← Eesti

2-24-5622/36

Obsah (9)§ 450§ 663§ 664§ 3§ 475§ 660§ 178§ 448§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 8. jaanuar 2026 Tsiviilasja number 2-24-5622 Tsiviilasi Irin

§ 450

alusel seega avaldaja avalduse kohta osaotsuse (osamääruse) ning jätkab korteriühistu avalduses esitatud nõuete osas menetlust. 2 Korteriühistu rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Tegemist on olulise rikkumisega, vaatamata sellele, et avaldaja osales koosolekul. Korteriühistu

  1. märtsi
  2. a üldkoosolekul vastu võetud otsused on järelikult tühised. Maakohus ei määranud menetluskulude jaotust ning märkis, et määrab menetluskulude jaotuse korteriühistu avalduse osas tehtavas lõpplahendis. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  3. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus märkis, et jätkab korteriühistu avalduse osas menetlust ning määrab menetluskulude jaotuse korteriühistu avalduse osas tehtavas lõpplahendis. Avaldaja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta korteriühistu avaldus läbi vaatamata ja avaldaja avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud korteriühistu kanda. Menetluskulud tuleks jätta korteriühistu kanda. Avaldaja on nõus maakohtu määrusega osas, milles maakohus tuvastas, et korteriühistu
  4. märtsi
  5. a üldkoosoleku otsused on tühised. Avaldaja ei ole nõus, et maakohus jätkas korteriühistu avalduse menetlemist. Maakohus võttis korteriühistu avalduse valesti menetlusse. Korteriühistu avaldus tuleks jätta läbi vaatamata, kuna korteriühistu nimel avalduse esitanud isikul ei ole korteriühistu esindamise õigust. Korteriühistu nimel õigusvaidluste pidamise otsustamine ja selleks esindaja määraine on üldkoosoleku pädevuses. Korteriühistu üldkoosolek ei ole otsustanud avaldaja vastu nõude esitamist ega määranud selleks esindajat. Õigusvaidluse pidamise kulud ei ole korteriühistu majanduskavas ette nähtud. Korteriühistu avaldus on sisuliselt põhjendamata ja tõendamata. Maakohus jättis menetluskulude jaotuse põhjendamatult määramata. Avaldaja soovib oma menetluskulude hüvitamist.
  6. Korteriühistu palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Korteriühistu esindajal on korteriühistu esindamise õigus. Korteriühistu avalduse läbivaatamata jätmiseks puudub alus. Maakohus ei ole korteriühistu avaldust sisuliselt läbi vaadanud. Ringkonnakohus ei saa seda enne teha, kui maakohus on asjas lahendi teinud.
  7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jäta

§ 664lg 2 alusel läbivaatamata.

8. Maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise. Maakohus kontrollib määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 663lg 1).

Ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata (

§ 664lg 1).

Kui määruskaebus ei ole ringkonnakohtu arvates õigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata (

§ 664lg 2).

3

  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei võtnud määruskaebust õigesti menetlusse, kuna avaldaja ei saa maakohtu määrust määruskaebuses märgitud ulatuses vaidlustada.
  2. Sarnaselt kohtusse pöördumisega on ka kohtulahendi peale kaebuse esitamise esmane sisuline eeldus õiguskaitsevajaduse olemasolu (

§ 3

). See esineb olukorras, kus kohtulahend koormab kaebuse esitanud isikut (nt RKTKo 31.03.2025, 2-17-6713/196, p 20). Käesoleva asi vaadatakse

§ 475lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 alusel läbi hagita menetluses.

Hagita menetluses võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul (

§ 660lg 3).

Seadus ei näe ette võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega maakohus määrab, et ta jätkab kohtule esitatud avalduse menetlemist. Tegemist ei ole hagita menetlust lõpetava, vaid seda korraldava määrusega. Eelmärgitut arvestades ei saa avaldaja esitada määruskaebust määruse peale, millega maakohus otsustas menetleda korteriühistu poolt avaldaja vastu esitatud avaldust. Avaldaja saab esitada korteriühistu avaldusele sisulisi vastuväiteid ning pärast seda, kui maakohus on korteriühistu avalduse sisuliselt lahendanud ning avaldaja ei nõustu sellega, esitada maakohtu sisulise lahendi peale määruskaebuse. 2. Menetluskulude jaotust saab

§ 178

lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui maakohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist, võib menetlusosaline

§ 448

lg 1 p 3 alusel taotleda menetluskulude jaotuse kohta täiendava otsuse tegemist

§-s 448 sätestatud korras. Kui maakohus ei rahulda täiendava otsuse tegemise taotlust, võib selle peale esitada

§ 448lg 6 alusel määruskaebuse.

Seadus ei näe seega ette määruskaebuse esitamise võimalust määruse peale, milles maakohus märgib, et määrab menetluskulude jaotuse menetlust lõpetavas lahendis. Maakohus ei määranud

  1. juuli
  2. a määruses menetluskulude jaotust, vaid märkis, et määrab menetluskulude jaotuse korteriühistu avalduse osas tehtavas lõpplahendis. Avaldaja ei saa maakohtu määrust selles osas vaidlustada, kuna seadus ei võimalda seda.
  3. Kuna maakohus ei võtnud määruskaebust õigesti menetlusse, jätab ringkonnakohus määruskaebuse

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

11. Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav lahend. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus vastavalt asja sisulise lahendamise tulemustele (

§ 173lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.