Obsah (12)

§ 113§ 4034§ 76§ 82§ 402§ 4062§ 408§ 404§ 412§ 415§ 403§ 416

act osaühingu hagi L.K vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 4410.55 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja Marie Tsine (

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Multitude Bank p.l.c vahel 11.04.2022 sõlmitud krediidileping. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ütles Multitude Bank p.l.c lepingu 11.07.2024 üles. Multitude Bank p.l.c loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule. Harju Maakohus võttis 25.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks. 02.09.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele, lisades, et juhul, kui kohus, vaatamata hageja antud selgitustele ja esitatud tõenditele asub seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet on hageja valmis tegema ümberarvestuse

§ 4034lg 7 alusel täiendava kohtunõude korral.

25.08.2025 kohtumäärus on L.K-le kätte toimetatud kätte 29.08.

1. Kostja on valmis sõlmima kompromissi, kui hageja on valmis oma hagis esitatud igakuiseid makseid vähendama. Kostja ei osanud ette näha oma sissetulekute ootamatut vähenemist ning hinnata riske krediidikohustuse võtmise hetkel. 06.11.2025 määras kohus hagejale tähtaja ümberarvestuse esitamiseks. 12.11.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 13.11.2025 määras kohus pooltele tähtaja kompromissi läbirääkimiste pidamiseks. 27.11.2025 teavitas hageja kohut, et pooltel ei õnnestunud sõlmida kompromissi, mistõttu palub hageja antud asjas teha kohtuotsus. Hageja toob välja, et igakuised kuumaksed kostja pakutud tingimustel, ei ole hagejale vastuvõetav. II Kohtu põhjendused
2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (

) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise 2 2-25-10638 lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 3. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (

§ 402

lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (

§ 402

lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (

§ 4062

);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (

§ 408

lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (

§ 404

lg 21);  lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;  lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);  krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;  viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;  kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (

§ 412

lg 1);  kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (

§ 415

lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks;  lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;  tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). 4. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034

lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on kontrollitud kostja arvelduskonto väljavõtet, kuid hageja ei ole toonud välja ühtegi arvulist näitajat, millele tuginedes laenuandja tegi järelduse, et kostja on tema sissetulekuid ja kohustusi arvestades tõenäoliselt võimeline krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Hagiavalduses on välja toodud vaid laenutaotlusel märgitud andmed. Hagejal tuli täpsustada, kuidas jõuti kostja arvelduskonto väljavõtte alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline, tuues välja tema sissetulekute ja kohustuste suuruse. Hageja seda ei teinud. 3 2-25-10638 Selleks, et kohus saaks kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, on vajalik tuua kohtu ette konkreetsed faktilised asjaolud selle kohta, mis kogutud andmete pealt on krediidiandja teinud milliseid järeldusi. Välja tuleb tuua konkreetsed arvulised näitajad, millele tuginedes laenuandja tegi järelduse, et kostja on tema sissetulekuid ja kohustusi arvestades tõenäoliselt võimeline krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Krediidiandja peab tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kostja regulaarsete majapidamiskulude hindamisel tuleb arvestada kostja regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega. Seega tuleb hagiavalduses välja tuua, milliseid kulusid krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võttis. Juhul, kui krediidiandja on kostja majapidamiskulude hindamisel aluseks võtnud üldkohaldatava määra, tuleb hagiavalduses välja tuua, millest tulenevalt on üldkohaldatav määr kostja puhul asjakohane (KAVS § 49 lg 1 p 4). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud

§ 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. 5. 12.11.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ümberarvestatud põhinõue on 1558.39 eurot (7174 eurot – 5153.28 eurot – 462.33 eurot), mille lisandub intress 22.71 eurot ja viivis summas 115.11 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud. 6.

§ 4034

lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Kohtu hinnangul on

§ 416sätestatud ülesütlemise tingimused täidetud ka nõude ümberarvestuse korral.

1. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja põhinõue 1558.39 eurot, intress 22.71 eurot ja viivis summas 115.11 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 2046.83 eurot, intressi 220.74 eurot ja viivise 446.77 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 4 2-25-10638 TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
3. Hageja nõude suurus kokku oli 4410.55 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja kokku 1696.21 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 38%. Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik (TsMS § 4 lg 4). Kohus selgitas pooltele, et hageja nõude ümberarvestuse kohaselt on kostjal veel tasumata põhivõlg 1558.39 eurot (7174 eurot – 5153.28 eurot – 462.33 eurot), millele lisandub intress 22.71 eurot ja viivis summas 115.11 eurot. Kostja on hagivastuses avaldanud, et tal on võimalik tasuda igakuiselt 45 eurot. Pooltel ei õnnestunud sõlmida kompromissi, kuna igakuised kuumaksed kostja pakutud tingimustel, ei ole hagejale vastuvõetav. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldas hagiavalduse kompromissiettepanekus märgitud summas ning kostja oli nõus maksegraafiku alusel nimetatud summat tasuma. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi osaliselt kompromissiettepanekus märgitud summas ning kompromiss jäi sõlmimata seetõttu, et hageja ei olnud nõus osamakse suurusega, leiab kohus, et menetluskulud on õiglane jätta hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud lepingulise esindaja vahendusel, mistõttu puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ 5 2-25-10638 Merike Varusk kohtunik 6