8. Kohtu hinnangul ei ole praeguse taotluse lahendamisel ilmnenud sellist kaebaja õiguste riivet, mille puhul oleks vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine. Taotlejale ei saa kirjeldatud probleemide tõttu tekkida selliseid tagajärgi, mille puhul hilisem õiguskaitse oleks võimatu või raskendatud. Vangla vastusest ilmneb, et pesu kuivatamine üksuses, kus taotleja viibib, on korraldatud ühiskasutatavas ruumis, millele on juurdepääs eluosakonna avatuna hoidmise ajal. Pesu kuivatamise mõistlik korraldus nähtub lisatud fotodelt (dtl 8-9). Sellise korralduse tõttu puudub vajadus tagada pesu kuivatamist taotlejale sobival viisil kambris ning nagu vastuses selgitatud, on kinnipeetavad kambris pesu kuivatades kasutanud keelatud esemeteks olevaid nööre. Vastusest ilmneb ka, et telerite paremaks paigutamiseks võimaluse leidmisega vangla juba tegeleb ning puudub kiireloomuline vajadus selle kiirendamiseks esialgset õiguskaitset kohaldada. Taotlejal 2

(3)3-25-4761 puudub kaitstav õigus telerit talle kõige mugavamal viisil vaadata ning ta pole väitnud, et teleri vaatamine oleks praeguse korralduse juures üldse takistatud.
  1. Eeltoodut arvestades tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.
  2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.